Vooglaid: 20 küsimust majanduse vaatepunktide täpsustamiseks Trüki E-mail
29. juuli 2010

SI-189

Eesti Rahvusarengu Instituudi (ERI) mõtte eestvedaja Ülo Vooglaid saatis SI toimetusele kirja, kus tänas meeldiva ja olulise kutse eest ERI algatatud majanduskonverentsile 7.-8. augustil, ning paneb korraldajatele südamele järgmist.

Tänapäeval on igaliiki arutluste ettevalmistamise ja osalejate "häälestamise" võimalused aina avardunud. Sestap kutsun ENNE kokkusaamist täpsustama viljaka arutluse peamised eeldused. Nimetan siin "seemneks" mõned arutluse õnnestumise eeldused.

Mis see on, mida käsitletakse eeloleval majanduskonverentsil MAJANDUSENA?

1. Millistest vaatepunktidest peaks majandust vaatama selleks, et majandus hakkaks paistma (Majandus kui.....)
2. Milline on majanduse koosseis?
3. Milline on majanduse struktuur?
4. Kuidas kujuneb majandus (majanduse genees)? (Etapid, soodustavad ja raskendavad tegurid)
5. Kuidas (kas) majandus funktsioneerib, muutub ja areneb? (Dünaamika)
6. Milline on RAHVUSLIK MAJANDUS  kui probleem?
7. Milline teadmine on Eestis Eesti ühiskonna ja selle edenemise ja kidumise põhjuste kohta?
8. Millist osa etendab majandus Eesti funktsioneerimist, muutumist ja arengut  mõjutavate tegurite süsteemis?
9. Millest sõltub Eesti majandus?
10. Millist osa etendavad Eesti arengus õigus, poliitika, ideoloogia, haridus, teadus, tervis...?
11. Kas majandust on võimalik edendada, tegeledes majandusega, või oleks pigem vaja tegeleda kõige sellega, millest sõltub majandus?
12. Miks oleks vaja tegeleda majandusega? (Argumentide süsteem???)
13. Milline on Eesti majanduse infrastruktuur ja sellest johtuv efektiivsus?
14. Mida oleks vaja öelda Eesti "majandusteaduse" kohta?
15. Mida oleks vaja öelda Eesti "majandushariduse" kohta?
16. Milliseid printsiipe oleks vaja silmas pidada selleks, et majandusalased arutluse ei kujuneks eksitavateks.
17. Mida oleks vaja öelda nende õppesutuste (õppejõudude, õppekavade, õppesisu, õppekorralduse, õppetulemuse....) kohta, kus peaks kirjade järgi toimuma majandusõpe ja kus peaks olema võimalus kujuneda haritlaseks, kes suudab ja tahab teemida oma maad ja rahvast?
18. Mida oleks vaja öelda majandusalase täiendusõppe kohta?
19. Mida oleks vaja öelda Riigikogu majanduskomisjoni tegevuse ja tulemuste kohta?
20. Mida oleks vaja öelda Valitsuse Majandusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kohta?

Korraldajad saavad osalejatele konverentsi lähtekohad kätte juhatada. Kui see saab tehtud, siis saab konverentsil kohe haarata härjal sarvist ja asuda vastastikku üksteist täiendades viljaka otsingu rajale.

"Kui jalg lubab, siis olen osalejate hulgas. Jõudu" lõpetab Ülo Vooglaid oma kirja.

Allikas: Sõltumatu Infokeskus
Kontakt: www.si.kongress.ee
Kommentaar (13)
  • Enn Oja  - 9. punkt

    Tundub et sisuliselt tähtsaim on 9. punkt. Saame sellele vastata vägagi lihtsalt: maailma majandusest ja meie majandusjuhtide suhtumisest oma majandusse. Edasine on aga keerulisem. Kui oleme end määranud teiste riikide teenijaks siis loomulikult oleme teiste riikide majanduskäigust kergesti mõjutatavad ning majanduslangu tingimuses suhteliselt isegi rohkem kui meie osa on tavaliselt rahulikult toimivas majandusvahetuses. Sest vähemolulisem osaline (aga Eesti just see on) saab pealöögi endale ning ta saab turgutavat majanduskasvuverd oma emakaaslaselt ikka viimases järjekorras.
    Võrdluseks või meie majandusvahetus Rossijaga. See on umbes 5% kandis. Erinevalt teistest riikidest teenib meie majandussuhe Rossijaga eeskätt mõlema poliitilisi huve. Et aga see osa on nii väike, siis Rossijapoolne mõjutus on peaaegu tunnetamatu (inimene tunnetab küll 20%-list ent mitte 2%-list muutust, sest täieliku 5%-ni ehk majandussuhtekeeluni ei lasku Rossijagi). Tunneb seda ehk Narva russ ent mitte eestlane Tartus, Saaremaal või Vändras. Mingid narvakad aga meid ei liiguta.
    Võime küll püstitada kõlavaid loosungeid kuid maailmamajandust me mõjutada ei suuda (mingi tuhandikosa ei tule ju siinjuures arvesse).
    Selles mõttes ei saa Andrusele midagi ette heita, pigem ole vait ja oota kui loopida tühjalt sõnu.
    Ent meil on ka sisemajandus! Ja siin torkab Andruse ja ta kliki tegevusetus hiilgavalt silma. Mida me ise enda jaoks tegelikult toodame? Eriti kui võrrelda ENSV ajaga. Valdavalt oleme ärastatud pisiettevõtetega (mis juba oma toimelt on kallima ühikuhinnaga!) teiste vennasvabariikide alltellimuste sõnaõigusetud täitjad. Oleme samasugused "neegrid" nagu hiinlased, tailased jt AÜ, Nipponi ja EL-i peaettevõtteis. Ehkki nime poolest oleme samuti EL-is.
    Siin ei saa mööda minna ka maksutakistusest mis tähendab et Eesti turu vallutamiseks pidime alluma Berliini (/Berlin) ja Parii (/Paris) ettekirjutustele et euroliidustunud Ühisturu "ühiskassa" toetab sotsialistlike peale...

  • Enn Oja

    ...toetab sotsialistlike pealemaksetega ennekõike oma tootjaid. Jutt piirideta vabaturust jmt on olnud puhas jura.
    Ma ei kahtle ka et selle nõupidamise tulemuste kasutegur on 0-lähedane sest neil soovitustel (isegi mitte otsustel) pole POLIITILIST võimu!

  • Aldo Roomere

    9. punkti olulisus on vaieldamatu, kuid me ei saa kuidagi üle ega ümber ka 11-ndast. Kuna meie praegune majandus allub täielikult poliitilise- ja ärimaffia (nii sise- kui välismaise) diktaadile, siis toimub ju otsne oma rahva ja maa riisumine kohalike ja Brüsseli võimurite rikastumise nimel. Niisiis ei sõltu nõupidamise kasuteguri nullilähedus mitte seal osalejate veendumustest, plaanidest ega mõistusest, vaid valitseva kamarilja sekkumisest - kui sekkub, siis ongi omadega p...

  • elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Jalgratast pole vaja leiutada.
    Maailma majanduslikult juhtivaimate riikide majandusmudeliks on tootmispõhine majandus ja teadus-seetõttu Jaapanil ja Saksamaal läheb hästi.Nii ka Eesti majandus peab olema tootmispõhine ja küla keskne:
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/07/kuis-taastada-eesti-kul a-ehk-mida_07.html

  • Simo Runnel  - täienduseks

    Võiks mõelda ka majanduse tagajärgedele - keskkonna kahjustamine, võõrtööjõu sisseränne, propagandakaupade ja mürkide müük, vaba aja kadumine.

  • Veiko Rämmel

    Simo, eelkõige tuleb rahvuslik majandus taastada ja lõpetada rahvusvaheliste monopolide toetamine, siin on sinu teema lahendus.

  • Paul

    Oma igapäevatöös puutun sageli kokku hämmastava nähtusega. Inimesed räägivad justkui mingist probleemist vms.

    Kui küsida, et ole hea istume maha ja mudeldame ära kuidas asi peaks teie arvates töötama, siis vastuseks on, ei ei asju pole vaja nii keeruliseks ajada, meie jaoks on oluline, et asi töötaks.

    Ehk sisuliselt on see midagi sarnast nagu koolis, kus koolipoiss ei taha õppida ära valemeid kuid tahab, et saaks kuidagi mingil muul lihtsamal moel õiged arvud.

    Samas kui pole valemit, pole ju ka võimalik kontrollida tulemuse valiidsust.

    Ka hr Vooglaiu esitatud küsimustega on täpselt samalaadne asi. Inimesed saavad küll aru, et punkt 8 või 9 on oluline kuid ei soovigi süüvida kõigisse eelmistesse, mis ON VEELGI OLULISEMAD! Vastused eelmisele küsimuselt annavad pool vastusest igale järgmisele vms.

    Tegelikult majandusest räägitakse sisuliselt vähe, räägitakse kas vasak- või parempoolsest või mõnest muust ideoloogiast vms. Ideoloogia on kõigest inimeste valitsemise vahend, mitte aga majanduse korrastamise/juhtumise tööriist.

    Tegelikult ei soovigi minu arvates keegi hr Vooglaiu poolt esitatud küsimustele vastata, sest sellisel juhul peaksid nad hakkama andma vastuseid, mis on vastuolus nende uskumuste ideoloogiatega.

    Ehk teisisõnu, tahetakse leiba ja tsirkust, aga kuidas see võimalik oleks seda teada ei taheta, äkki peab midagi oma harjumustes muutma jne.

  • arno  - Oluline ja mitteoluline.

    Paul on kirjutanud siia pika traktaadi mis aga tegelikult on hulk etteheite stiilis sisutühje lauseid. Igaüks kes kas või lähedalt on mõnest koolist mööda käinud teab, et mistahes protsessi võib selgitada(tõestada) keeruliste diferentsiaal- ja integraalvõrranditega kuid igapäevaelus aitab ülihästi nn RUSIKAREEGEL mis tugineb võrrandite lahendamisel saadud tuylemuste SEADUSEPÄRASUSTEL. Sellised RUSIKAREEGLID on igapäevaelus kasutamiseks piisavalt usaldusväärsed ja lihtsalt meelespeetavad.
    Hoopis naiivne on aga pidada IDSEOLOOGIAT pelgalt INIMESTE VALITSEMISE VAHENDIKS ... ja arvata nagu poleks sellel majandusega midagi ühist. Miks ei võiks aga Härra Paul siin kommentaariumis meid veidi HARIDA ja jagada meiega oma teadmisi majanduse vallas.
    Veiko kirjutab väga ÕIGESTI - tuleb taastada EAHVUSLIK MAJANDUS - ainult, et KES sellega peaks tegelema??? Ega ometi mitte need kes selle PÕHJA on lasknud, maha müünud, hävitanud? raske oleks seda nõuda ka neilt , rohkem kui sajalt tuhandelt kes mööda maailma rrändavad elatuse otsingul või neilt teistelt rohkem kui sajalt tuhandelt kelledel juba isegi TÖÖHARJUMUS ja _KOGEMUS kipub kaduma, kuna niikaua on nad juba ilma tööta olnud. Mind häirib, et Härra Vooglaid püüab ÄRATADA meid alles nüüd mil peaaegu midagi pole enam jäänud ja KÕIK tuleb uuesti OTSAST ALUSTADA - KUS olid tema õpetussõnad siis kui rahvusliku majanduse lammutamisega alles algust tehti???

  • arno

    Järelikult EI HUVITA Teid mitte minu SÕNUM vaid minu isikuandmed... Tallake edasi oma leierkasti ...

  • juhan  - 1.teenida,2.seadused,3.teadus,4.edendada,5.haridus

    1-17.Tean ainult yhte inimest,Arnold Matteus
    2-6.seadusandlus on majandusevaenulik
    3-10.grupikokkulepe teadmatuse varjamiseks pole teadus.
    4-11.liiga lihtsameelne lause
    5-15.eestis puudub majanduskasulik haridus
    Rohkem punkte ei mahu,kardan et kui kodune keel pole inglise keel,siis pole ka majandust.
    Sovitan vaadata :http://www.usdebtclock.org/ ja kui see tundub olema keerukas, siis :http://www.usdebtclock.org/
    lisamaterjalina peaks selgitama endale USA haridussysteemi voimalused koos ,,course numbers,, systeemiga,peale seda vast onnestub aru saada KUI lasteaias me viibime oma semiootiliste kirjeldustega majandusest....
    ,,Course numbers,, systeemiga tutvumise lopus oleks tingimata numbrite ,,taga ja sees,,
    olevat materjaliesituse keerukuse taset vorrelda MIT ,,umbes samadega,, ,et mitte sattuda arvamusse,et ,,oh seal polegi midagi!,,

  • juhan  - re: Oluline ja mitteoluline.

    Härra Vooglaid püüab ÄRATADA meid alles nüüd mil peaaegu midagi pole enam jäänud ja KÕIK tuleb uuesti OTSAST ALUSTADA - KUS olid tema õpetussõnad siis kui rahvusliku majanduse lammutamisega alles algust tehti???

    Aitah,kahjuks nii see on,aga ikkagi ,miks peaks loll olema rikas ja tark vaene,praegu on vastupidi ja see oleks nagu oiglane,kui pole siis miks?(loll saab kirikus ka peksa-eesti vanasona)

  • juhan  - tegelikkus

    Veider aga pole veel lugenud,et keegi viitsiks kirjutada automatiseeritud tootmise tagajargedest.See inimmass,mis yle jaab,peaks saama osa kasumist,kui ei suudeta oma laiskusest suurema osa sellest massist kaotada, mone jargmise maailmasojaga,mille alustamist segab kokkulepete puudumine arenevate maade ja arenenud maade vahel,Ilmselt koik ootavad ja loodavad,et just nende olukord paraneb ja ei julge riskida kokkulepetega maailmasoja valalpaastmiseks,mis lahendaks vaesema elanikkonna oelmasolu probleemi, efektiivselt ka kiiresti(relvasysteemide efektiivsus on kasvanud tunduvalt)

  • arno  - jõujooned ...

    Tänases maailmas ei kujune rikkuse ja vaesuse jõujooned mitte olenevalt indiviidi tarkusest või lollusest lähtuvalt vaid määravaks saab jõhkrus, kavalus, halastamatus ja oskus petta - omadused mis aitavad rikkuse kasvule kaasa. Ausad, töökad ja seadusekuulekad seevastu on määratud jäämagi virelema ja elu eest rügades vaid ots-otsaga kokkutulema. Ühiskondlik solidaarsus on sõnamulin mida kasutatakse vaid valimiseelses valijate lollitamiseks.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.