Sõltumatu Infokeskus

Kõikjal peetakse ettekandeid. Mõnikord tuleb kellelgi teha ettekanne kunagi kuskil aset leidnud sündmuste või mingil perioodil kujunenud olude, olukorra ja situatsiooni kohta. Mõnikord on vaja kanda ette mõni luuletus näidend või muu kunstiteos....

Allpool arutletakse teadusliku ettekande ja selle õnnestumise eelduste üle.

Kui käsitleda teadust intellektuaalseks väärtuseks oleva teabe loomise/tootmise, seostamise, levitamise ja kasutamise alana, siis on oluline täpsustada ka teadusliku ettekande mõiste.

Teadusliku ettekande esitamise koht on seminar, kollokvium, konverents või muu akadeemiline koosviibimine.

Teadusliku ettekande koostamisel ja esitamisel oleks vaja autoril

a) selgitada välja, mis on arutlusel objektiks – kas oleks vaja tähelepanu keskendada mingitele probleemidele, mille tekke, püsimise või süvenemise-laienemise põhjused oleks vaja kas ära peita või laiali laotada ning mitmel moel korrastada ja esile tõsta;

b) või oleks vaja midagi (kedagi) senisest paremini kirjeldada;

c) või midagi selgitada, põhjendada ja õigustada (motiveerida juba toimunud tegevusi);

d) või midagi seostada, paigutada eri  kontekstidesse (mitmetesse metasüsteemidesse) ja tuua välja käsitluse objekti tähenduse muutumine seoses vaatepunkti muutumisega;

e) või kedagi informeerida uuringutest ja nende tulemustest (jõuda selgusele, kas tuleks orienteeruda asjatundjatele või laiale üldsusele, ajakirjanikele, ettevõtjatele või kellelegi muule);

f) või hoopis äratada võimalike tulevaste tellijate huvi uutest ideedest, uutest seadmetest, uutest meetoditest, metodoloogia muutumisest vm tingitud võimaluste vastu...;

g) kes on auditooriumiks; kas on ka neid, kes võiksid kaasa ja edasi mõtelda  (milline võiks olla auditooriumi ettevalmistus, huvi, vajadus, orientatsioon ja motivatsioon);

h) millisel sihil ollakse ja kas loodetakse sellel sihil edasi püsida või on plaanis sihte muuta ja teetähised ringi tõsta;

i) kas keegi (kes?) loodab  saavutada kavandatud „ürituse“ abil mingeid (milliseid?) eesmärke; kas üritatakse midagi (mida, millal, kuidas?) teha või saavutada;

j) kas kogu ettevõtmise kõlbelised alused on rahuldavad.

Järgnevalt oleks otstarbekas läbi mõelda ja arvestada, mis see on, mida ettekandeks nimetatakse ja mis ettekandega tõenäoliselt kaasneb.

Ettekandeks valmistujal oleks vaja endale teadvustada, et ettekanne on võimalus, millega kaasneb hulk kohustusi.

1. Mõelda oleks vaja, mida on minul öelda uut ja olulist arutluse objektiks oleva probleemi ja selle seoste kohta ning mida oleks võimalik (vaja?) nende täienduste abil saavutada ( st vastata küsimusele: „Milline peaks olema minu REEMA ja minu EESMÄRK?);

Kui ei ole midagi öelda ja ei soovi midagi saavutada, siis tuleks kas veel hoolikamalt edasi mõelda ja otsida, või esinemisest loobuda ja  anda see võimalus kellelegi teisele;

2. Teadvustada oleks vaja, et ettekanne on teos, mida käsitletakse ka õiguslikus kontekstis (Intellektuaalse omandi seaduse järgi) ja see tuleb koostada endal.

See ettekandjaks kavandatud isik, kellel ei ole ettekande koostamiseks aega, oskust või muud väga vajalikku, peaks leidma asjatundliku juhendaja, või andma esinemise võimaluse kellelegi teisele.

Arvestada oleks vaja, et

3. hea ettekanne on terviklik, selge, täpne ja loogiliselt põhjendatud struktuuriga;

4. heas ettekandes on nii fakte, arvamusi, oletusi, seletusi, ideid, hinnanguid, järeldusi... aga neid ei aeta segi, ei lasta vahetusse, ei esitada üksteise pähe;

5. faktid, mida ettekandes esitatakse, on kas empiirilised, statistilised või tuletatud mingi teooria raames toimunud analüüsi kaudu; autor vastutab faktide arusaadavuse ning usaldatavuse (täpsuse, valiidsuse, reliaabluse, esinduslikkuse jm) eest;

6. ettekandes esitatavad hinnangud tuginevad kas üldtuntud arusaamadele või samas ettekandes esitatud kriteeriumitele (NB! kriteeriumite süsteem on professionaalsuse mõõt);

7. ettekandes esitatud järeldused peavad tuginema kas üldtuntud printsiipidele või samas ettekandes esitatud printsiipide süsteemile;

8. rahuldavaks peetavas  ettekandes esitatud ettepanekud tuginevad samas ettekandes esitatud eesmärkide saavutamiseks ja/või ülesannete ning kohustuste täitmiseks;

9. ettekandes esitatud soovitused peavad tuginema samas ettekandes esitatud vahendite (ressursside ja nende kasutamiseks vajalike tingimuste) süsteemile;

10. ettekande, selles esitatud faktide ja muu informatsiooniks mõeldu eest tuleb autoril ja ka konverentsi-seminari vms korraldajal vastutada kohe ja hiljem, siin ja mujal..

11. Ettekandeks on aeg tavaliselt piiratud. Harva tuleb ette, et ettekanne kestab üle nelja tunni. Suurtel rahvusvahelistel konverentsidel tuleb ette, et esinemiseks antakse kuni kolm minutit. Loomulikult peab sel juhul olema tekst vormistatud PowerPoint’is ja esitlus korraldatud nii, et esimene kaader on kõigile näha juba siis, kui autor on alles teel puldi poole. Aruka esineja ettekanne mahub korraldajate kehtestatud limiidi piiridesse.

12. Ettekandes refereeritakse ja tsiteeritakse põgusalt nende autorite teostest leitud mõtteid, millele tänu on õnnestunud mõtet edasi viia, avastada midagi sellist, mis tähelepanu väärib ja öelda midagi lisaks sellele, mida on juba varem öeldud-kirjutatud.

Kui sellele, mida on keegi kuskil varem öelnud ja kirjutanud, ei ole midagi lisada, siis tuleb kas hoolikalt veel mõelda ja luua, või anda esinemise võimalus kellelegi teisele.

13. Teiste autorite mõtete kasutamisel on vaja viidata.

Teiste autorite mõtete kasutamine on teaduses enesestmõistetav, oodatud ja tervitatav, aga igal juhul ja alati koos viitamisega. Viidata võib nii publikatsioonina ilmunud teostes kui ka avalikes arutlustes-ettekannetes ja isiklikes vestlustes öeldud mõtete kasutamise puhul.

Teise mõtete kasutamine ilma viitamata aga on vääritu või kõlvatu tegu; vargus, mida nimetatakse ka pettuseks. Vääritu tegu on ka teistele selliste mõtete omistamine, mida nad ei ole kunagi mõelnud, või on mõelnud-rääkinud-kirjutanud sootuks teistsuguses kontekstis.

14. Konverents on mõttepidu, kus kohtuvad mitte ainult mõttekaaslased, vaid ka oponendid. Konverentsil on kõigil õigus oma teadmiste ja arvamuste, sh hinnangute ja järelduste esitamiseks, kui esineja suhtub respektiga oma oponentidesse ja tunneb kohustust oma ausaamist selgitada ja põhjendada.

Akadeemilistel koosolekutel esinema palutakse isikuid (gruppe), kelle akadeemiline tagapõhi on välja kujunenud ja kelle kõlbeline kreedo on kooskõlas kultuuris fikseerunud väärtuste ja normidega.

• Lisa uus kommentaar

Kommentaar (2)

• 19. 08. 2010 11:59:54 | Enn Oja  - Valida tuleb endale sobivam

  Täpsustuseks et ettekande valmistamiseks on 2 teed:
  1) Ettekande aluseks võetakse raamistik;
  2) Ettekanne koostatakse vabalt ning alles hiljem vahtu kustutades ja vajalikku lisades surutakse nõutud raami.
  

• 20. 08. 2010 00:52:06 | | elektritsaabtasuta.blogspot.co

  Ärge ajage asja nõnda keerulieks,püüdkem olla kontstruktiivsed.Elu on tegelikult lihtne,on vaja vaid veidi mõelda ja siis tegutseda.
  Minu programm on siin,paremat pole veel keegi teine pakkunud:
  http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/08/kuis-taastada-eesti-kul a-ehk-mida.html
  

Kirjuta kommentaar

Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:

* Nimi:

* E-mail: Ära teavitaTeavita uutest

Koduleht:

Kommentaar:

Pealkiri:

Sõnum:

Turvalisus

Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.

Joomla components by Compojoom