Tudengid algatasid õppelaenude hüvitamise taastamiseks allkirjakampaania Trüki E-mail
22. juuni 2010

SI-177


Allkirjakampaania eesmärk on taastada õppelaenude hüvitamine kõigile avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele, kes võtsid õppelaenu enne 30. juunit 2009. Allkirjade kogumine kestab 10. septembrini. Allkirjad antakse üle 13. septembril tööle naasnud Riigikogule.

Allkirju saab anda aadressil http://petitsioon.ee/oppelaenuhyvitamine#btn-more

"Õppelaenude hüvitamist tuleb jätkata! Soov on koguda 50 000 allkirja," märgib Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) kommunikatsioonijuht Tarmo Seliste.

Tallinna halduskohus ei rahuldanud 18. juunil tehtud otsuses Sotsiaalkindlustusameti kohtusse kaevanud Karin Viitmaa kaebust õppelaenu hüvitamise jätkamiseks lapsevanematele. Kohus leiab otsuses, et Karin Viitmaal ei olnud 30. juuniks 2009 tekkinud õiguspärast ootust ning seadusandjal on õigus muuta varasemalt sõlmitud õigussuhteid. Samuti mainib kohus, et seadusandjale ei saa kehtestada reegleid selle kohta, millisel viisil oleks pidanud varasemaid õigussuhteid muutma, mistõttu pole õppelaenude hüvitamise lõpetamine vastuolus ka põhiseadusega.

„Kohus leidis, et Karinil ei olnud 30. juuniks 2009 tekkinud õiguspärast ootust. Leiame, et õiguspärane ootus oli Karinile tekkinud lapseootele jäämisega ja sellel ajal kehtinud õppelaenu hüvitamise korraga, millega Karin arvestas ka oma pere planeerimisel. Jätkame selguse otsimist järgmises kohtuastmes,” sõnas Karin Viitmaale õigusabi osutanud EÜL juhatuse esimees Maris Mälzer, kelle sõnul kavatsetakse otsus kaevata edasi ringkonnakohtusse.

Karin Viitmaa jäi lapseootele 2009. aasta veebruaris ning sünnitas lapse 26.09.2009, mistõttu ei olnud ta täitnud 30.06.2009 seadusest tulenevaid nõudeid ning ei saanud esitada avaldust õppelaenu hüvitamise jätkamiseks. Ta leidis Tallinna halduskohtule esitatud kaebuses, et Riigikogu otsus lõpetada õppelaenude hüvitamine lapsevanematele läheb vastuollu põhiseadusega ja õiguspärase ootuse printsiibiga. Kaebaja taotles Riigikogu otsuse tühistamist ning 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega kehtestatud õppelaenu hüvitamise lõpetamise tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks.

Allikas: Tarmo Seliste
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , 5565 4193
Kommentaar (2)
  • 2010-06-22 17:33:17 | elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Minu teada alllkirjade kogumisel ei ole seadusandlikku jõudu ega ka muud jõudu.
    Ainult allkirja andjail on endil meeldiv näha oma allkirja teiste omasugustega ühes reas,kuid sellega asi piirdubki,saate imetleda oma enese allkirja teiste seas...

    Miks te peedistate pööblit allkirjade kogumisega?
    Jõudude koondamiseks ja eesmärkide saavutamiseks
    on olemas vahendid mis viivad taotletava eesmärgini.Tuleb moodustada äriplaan ja selle abil viia täide oma eesmärk.

    Milline näeb välja tudengite äriplaan õppelaenude hüvitamise taastamiseks?

    Tsiteeri
  • 2010-06-28 00:43:47 | Margit-Mariann Koppel

    Allkirjade kogumine üksinda on hambutu ja riigikogulastele ohutu. Selle kõrval peavad olema tegevused a, b, c, d. Muidugi kui saadakse allkirju niipalju, et saavutatakse kriitiline mass koos paraja lärmiga avalikkuses, siis võib sel mõju olla. Aga arukam on saata riigikogulastele see nõudekiri, millele nad vastamata jätsid tähitult ja personaalselt ning seaduse järgi on nad kohustatud kodaniku kirjale vastama. Ja kui ei vasta, saab seda neilt nõuda kohtu kaudu. See võte on tunduvalt hammustavam. Ja nende vastused on omakorda teile relvaks.

    Tsiteeri
Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.