Ümarlaud pakub Tartu võimudele Raadi saatuse küsitluse läbiviimisel koostööd Trüki E-mail
01. juuni 2010

SI-156

SI avaldab iseseisvuslaste ümarlaua otsuse.


29. mai ümarlaua otsus:
1. Kutsuda Tartu linn osalema Raadi memoriaali saatuse rahvaküsitluse korraldamisel
2. Kiiresti määratleda Tartu linna ja kaitseministeeriumi koostöös Raadi väljakaevamiste protseduurid

Ümarlaud kuulas ära Raadi memoriaali saatuse rahvaküsitluse algatajate ettekanded ning jõudis ühisele tõdemusele, et küsitluse korraldajate ja Tartu linna taotlus välja selgitada ajalooline tõde Raadi memoriaali kohta on sarnane ning Tartu linn võiks olla 9. mail alustatud Raadi küsitluse ametlik läbiviija.

Küsitluse algatajad ja ümarlauast osavõtjad on omalt poolt valmis nõu ja jõuga igati kaasa aitama küsitluse õnnestumisele.

9. mail 2010 alustasid SA Mälestusfond Ristideta Hauad ja Eesti Vabaduspartei / Põllumeeste Kogu rahvaküsitlust Raadi punamonumendi edasise saatuse kohta. Kuni 23. augustini vältavas aktsioonis palutakse Eesti kodanikel ning eriti Tartumaa inimestel vastata kuuele küsimusele:

1. Kas teha Raadi pargis väljakaevamised, et selgitada, kes on sinna tegelikult maetud?
2. Kas Raadi punamonument teisaldada? Kui, siis kuhu? (Eesti Ajaloomuuseumi filiaali Maarjamäel, Sõjaväe kalmistule jne)
3. Kas asendada ajalooliselt võltsi tekstiga mälestustahvel uuega? Kui, siis millisega? (“Nõukogude okupatsiooni ohvritele” jne)
4. Kas paigaldada monumendi juurde neljas keeles (eesti, vene, inglise, saksa) selle olemust ja püstitamislugu selgitavad stendid?
5. Kas Punaarmee pooldajate 9. mai mälestusüritus Raadi pargis keelustada?
6. Kas püstitada Tiksoja metsas mõrvatutele mälestusmärk?
http://www.vabaduspartei.ee/raadi

Lisatud on ka väljavõte SA Mälestusfondi Ristideta Hauad uurimusest Raadi memoriaali tausta kohta http://www.vabaduspartei.ee/raadi-memoriaalansambli-taust-1005.htm , mis tõendab, et Raadi ühishauda on ümbermaetud Tiksoja metsas 1949. aastal hukatud eesti metsavendade jäänused.

Küsitluse algatajad lubasid esitada tulemused küsitlust korraldavate organisatsioonide poolt koos kaaskirjaga Tartu linnavalitsusele, Tartumaa maavalitsusele ja Tartu linnapeale.

19. mail saatsid Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must ja linnapea Urmas Kruuse ühele küsitluse korraldajale Veiko Rämmelile Tartu linna seisukoha Raadi memoriaali saatuse teemal: "Tartu linn peab oluliseks, et meie hulgast lahkunute viimseks puhkepaigaks on kalmistu. Tartu linn ei ole Raadi memoriaali ümbruses ega ka selle vahetus naabruses (ega ka mujal Tartu linnas) tegelenud surnukehade otsimisega ja meil puuduvad täna kindlad andmed surnukehade otsingute alustamiseks. Oleme teinud ettevalmistusi, et seda ääretult palju lugupidamist ja häid tavu austavat ettevõtmist algatada. See on vajalik ajaloolise tõe väljaselgitamiseks. Selleks vajame aga väga laiapõhjalisi ajaloolisi uuringuid, arutelu, analüüsi ning korralikult ettevalmistatud tegevuskava matusekohtade otsinguks, kindlakstegemiseks ja ümbermatmiseks."

Tartu esindajad toonitasid, et ollakse "aruteludeks avatud, lootuses leida parimaid lahendusi parema elukeskkonnaga Tartu heaks", ning näevad esimese sammuna ette memoriaali juurde infotahvli paigaldamist, mis selgitaks, mis tegelikult Tartus 1940. aastail toimus.

Teatavasti kannab 1975. aastal okupatsioonivõimude poolt Raadile püstitatud monumentaaltaies tänini müüridel eesti- ja venekeelset sõnumit, mis on vastuolus riikliku seisukohaga, et Eestis oli 1940-1941 Nõukogude Liidu okupatsioon, 1941-1944 Saksa Riigi okupatsioon ja 1944-1991 Nõukogude Liidu okupatsioon – okupant ja annekteerija ei saa olla vabastaja:
1941 SUUR ISAMAASÕDA 1945
OMA KAITSJAID JA VABASTAJAID –
KÕIGI NSV LIIDU RAHVASTE POEGI –
MÄLESTAB TÄNULIK TARTU AJAST AEGA.

Ümarlaud soovib Tartu linnalt teada, millal infotahvel paigaldatakse ja mis sellele kirjutatakse.

Seoses 9. mail Raadi mõisapargis toimunud üritusega meenutab ümarlaud Tartu linnale, et Sõjahaudade kaitse seaduse pg 5 lg I alusel on Raadi memoriaal Eesti kaitseministri 27. veebruari 2007 käskkirjaga kantud numbri 148 all sõjahaudade nimekirja. Hiljemalt sellest hetkest pidanuks olema aastast aastasse 9. mail Raadil korduv Punaarmee pooldajate üritus eestlastest ohvrite jäänustel keelatud, kuna Sõjahaudade kaitse seadusest tuleneb kohustus tagada nimetatud ühishauda maetud sõjaohvrite säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine. Sõjahaudade kaitse seaduse nõuete ning Eesti Vabariigi poolt ühinetud, 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli artikli 34 sätetega vastuolus oleva avaliku koosoleku (ürituse) korraldamine sõjahauaks oleval matmispaigal ning isikuid taolisel avalikul koosolekul osalema üleskutsumine õhutab neid rikkuma seadust – avalikku korda. Seadusega vastuolus oleva avaliku koosoleku läbiviimisega kaasneb oht avalikule korrale, isikute turvalisusele ja ühiskondlikule julgeolekule.

Ümarlaud taotleb, et Tartu võimud ja kaitseministeerium, mille hallata on kehtiva seadusega sõjahauad, lepiksid kiiresti kokku, kes on Raadil väljakaevamiste tegija, kes otsib ajaloolisi tõendeid ja muud olulised detailid.

Ühtlasi informeerib ümarlaud, et praeguseni küsitlusele vastanute enamik peab vajalikuks ka Tiksoja metsas tapetud metsavendade mälestuse jäädvustamist.

Ümarlaud soovib, et Tartu võimud teataksid tähtaja, millal käesolevas kirjas mainitud toimingutega alustatakse ja need läbi viiakse.

Iseseisvuslaste ümarlaud
Tartus, 29. mail 2010

Allikas: iseseisvuslaste ümarlaud
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

Kommentaar (2)
  • 01. 06. 2010 10:23:03 | padakonn  - Hinnang

    Täitsa õige samm. Siiski ühe väikse iluveaga: sedasorti avaldused pole ÜMARLAUDADE rida. Iseseisvuslaste ümarlaud on mõeldud siiski millekski muuks. Kõnealune ümarlaud koosneb ju ÜLE-EESTILISTEST organisatsioonidest, kes ei saa iga kord tõtata Tartusse KOHALIKKU probleemi lahendama.

  • 01. 06. 2010 11:02:10 | Margit-Mariann Koppel

    Probleem on palju laiem kui kohalik. Ajaloo äravõtmine, mälu keelamine ja pseudoajaloo ning punaideoloogia pealesurumine puudutab kogu Eestit. See ei ole vaid Tartu probleem ning see on ümarlaua teema. Ja me oleme linnavalitsusega jõudmas dialoogini ning linnavalitsus küsis meie seisukohta ja sai selle. Loodame, et jõuame lahenduseni. Mis sel juhul on eestimeelsete inimeste ning lihtkodanike jaoks läbimurre ja pretsedent. Konkreetse tulemusena. EIP ümarlauas ei osalenud, nii et ära targuta.

    Ja muide: NL meened vohavad ning Stalini kultus õitseb suveniiripoodides:
    Marju Toom jagab Mart Niklusega oma
    tähelepanekut:

    Mõni aeg tagasi lugesin Vene Interneti lehekülgedelt "kriiskamist", et Tallinnas meenete poodides müüakse Hitleri piltidega ja haakristiga meeneid...

    Uudishimust astusin sisse alkoholi ja meenete poodi, mis on Tallinnas Harju tänava nurgal vastu Kirjanike maja..

    Tahtsin oma silmaga näha, kas asjalood on ikka nii hullud, nagu meid - Eestit - süüdistatakse.

    Tegelikkus osutus tunduvalt hullemaks....Mitte ühtegi Hitlerit, haakristi aga ... selle eest kümmekond erinevat Stalinit, NL vapp jms vahtis seintelt vastu sinna reklaamiks/kaubaks paigutatud T-särkidel.

    Letil oli ka paks album näidistega, mis laiendas kindlasti veelgi Stalinite valikut. Kohapeal oli võimalik soovitud suurusega särgile väljavalitud pilti saada.

    Huvitav, kuidas on tänasel päeval niisuguste Stalinite avaliku demonstreerimisega ja müügiloaga asjalood???

    Marju Toom

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.