Sõltumatu Infokeskus

Tehkem selgeks mis asi on riigikogu. Kõigepealt ole ta rahva ESINDUSkogu ega SAADIKUTEkogu sest kummagi juhuga kaasneks ka VASTUTUS. Riigikogu puhul pole määrav teda valinud rahva tahe, selleks on hoopis rahvast välistav riigikogu kui asutise tahe. Riigikogu oma tegevuses EI LÄHTU rahva tahtest, ta tegutseb rahva ASEMEL! On vaid määratud riigikogu tegevusaeg - 4 aastat. Rahvas ei saa riigikogu jooksvasse tegevusse sekkuda mitte kuidagi, ta saab vaid 4 aasta järel valida UUE riigikogu kusjuures ka sel uuel riigikogul on samad õigused ja rahval sama õigusetus mis varemgi.
PS1992 järgi pole mingeid rahva esindajaid ega saadikuid, on riigikogu (kui asutise) LIIKMED. Ja nagu sätestab §62 pole riigikogu liige oma nn mandaadiga üldse seotud. Samuti ei kanna ta õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest riigikogus või selle allosistes. See on aga ülimalt oluline säte millest on paljud tundelised põhiseadust mahategevad lahmijad mööda vaadanud. Nimelt tähendab see ka seda et riigikogu liige POLE MITTE KUIDAGI vastutav ka oma erakonna ega selle kliki ees!
Mäletate ju kuidas nõuti Männa Tarmo lahkumist riigikogust kui ta "tööandjat" vahetas. Sisuliselt polnud see nõue põhiseaduslik, seda teadis ka Männa Tarmo ja irvitas näkku nii Villule, Arnoldile ja teistele endistele põhimõttelistele kaasvõitlejatele.
Oma olemuselt on riigikogu nagu riik riigis. Oluline on seal aga see et riigikogus võetakse arvesse tõesti KÕIGI 101 liikme hääled ning seega on iga hääletus riigikogus ühtlasi "rahvahääletus", riiklikku üksust arvestades kitsendatud rahvahääletus. Kuidas need poolt-, vastu- või erapooletushääled saadakse pole vormi seisukohalt oluline.

Nüüd vaatan pisut valimise põhimõtteid ehk §60 mille järgi riigikogu liikmed valitakse VABADEL valimistel PROPORTSIONAALSUSE põhimõtte alusel ja et valimine ise on ÜLDINE, ÜHETAOLINE ja OTSENE, samuti SALAJANE.

1) Proportsionaalsusest ehk eestlasele arusaadavamalt VÕRDELISUSEST olen varem kirjutanud. Põhiseaduse vastane on kasvõi riigikogu valimise seaduse 5%-lise valimisläve nõue, seda teab iga matemaatik ja loogik. Sellest tuleneb aga lihtlabane järeldis et PS1992 vastased ehk mittepõhiseaduslikud on olnud KÕIK senised riigikogu valimised ning põhiseadusetud ka nende koosseisud tervikuna, sõltumata mõne nn isikumandaadist (mis matemaatiliselt on ringkonniti samuti vigaselt arvutatud). Ehk lihtsamalt - alates 1992. aastast pole Eesti Vabariigis ENSV alal olnud seaduslikku seadusandlikku võimuasutist mis muudab seadusetuks ka kõik senised seadused, valitsused, määrused jmt, loomulikult ka rahvahääletuse iseseisvusest loobumiseks 14.09.2003. Nii on see tõesti TEGELIKULT aga rahvast see ei päästa. Inimene elab de facto ja toore võimu all on iga jõuvõte ka omaette seaduseks. Pole olemas sellist ÕIGUSmaailma mis eelneva seadusetuse tühistaks ning alustaks kõike 0-ist, iseseisva Eesti Vabariigina jne.

2) Vabadus valimisel tähendab surve puudumist valijale. Seda nõuet meie liiduvabariigis samuti ei täideta. Ööpäev läbi käib rahva lollitamise ja petmise kaudu kliki kodusõda, loomulikult rahva enda kulul ning kindlasti mitte mingil juhul kliki vastutusel. Tegemist on nagu teatrietendusega kus rahvas võib publikuna karjuda, plaksutada, jalgu trampida, kuid ei tohi lavale tormata ega näitlejatele nende kõlbmatuse tõttu üle londi keerata. Hääletatakse näitlejate meisterlikkuse üle, nood aga ahistavad pärast rahvast oma isikuomadustest lähtuvalt ehk eesmärk ja põhjendus pole omavahel üldse seotud.

3) Üldine valimisõigus ei luba eemaldada valimiselt kedagi tema mittemeeldivuse pärast. Lähim üldisuse põhimõtte rikkumine toimus mõni aasta tagasi Iraagi valimistel kus valimisõiguseta jäeti ilmsed okupatsiooni vastased. Anastas ju Ameerika ühendriik Iraagi väljamõeldud ettekäändel ning rumala avalikkuse ette paisati nagu enesestmõistetavana ainuvalitseja Husajni kukutamisvajadus. Et nukuvalitsejate valimine kulgeks kindlas raamis oligi vaja osa vaenlastest kõrvaldada (nagu NSVL kõrvaldas ebasobivad kandidaadid 1940.a suvel oma võltsvalimisel).
Siin võib Eesti puhul mainida vaid valijate kodakondsuslikku tausta. Teame niigi kuidas seda ebaseaduslikult Eesti alal viibinud asunikele annetati.
Üldisuse põhimõte näeb tõesti ette mittepiiramist varanduslikul pinnal kuid see on tundeliselt tuletatav, mitte seaduslikult välistatav. Et õiguskantsleri ja riigikohtu tunded erinevad rahva tunnetest pole vaja vist senise põhjal tõestada. Ehk - iga vähegi väänatav säte muutub õiguskantsleri ja riigikohtu käes juba väänatud sätteks. Kautsjonivaba valimine oleks loomulikult loomulik kuid selle mittesätestatus eraldi mängib ta enese vastu.
Kokkuvõttes on üldisus sedavõrd ebamäärane mõiste kuivõrd see on kasulik klikile.

4) Ühetaolisuse all mõistetakse valimisõiguse võrdset teostamist. Et Savisaare Edgari hääl oleks samaväärse võimega kedagi kliki sekka valida nagu Rauna Maidu hääl. Tegelikkuses seda nõuet ei järgita. Üks põhjus on nn Hondti moonutustegur mis on vahetult suguluses ka võrdelisuse moonutusega. Samuti ei taga ühetaolisust vabadus kanda KaguEesti piirkonnas valinute hääled üle Tallinna või IdaViru piirkonda. Moonutatud on ka kandidaatide ühesugune võimalus saada valituks. Nimelt ei arvestata valitavate ja valijate erinevat suhet mis loobki erinevad võimalused saada oma osa nõutavast. Kui 100000 valija kohta on 10 kandidaati või 100 kandidaati siis on loomulikult 10 kandidaadil määratult suurem eelis. Neist võib isikumandaadi saada 5 (teoreetiliselt kuni 9), ...

Neist võib isikumandaadi saada 5 (teoreetiliselt kuni 9), 100st aga vaid 1-2 popimat näitlejat. Seda ebavõrdsust piirkondade vahel saab kõrvaldada piirkonnateguri abil, toodud näites erineks see 10 korda.

5) Otsesus tähendab vahetut valimist. Näiteks pole otsesed AÜ-s eesistuja valimised. Kaudsete võtete tõttu on puudunud ja puudub AÜ-s rahvavõim põhimõtteliselt. Sellepärast on ka jutt AÜ-st kui rahvavõimu musternäidisest puhas mula.
Samuti keelab otsesus reastada kandidaate oma (/kliki) suva järgi. Et seda siiski tehakse ongi tulemuseks enampooldatavate riigikogust väljajäämine ja lakeide sissepääsemine.

6) Salajasuse kohta on mul erinev seisukoht. Salajasust peetakse enesestmõistetavaks, mina pean seda aga lubamatuks. Kui valimine on vaba siis igal valijal peab olema ka õigus valida mittesalajaselt. See pole enam valija vaba tahte kaitse kui tema tahe salastada. Kui kedagi ka tema valiku tõttu ahistatakse siis ei toimi enam seadus mis seda peab tagama. Ja see on otsene riigivõimu nõrkuse näitaja.
Selles mõttes olen ma alati nt käega ehk avaliku hääletamise pooldaja. Aga see on ainult minu seisukoht ning põhiseaduslikule salajasusele ei laiene.
Niisiis ei vasta meie ebaseadusliku liiduvabariigi ebaseadusliku riigikogu ebaseadusliku valimisseaduse nõuetele ei võrdelisuse, vabaduse, ühetaolisuse ega otsesuse tagamine. Rahule võib jääda ehk ainult salajasusega.
Et asi oleks lõplikult selge siis ma arvustan praegust valimist vaid kõrvalt, ise pooldan ma põhimõtteliselt teistmoodi valimisseadust kus põhialused peaks eraldi vastu võtma rahvahääletusel rahvas.

Pole liigne siin meenutada et praegu on riigikogus vaid 1 liige kes kellestki ei sõltu, see on Kundla Jaan. Oma vanuse ja kindlustatuse tõttu ta uut tööandjat enam ei vaja. Kuid mitte kuidagi ei saa ka väita et just tema täidab nt vabatahtlikult oma valijate tahet. On ju hääletamine olnud salajane ning me lihtsalt ei tea kes kelle poolt hääletas, rääkimata sellest mida ta seejuures lootis või millele mõtles. Nii on ka täielik väljamõeldis see tuntud ja leierdatud "oma valijate" esindamine ning nendega kohtumised. Põhiseadus riigikogu liikmele midagi taolist ette ei näe, see kõik on nende liikmete endi väljamõeldis et rahva raha kantida.

Olen 100% nõus autoriga ja vähemalt 15 aastat sama sõnumit tulemusteta propageerinud, kuid ükski Riigikogus esindatud erakond muudatusi ei toeta. Erakonnad sõdivad nagu rivaalitsevad narkomaffia grupeeringud. Ükski RK erakond pole puhas ja nähtavasti ei ole ka võimeline või tahtlik oma ridu puhastama.