Uuring: vaesete perede ja maakohtade lastel riigiülikoolidele juurdepääsupiirang? Trüki E-mail
09. juuli 2010

SI-184

Eesti kõrgkoolid erinevad oma üliõpilaskonna profiili poolest üksteisest nii oluliselt, et see võib viidata takistustele kõrghariduse kättesaadavusel, näitab uuring, mille viis Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) tellimusel läbi Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond ning uuringuga saab tutvuda http://www.eyl.ee/public/files/Missugune_on_Eesti_Yliopilaskond_090710.pdf

Uuringu järgi võib madalama sotsiaalmajandusliku taustaga peredest õpilastel olla peamistele avalik-õiguslikele ülikoolidele juurdepääsupiirang. Kui võrrelda maa-asulatest ning madalama haridustasemega vanematega peredest pärit õpilasi ning suurema linna gümnaasiumi (sh eliitgümnaasiumi) ja kõrgharidusega vanematega peredest pärit õpilasi, siis jätkavad esimesed väiksema tõenäosusega õpinguid ülikoolis.

Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et Eesti on väheseid riike Euroopas, kus õppetoetused on valdavalt tulemuspõhised, ei arvesta tudengite vajadustega ja on vähestele kättesaadavad.

„EÜL on võidelnud üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteemi loomise eest üle kümne aasta. Garantiide puudulikkuse tulemusena töötab täisajaga ülikõrge protsent tudengitest, mis ei võimalda neil keskenduda õppetööle. Uuringu tulemused näitavad veenvalt kõigile skeptikutele, et tudengite sotsiaalmajanduslik toimetulek on Eestis probleem ning selle lahendamiseks tuleb välja töötada ka uus õppetoetuste süsteem,” ütles uuringu tellinud EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer.

„Kõrgharidusele ligipääs on tundlik ning oluline teema paljudes riikides, mis on tihedalt seotud laiema sotsiaalse ja üldharidusliku taustaga kui vaid kõrghariduspoliitilised valikud. Eesti seisab sarnaselt teistele riikidele „kvantiteedi-kvaliteedi-õiglase ligipääsu“ kolmnurga hariduspoliitiliste valikute ees,“ sõnas uuringu läbi viinud PRAXISe hariduspoliitika analüütik Eve Mägi.

Veel olulisemaid tulemusi:

1. Eriala huvitatus on üliõpilase valikuid kõige enam mõjutavaks teguriks. Õppeasutuse valikul on üliõpilaste seas üheks olulisemaks põhjuseks õppeasutuse asukoht. Samas on õppeasutuse asukoht vähem tähtis nende jaoks, kes plaanivad omandada muusika- või kunstialast kõrgharidust. Valdav enamik üliõpilaskonnast õpib soovitud kõrgkoolis ja soovitud erialal.

2. Kitsamalt spetsialiseerunud ülikoolide (Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) üliõpilaskond on märgatavalt homogeensem, peegeldades vähemal määral ühiskonna mitmekesisust.

3. Vene noored õpivad eestlastega võrreldes väiksema tõenäosusega avalik-õiguslike ülikoolide riigieelarvevälistel õppekohtadel. Venelased eelistavad õppemaksu korral eraülikoole või era-rakenduskõrgkoole, samas kui eestlaste puhul on olukord vastupidine.

4. Eesti kõrghariduses on tekkinud fenomen üheaegselt täiskohaga õpingutele ja täiskoormusega töötamisele keskendunud üliõpilastest. Arvestades, et Eestis töötab kõigist täiskoormusega õppivatest ja töötavatest üliõpilastest täiskohaga 51%, on meil olukord, kus suur osa Eesti üliõpilaskonnast on formaalselt täiskoormusega, kuid de facto osakoormusega üliõpilased.

5. Ligipääs kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetud värskete gümnaasiumi-lõpetajate osas on hea kõigi maakondade lõikes.

Allikas: Maris Mälzer
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , www.eyl.ee
Kommentaar (2)
  • 10. 07. 2010 05:06:13 | | elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Haridusega üldse on viletsad lood sest noortest kasvatatakse tarbijaid aga mitte mõtlevaid inimesi...
    Nüüd on ju uus sõimusõna:"Tarbija!"
    Tarbija on sama ohtlik ühiskonnale kui on seda kurjategija.
    Tarbija olemusest on dok. film:
    BIONEER SOOVITAB: Kuidas asjad käivad?
    http://www.bioneer.ee/tegutse/kuidas_asjad_kaivad#reply
    Normaalsetes riikides kõrgharidus ja teadus on tootmispõhine,praegu aga õpitakse 25 aastat ja selle tulemiks on heal juhul patent mis müüakse maha kopikate eest...saadud raha ei korva õpinguaastaid ja ei kata elamiskulusid jne.
    Eesti esindus EXPO-l tutvustab Eestit kui kerjuste ja rahapesijate maad...
    lisaks sellele nad ütlevad,et ei tea midagi tootmispõhisest majandusest ega teadusest sest riiki juhivad küünikud:
    http://www.savecity.org/en/about-estonia/science
    Since most Estonian research is supported by the state there are two challenges arising which are interlinked: how to sell the results of research to the private sector and how to attract private capital to the financing of scientific activities.
    Mis asi on teadmistepõhine majandus? Kas siis leidub ka teadmistevaba majandust?
    Mis asi on teadmistepõhine majandus?
    Kas siis leidub ka teadmistevaba majandust?
    Jaapanis ja Hiinas on tootmispõhine majandus ja tootmispõhine teadus,ning haridus on vastavalt sellele tootmispõhine.See on kus tootmine,teadus,majandus,harid​us,ning pangandus käivad käsikäes.Sel põhjusel nood maad on juhtiva majandusega riigid ja Jaapanis on maailma kõrgeim elatustase-vähemasti neis riikides on rahval selge visioon mis suunas riik liigub ja see seob rahva ühte...aga meil on asjad sihitust majandusest viinud nõnda kaugele,et president kuulutas välja meie rahvuse väljasuremise ligikaudse daatumi...
    Ja sestap juhtubki sedasi,et :
    Ivor Onksion: Tänapäeva üliõpilane on arg, laisk ja ükskõikne
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/ivor-on- ksion-tanapaeva-uliopilane-on-arg-laisk-ja-ukskoikne.d?- id=31653509

  • 11. 07. 2010 01:14:55 | | elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Haridus on kõige olulisem
    http://www.parnupostimees.ee/?id=215544
    On tekst:
    "Kogu aeg hindame olukorda ja küsime õpilastelt tagasisidet, et mis neile huvi pakub ja gümnaasiumisse toob. Tahame järgmisel õppeaastal jätkata neid suundi."
    Nõnda tähtsad küsimused jätavad õpilaste otsustada...
    Selle kohta Obama kõne:www.wepower.us

    Mujal maailmas juba lasteaedadest ja algkoolidest õpetatakse ehitama elektrituulikuid sest kasvatus algab maast madalast:

    ttp://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/green-doll-house-with -furniture.html

    www.kidwind.org

    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/for-scholars-of-next -generation.html

    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/educational-science- set.html

    http://www.engineeringthefuture.info/etf_wind_turbines_s1/etf_wind_ turbines.pdf

    http://www.thisiswesternmorningnews.co.uk/greennews/Pupils-check-wi nd-turbine/article-1118318-detail/article.html

    http://www.snh.org.uk/snhi/schoolActivities/WF_activity17.asp

    http://news.bbc.co.uk/2/hi/school_report/7965493.stm

    http://www.thisisstaffordshire.co.uk/news/future-eco-home-project/a rticle-1491509-detail/article.html

    Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbines)siis mil toda ise ehitada,õpetused on siin www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
    Kursused:
    "How to build a wind turbine"
    Workshop courses - Calendar of upcoming courses
    http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
    http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon .html
    http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20De nmark%202009/WorkshopBrande.html
    http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20He lvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
    http://www.thekevdog.com/projects/wind_generator/
    http://www.youtube.com/watch?v=9UPe6A_UVPc&feature=player_embedded
    http://www.instructables.com/id/DIY-1000-watt-wind-turbine/
    3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursus...

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.