Sõltumatu Infokeskus

Kirjutaja ajend on üllas ning paljud nõuanded täiesti kasutuskõlblikud, kuid lähtepunktide seas on mitugi sellist, mis ei lähe mitte.

"Üleskutse lepib oma oskuslikus diplomaatilises tarkuses riigi erinevate rahvuste tänase kooslusega, eelistab rahvusriigi säilimist koos erinevate ajalooliselt kujunenud kultuuridega ning kutsub ülesse ühisele vastuseisule uuele, mistahes liiki võõrimmigratsiooni levikule.

b) Liikumised „külmutavad“ erimeelsused hetke eesmärkides oma mõttetute ning rahvast killustavate vaidluste tasandil:

- Euroliidu ja euroraha küsimuses – tänase poliitika tegelikkuse taustal labane vaidlus teemal ei aita pikemas perspektiivis kaasa rahvuse ellujäämisloole või inimväärse elu kujundamisele.
- „Muulaste“ küsimuses – eestlased pole rassistlikud, kuid nõuavad alates iseseisvumisest rahvuslikku eelisõigust nende keele ja kultuuri arengu küsimustes ajaloolisel põlisterritooriumil, suhtudes seejuures austusega erinevatesse rahvustesse, et üheskoos vastu seista maailma isandrahvuste fašistlikult meelestatud huvidele."

Kui leppida olukorraga, s.t. kolonistide jäämisega Eestisse, siis tähendaks see loobumist desovetiseerimisest ja dekoloniseerimisest ning põlistaks praeguse, väga loomuvastase olukorra. Loomuvastasel alusel põhinev riik aga on äärmiselt ebastabiilne. Pealegi on Eestis olevate kolonistide puhul tegu vene mõttelaadi kandjatega, vene mõttelaad ja eesti mõttelaad aga teatavasti välistavad teineteist.

Teiseks, kui säilitada praegune rahvuslik koosseis (mitte-eesti element moodustab VÄHEMALT 35 protsenti elanikkonnast), siis EI OLE tegu rahvusriigiga. Seega ei saa SÄILITADA seda, mida pole olemas.

Kolmandaks, euro paneb Eesti majandusele kõva põntsu ja surub suure osa elanikkonnast vaesusse, Euroliit aga on rahvusriikide ja rahvuste HÄVITAMISEKS loodud moodustis. Kes selle valguses pooldab eurot ja Euroliitu, see EI OLE rahvuslane. Vähemalt EESTI rahvuslane küll mitte.

Üleskutse autori soovitatu klapib suurepäraselt ju "kohitset...

Üleskutse autori soovitatu klapib suurepäraselt ju "kohitsetud rahvusluse" lipulaevaks oleva IRL-i põhimõtetega. Sestap tasukski tal oma soovitused edastada IRL-ile.

Pealegi saab valimisliite moodustada üksnes KOHALIKEKS valimisteks, autori üleskutse käib aga RIIGIKOGU valimisteks valmistumise kohta.

Tõnu,

1. Valimisliite saab ka Riigikogu valimisteks moodustada. Ainult need tuleb teistmoodi vormistada. Ja see teistmoodi vormistamise nõue ei sobi kokku paljude edevusega. See edevus ei luba nimelt kandideerida teise partei nimekirjas vaid sunnib sarnaste eesmärkide nimel konkureerima. Halvemal juhul on tegemist isikliku vaenuga. Kõige halvemal juhul pole see mitte edevus, vaid kinnimakstus kellegi vastase poolt.

2. Kokkuleppimise nimel tuleb kindlasti millestki loobuda. Loobumine ei saa olla üldine kohitsemine, aga ajutine oma kire allasurumine hästi soojade aluspükstega on ilmselt kõigile vajalik. Ilma kokku leppimata jääb asi kahjuks vaid kirbutsirkuseks, mille puhul võib suur hulk seltskondi peale valimisi ahastada ja vastu rindu taguda ja vastastikku tänitada, ei enamat.

Jah, ma arvan, et Vabaduspartei-PK, ERL-EKD suudavad kokkuleppele jõuda. Selge on see, et ükski rahvuslik erakond kroonist ehk sõltumatust rahasüsteemist ei loobu. Meie obadust saanud ei ole ja hullumeelsete ridu ei täienda. Vabaduspartei 12 punkti on veebil www.vabaduspartei.ee üleval ja need peaksid olema enamusele vastuvõetavad. Ja kui need kaks mainitud jõudu valimisteks ühinevad, siis on liider ehk esinumber Martin Helme. Vastasjõud uut Indrek Tarandit leida ei suuda ja seda neil ka ei ole.

Täna kutsus EVP-PK kokku nn. iseseisvuslaste ümarlaua „..Ümarlauast oodatakse osa võtma nende rühmituste esindajaid, mis määratlevad Toompeal resideeruvat poliitkartelli ENSV õigusjärglasena ja Euroopa Liidu omavalitsuse haldusvõimuna, taotlevad Eesti Vabariigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel ning soovivad võtta osa ühise valimiskampaania korraldamisest...” http://si.kongress.ee/vabaduspartei-pk-kutsub-kokku-iseseisvuslaste-ue marlaua-2.html

Endastmõista ükski endast ja kaaskodanikest lugupidav inimene taolisest ümarlauast osa ei võta ning ühendada suudetakse „rahvusluse” sildi all Eestis tõenäoliselt vaid inimesed, kes peavadki taolist kultuuritust elunormiks. Kuid see ilmselt veebruaris alguse saanud ettevõtmise eesmärk ongi: diskrediteerida rahvuslikumalt mõtlevaid inimesi Eestis. Kui viimase nelja aasta jooksul on üritatud rahvuslikumalt mõtlevaid inimesi kujutada Eestis põhiliselt natsismimeelseina, siis nüüd on lihtsalt vahetatud taktikat.

Enne kui keegi mulle vastu vaielda tahab, soovitan tal enne ette kujutada, kes võiksid olla valijad seltskonnale, kelle üks liidritest kasutab oma isiklikus blogis päevast päeva kaaskodanike vastu trükimusta mittekannatavaid väljendeid...

16.aprill 2010

Ahti Mänd

Praktiliselt on tegemist utoopiaga. Kuigi kõlab justkui kõik loogiliselt. Praktikas ei tule see toimima.

Üldine harituse tase on madal. Isegi kõrgharidusega inimesed ei suuda eristada mistahes teemal vesteldes üldist üksikust ja üksikut erilisest.

Ajakirjandus ei jookse kokku mitte selle pärast, et esitleda uut poliitilist jõudu vaid teha nalja ja tõsta müüginumbreid.

Ja kui sellest samast esitlusest rääkida, siis siingi on ju probleem korralikult defineerimata.. Samamoodi defineerimata võimule jõudmise protsess.. Võiks need asja ennem korralikult lahti mõtestada.. Küllap siis hakkab tulema ka toimvamaid lahendusi.

Positiivse tähelepanu saamiseks toimivad paremini sootuks muud mehhanismid.

Parim ja lihtsaim on uute ja ühiskonnas kohe omaks võetavate ideede propageerimine. Need ideed peaksid kiiresti jõudma seadusandlusesse. Ent kui neid muudatusi on seadusandlusesse saadud juba kümmekond, siis saab juba end presenteerida kui jõudu, mis mõjutab ühiskondlikke protsesse. Ja sellise jõu taha koonduvad inimesed meelsasti.

aaMEN

Loomulikult. Päris kindlasti kavatseme ümber teha senise partokraatia võimu tsementeeriva valimissüsteemi, mille tulemusena on valimistest saanud farss ja mis soosib kodanike võõrandumist poliitikast ja riigist.
Ja me ei sureta tekkivat kodanikuühiskonda ning inimeste omaalgatust välja, vaid soosime selle teket. Riik kasvab alt üles, seda ei saa luua ülalt alla. Eesti riiklus kasvas välja seltsitegevusest. Ja ka poliitikud ning riigimehed ei peaks olema toodetud partei klanni poolt süsteemi siseselt, vaid võrsuma rahva seast. Ehk siis praegune nõukogulik ülalt alla süsteem tuleb asendada alt üles süsteemiga, monoloogi asemele dialoog, kohtlemise asemel suhtlemine. Väärituse asemel väärikus. Ja mis haridusse puutub, siis ma arvan, et me võtame arvesse seda, mida on lõpmatuseni rääkinud ja kirjutanud Ülo Vooglaid. Ja riigis pole loodud traditsioone, nende tekkimist on labastatud või on need ära lörtsitud ning inimesed eemale peletatud ja seega need tuleb luua. Ja stagneerunud kultuuripoliitikat on tarvis põhjani remontida.

1. Kokkulepe prioriteetides.
JAH!
KUID MIS ON PRIORITEETNE?

a) Liikumised seavad omale ajalooliselt tuntud peaeesmärgi:

„Kõigest jõust oma rahva kasuks töötada, Eesti isekultuuri tõstes ja ümberrahvustuse vastu võideldes!“ (J. Kuperjanov)
* SOBIB (ehkki mõni 1918 Iseseisvusmanifesti lause oleks ehk tugevam)

Üleskutse lepib oma oskuslikus diplomaatilises tarkuses riigi erinevate rahvuste tänase kooslusega,
* VÕIKS KÜLL (seega emigratsiooni soodustamine punktidest välja...)

eelistab rahvusriigi säilimist koos erinevate ajalooliselt kujunenud kultuuridega
* ELEMENTAARNE

ning kutsub ülesse ühisele vastuseisule uuele, mistahes liiki võõrimmigratsiooni levikule.
* SEE POLE PEAEESMÄRGI VÄÄRILINE PRIORITEET (ehk siis on ka tähtsamat)

b) Liikumised „külmutavad“ erimeelsused hetke eesmärkides oma mõttetute ning rahvast killustavate vaidluste tasandil:
JAH!
JÄLLE - MIS ON ERIMEELSUSED? (peetud silmas nelja erakonna, st VP-PK, EKD, EIP, L seisukohti)

- Euroliidu ja euroraha küsimuses – tänase poliitika tegelikkuse taustal labane vaidlus teemal ei aita pikemas perspektiivis kaasa rahvuse ellujäämisloole või inimväärse elu kujundamisele.
* NELJAL ERAKONNAL POLE SIIN ERIMEELSUSI: KÕIK ON OMA RAHA POOLDAJAD JA EUROSKEPTILISED

- „Muulaste“ küsimuses – eestlased pole rassistlikud, kuid nõuavad alates iseseisvumisest rahvuslikku eelisõigust nende keele ja kultuuri arengu küsimustes ajaloolisel põlisterritooriumil, suhtudes seejuures austusega erinevatesse rahvustesse, et üheskoos vastu seista maailma isandrahvuste fašistlikult meelestatud huvidele.
SEE OLI KIRJAS JUBA EELMISES TEEMAS:
* lepib riigi erinevate rahvuste tänase kooslusega,
* eelistab rahvusriigi säilimist koos erinevate ajalooliselt kujunenud kultuuridega

2. Eesmärgi saavutamise viisid.

a) Minna 2011. a. valimistele vastu ühise valimisliidu moodustamisega ja napsata võimuerakondadelt võimalused oma demagoogiliste loosungite esiletoomiseks parema elu kujundamisel;
JAH

b) Ennetav roll - kasutada koheselt või võimalikult ruttu ära riigis vireleva ning töötute massi rahulolematust võimuga ning ennetada kõiki võimuerakondi sõnavaralise rikkuse omastamisega, et jätta tänastele Riigikogu võimuparteidele labase „kordaja“ osalus, keda suhteliselt laiad massid enam valimistel tõsiselt võtta niikui nii ei kavatse.
SÕNASTAKS ÜMBER: MEIE VÕIMALUS ON NIMETADA ASJU NII NAGU NAD ON, JÄTTA KÕRVALE POLIITKORREKTSUS (estlandiseerunud poliitkartell ei suuda isegi järele laliseda)

c) Propaganda osa – seoses maailmakorra tuntavate muutustega võtavad rahvuslikud paremliikumised kasutusele „pehme“, kuid masse diplomaatiliselt lööva suuna oma eesmärkide saavutamiseks, paisates juba lähipäevil tänava-lendlehena käibele uue valimisliidu manifesti „Eesti rahvale“, milles tuuakse esile kõigi võimuparteide suutmatus juhtida riiki rahvusriigi püsimise ning inimväärse elukeskkonna suunas, kus laidetaks isiklikel huvidel põhineva õigussüsteemi rahvavaenulikku seadusloomet.
TEISTE KRITISEERIMINE POLE PARIM IDEE.
JA MIDA TÄHENDAB "PEHME"?

d) Paremliikumised kaasavad kõiki nn parem-(äärmus)liikumisi ühinema ühise valimisliiduga, et arendada tervet mõistust riigis hääbuva ja manduva põhirahvuse väärikuse, elujõu ning tuleviku nimel.
JAH!

e) Kohtade saamisel Riigikogus saavutatakse täna puuduv sõnaõigus, mida võib võrrelda Vabadussõja lahingute esimese võiduga.
NII JA NAA...

Riiklust on siin kaua imiteeritud. Meie põhimõtteline erinevus riikluse liigutusi tegevast ja riiklust mängivast poliitkartellist ja saamameeste pundist on see, et me ei kavatse riiklust mängida. Me kavatseme riik olla. Me ei lepi omariiklusega "pehmes variandis", me tahame sisulist tõelist Eesti omariiklust, de facto. Kordan, mitte vormiliselt, nagu see on praegu, vaid sisuliselt. On see siis nüüd defineeritud? Ja see on praeguse olukorraga võrreldes põhimõtteline muutus.

3. Ressursid prioriteetide saavutamiseks.

a) Mõjuka valimisliidu teostumisel „jooksevad“ ajakirjanikud ise kohale;
POLE ESMATÄHTIS (st kindlasti mitte a) )

b) Valimisliidu mõjukad esinumbrid ning uudsus kõneleb nende eest;
RASKE SAAVUTADA MÕJUKAID ESINUMBREID - HOOPIS LIHTSAM ON SAAVUTADA SELGET JA UUDSET TEKSTI

c) Paisata tänavatele, e-mailidele valimisliidu manifest;
MANIFEST TULEKS ILMSELT UIMANE, KUI POLE JUST "12 TEESI" MOODI, NING SEDA ASUTAKSE RÜNDAMA (eriti, et on IRL kloon) - EHK SIIS: kui tahta "pehmet", siis ei saa olla manifesti, sest see tehakse sõelapõhjaks; manifest oleks õigustatud "kõva" korral, kuid sellise kokkuseadmine hulga rühmituste ühistöös on juba väga raske. Olev, esita manifesti alustekst, kui tahad, et seda punkti edasi arendataks!

d) Kõigi isamaaliste liikumiste veebilehed panna ühiselt „podisema“ valimisliidu manifestist, prioriteetidest ja programmist;
JAH!

e) Seada valimisliidu esinumbriks üldtunnustatud „kuulsus“ ja ülejäänuteks erinevate rahvuslike parteide juhid ning kohapealsed häältekorjajad;
SEE OLI JUBA KA EESPOOL

f) Valimisliitu ei loo raha, vaid masside tänaseks puruks rebitud tunnete ja soovunelmate sümbioos elada Eestis teadmisega, et tulemas on reaalselt soodne võimalus vastu seista valelikkusele ja ahnusele.
RAHA PARAKU SELLE LOOB... KUI EKD MAKSAB, SIIS KA TELLIB KRISTLUSE jne.

Visioon

Valimisliit püüdleb ühise rahvusliku parempoolse partei staatuse suunas, koos kõigi tänaste liikumiste eripära andvate osakondadega, et kaasata tulevikus Eesti rahvusriigi säilimise, põhirahvuse keele ja kultuuri arengu nimel hinnanguliselt 20-25% elanikkonnast.
EBAVAJALIK. KOHITSETUD VALIMISLIIDU MÕTE SAAKS OLLA SELLES, ET KÕIGIL JÄÄVAD OMAD NUKID, ERIPÄRAD JMS ALLES KA SELLEST HOOLIMATA, ET NEID VALIMISKAMPAANIAS EI RÕHUTATA.

Üks oluline asi veel: enne kui minna korda majja lööma riigi tasandil, tehtagu seda oma organisatsioonis! Praeguseks on olukord ses osas väga nadi KÕIGIS eesti rahvuslaste tuntumates poliitorganisatsioonides.

Tugeva (poliit)organisatsiooni kaks olulisemat tunnust on:
1) igas maakonnas ja/või valimisringkonnas on oma piirkondlik organisatsioon;
2) kõik need piirkondlikud organisatsioonid on tegusad ja nende liikmed suhtlevad omavahel AKTIIVSELT.

Hetkeseisuga on LÕVIOSA eestimeelsete erakondade või muude poliitorganisatsioonide liikmetest PASSIIVNE ning kogu töö teeb ära väga kitsas ringkond aktiviste. Valimistel edu saavutamiseks tuleb aga muuta AKTIIVSEKS just LÕVIOSA liikmetest.

Miskipärast oodatakse kandikul, et eestvedajad teevad töö ära ja lihtliikmed ei pea midagi tegema ning võit kukub kandikul sülle. Kullakesed! Ja veel tuletan meelde, et kus võitis Robert Kennedy. Tänaval. Tuleb minna rääkima, teha flaierid, korraldada kärajaid, kasvõi vabas õhus, kuulata inimeste muresid, mis vajavad lahendamist, mis neid häirib, mis probleemid on lahendamata represseeritutel, vabadusvõitlejate riiklik tunnustamine, kuidas võita nende üle 50000 inimese hääled, kes andsid allkirja Tuhala kaitseks (toimis. Olemasolevat veerežiimi säilitades (Keskkonnamin. tingimus) kaevandust võimalik rajada ei ole), 10000 inimest, kes torpedeerisid Hiiumaa tuulepargi hullu idee (üks meie kandidaate Riigikokku võiks olla Aare Kasemets)jne.jne.jne....ehk inimesteni tuleb viia esmane teave, kes me oleme ja mida me tahame. Ehk kuidas tuua nähtamatu, kuid veel olemasolev Eesti nähtavaks?

Järeleandmiste teema konkretiseerimiseks - millised VP-PK aatekava
punktid peaks ära jätma?

1) Tugineme järjepidevusele 1918-1940 Eesti Vabariigiga ja tegutseme
Eesti iseseisvuse taastamise nimel.
2) Lähtume Eesti rahvuslikest huvidest ja geopoliitilisest asendist ning
lubame Eestil kuuluda ainult neisse rahvusvahelistesse liitudesse, mis
ei takista iseseisvust.
3) Rajame haldus- ja valitsemissüsteemi kodanike osalusele ning asendame
haldusvõimu kartellimehhanismid rahva võimule toetuva seadusandlusega.
4) Arendame välja vastupanuvõimelise riigikaitse.
5) Tagame riigis õiguskorra ja kodanike turvatunde.
6) Säilitame esivanemate pärandit ja paikkondlikke traditsioone ning
hoiame hariduse ja kultuurielu kõrget taset.
7) Peame hädavajalikuks rahvusliku maailmavaate aussetõstmist ühiskonnas
ja eesti rahva jätkusuutlikkust tulevikus.
8) Kindlustame kõigile ühiskonnaliikmetele võrdse kohtlemise ja võrdsed
võimalused ning väärtustame kodanike tervist.
9) Tõstame esiplaanile loodus- ja alalhoidliku elulaadi.
10) Loome eeldused maapiirkondade iseseisvaks toimimiseks.
11) Kujundame tingimused heal järjel rahvuslikuks majanduseks ja
inimeste edukaks toimetulekuks.
12) Taastame Eesti riikliku raharingluse.

Selline arvamine - eksperiment, kus ümarlaua rahvas püüab erakondadele kampaania materjale koostada, ise neisse erakondadesse kuulumata, on küll meeldiv, ent tõenäoliselt annab pooliku tulemuse. Seda nii algatajate kui ka teiste jaoks:
1: Kui ideede väljakäijad ja töötlejad ei kuulu erakondadesse, mille ühistegevust nad taotlevad, puudub neil võimalus mõjuta lõppastme otsustusi, sest nad ei vastuta.
2: Ainult erakondade liikmed vastutavad, seega ka lõppastmes määravad, ent omasoodu seda tehes võivad koperdada imelike tulemusteni. Kui ideede algatajad ise protsessis ei osale ega kaitse ja selgita oma tööpanust, võidakse hääletada nagu juhtub (näiteks ühe loodetud liituja - VP-PK suurkogul määratakse peatselt tegevus terveks järgmiseks aastaks, sh ülaltoodud 12-punktilise aatekava järeleandmiste ulatus).
Muidugi on iga inimese vaba valik, mil määral ta oma ideid tegelikkuses läbi viia tahab, ent kõrvaltvaatamise juures on ohud ning otsustamisest kõrvale hoides oleks jabur pärast öelda: lollid otsustasid valesti. Mõttekam tundub läheneda ise algatan - otsustan - vastutan printsiibil. Valimistega seotud valdkonnas on see paratamatult üksnes erakondade pärusmaa ning võimalikke erakondi, mille raames ühistööd õhutada, on neli (EIP, EKD, VP-PK, L).