Türa, aga mida te ootate kommarlollide valitsustelt. IRL kubisab samamoodi, nagu kogu see kammajja kommaritest ja komsomolidest.
EESTLASED tehke lapsi EESTIS EESTI HÜVANGUKs. See ongi EESTI RIIGI MÕTE.
| Toomepuu: Eesti tulevik - kas meie kõikide siht? |
|
|
| 30. august 2010 |
|
SI-226
Lootused ja karm reaalsus. Võib arvata, et rõhuv enamus eestlasi tahavad ikka veel, nagu nad demonstreerisid laulva revolutsiooni päevil, et meie põline kodumaa jääks püsima ka tulevikus riigina, kus valitsevad eestlased. Samas on põhjust arvata, et tolleaegsed lootused ei ole täitunud enamusele eestlastele. Eriti ei olda rahul meie valimisseadusest väljakujunenud partokraatiliku võimusüsteemiga ja parteidega ning nendest väljakujunenud vohava võimumeeste ja ametnike korruptsiooniga. Umbes pooled valimisõiguslikud küll hääletavad valimistel, aga paljud ei anna oma häält kandidaadile, keda nad tõeliselt toetavad, vaid tollele, keda nad peavad kõige vähem halvaks teistest halbadest. Parteide ustavad toetajad piirduvad suurelt osalt nendega, kes partei kaudu oma isiklikke majanduslikke huvisid realiseerivad.
Eriti võigas on see meie saamahimuliste kontingent, kes võimu ja võimulolijate kaudu korruptiivset kasu lõikavad ja oma lühiajaliste poliitiliste ja majanduslike huvide nimel on valmis minetama oma järglaste ja kogu eesti rahva tuleviku – meie järeltulevate põlvede võimaluse jääda peremeesteks omal kodumaal.
Võõrandumine võimust. Kahjuks ei ole see osa eestlastest, kes ei taha ka halbadest kõige vähem halbade poolt hääletada, ikka veel suutnud arvestatavaks poliitiliseks jõuks ühineda. Need, kes on organiseerunud on killustunud väikesteks, ebaefektiivseteks gruppideks, kelledest mõned raiskavad oma energiat suurelt osalt selleks, et tõestada kõigile, kes kuuldekauguses, et nemad on need ainsad ja ainuõiged rahvuslased, ja selleks, et vaielda mineviku sündmuste ja muude selliste teemade üle, mis neile oma eesmärkide saavutamiseks vähematki kasu ei too. Eriti populaarsed vaidlusteemad rahvuslaste veebifoorumitel näivad olevat arutelud ja tähenärimised Eesti Vabariigi 1938. aasta dekreediga kehtestatud, nn Pätsi põhiseaduse teemadel.
Kindlasti peame me minevikku mäletama, sest meie mälestuste varasalv ongi see, mis meid liidab rahvaks ,ja kasvõi selleks, et mitte korrata varem tehtud vigasid. Nendest aga, kes on minevikku kinni naelutatud, ei ole tuleviku tegijaid – neid, keda meie kodumaa kõige rohkem vajab.
Eesti – vene noorte ja vanade tulevikumaa? Kui midagi ei muutu, on kiiresti kätte jõudmas aeg, mil meie ikka veel rahvuslikult häälestatud rahva enamus jääb vähemusrahvuseks oma põlisel kodumaal. Stalini venestamise ja genotsiidi poliitika ei lõppenud okupatsiooniga, sellele andis hoogu Laari valitsuse seadus teha alalisteks elanikeks ja seega potentsiaalseteks kodanikeks kõik Eestisse asustatud okupandid ja nende järeltulijad. Okupatsiooni päevil said nood eelistatud järjekorras riigi kortereid ja nende eelistust jätkas Laari valitsuse erastamise seadus, mis lubas neil vähese tasu eest see kinnisvara omandada ja motiveeris neid Eestise jääma. Lennart Meri poolt sõlmitud juulilepped põlistasid meie kodumaale lisaks varem Eestis erru läinud vene sõjaväelastele veel 20 000 endist punaarmeelast ja 2 000 julgeoleku agenti, kokku koos perekondadega umbes 100 000 Eesti-vaenulikku elanikku, rohkem kui kümnendiku praegusest eesti soost elanikkonnast. Kõigile nendele lisandub Venemaalt ikka veel perekonnaliikmeid. Eesti idaservas koos Narvaga kuulebki ainult vene keelt ja ka sealsetes riigiasutustes käib ametlik asjaajamine, keeleseadust eirates, enamasti vene keeles. Kalevite kantsis, meie pealinnas Tallinnas, on eestlased juba vähemuses, kui arvesse võtta ka ebaseaduslikult seal asuvaid venelasi. Venelaste arv on Eestis jõudsalt kasvamas samas kui eestlased lahkuvad, et leida paremat elu enam arenenud riikides. Parim näitaja rahvastiku koosseisu muudatustest on vastsündinute kohta avalikustatud andmed, kus domineerivad juba mitmed aastad vene nimed. Kui praegust kiiret venestamise protsessi ei peatata ja ei suudeta ümber pöörata, siis ootab eestlasi sama saatus, mis on osaks saanud kõikidele teistele soome-ugri hõimudele, kes on jäänud venelaste tallata. Eestisisene sõjaline ja poliitiline oht. Endistest okupantidest ja nende samas vaimus üleskasvatatud järglastest koosnev Eesti Vabariigile ja eestlastele vaenulik viies kolonn on arvuliselt mitu korda suurem kui kogu Eesti Vabariigi kaitsevägi, mille ajateenijatest umbes kolmandik on samuti venelased, nendestki suur osa umbkeelsed. Kui meie põlisvaenlane peaks meid jälle ründama, võib arvata, et paljud meie kaitseväelased kasutavad oma relvi ründaja toetuseks, mitte Eesti kaitseks. Seda probleemi tunnistas ka meie kaitseväe ülem kindral Laaneots, väites 2007. a. reservohvitseride kogu sümpoosionil: “Aprillisündmuste ajal ei olnud sugugi mitte kõik mitte-eestlastest ajateenijad ühemõtteliselt Eesti riigiga ühte meelt,” Praeguse põhiseaduse rakendusseaduse alusel kehtivad ikka veel paljud okupantide seadused ja seetõttu ongi okupatsiooniaegsed kurjategijad peaaegu eranditult karistusest pääsenud. Paljud nendest ja veelgi rohkem parteikoolitusest ja kommunistlikust mõtlemisviisist läbiimbunud „endistest“ on võimul või juurutamas oma mõtteviisi meie õigus-, haridus- haldamis- ja majandusssüsteemidesse. Meie partokraatliku valimissüsteemi alusel on riigivõim koondunud partei juhtidele ja rahastajatele, nendele kes valimisnimekirjade järjestust otsustavad. Rahval on küllaldaselt õigustust pidada neid ja paljusid, kes nende käendusel valituks osutuvad korrumpeerunud sulideks. Põhiseaduse eirajad hävitavad õigusriiki. Võimuparteide tava määrata ustavaid Riigikogusse pääsenuid parteisulaseid riigi aktsiaseltside nõukogude liikmeteks on hävitanud Eesti Vabariigi õigusliku aluse, kuigi meie õigus- ja kohtusüsteem, senised presidendid ega rahvaski sellest ei näi eriti hoolivat. Põhiseadus kehtestab ju kategoorilise nõude, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis ja ütleb selgesõnaliselt, et astudes teise riigiametisse ta Riigikogu liikme volitused lõppevad. Kummalise argumendi, et riigi aktsiaseltsides teenimine ei olegi riigi amet, lükkas Riigikohus ümber juba 1992. aastal, kui ma Riigikogus selle probleemi esmaselt tõstatasin. Enamus pärast taasiseseivumist presidentide poolt välja kuulutatud seadusi on ilmselt õigustühised, sest need on tehtud Riigikogu saalis seadusevastaselt viibivate inimeste kaasabil, kes teesklevad, et nad on Riigikogu liikmed, kuigi nende sellekohased volitused on lõppenud. Kuidas edasi? Minevikku me muuta ei saa. Peaksime mõtlema kuidas praegusest täbarast olukorrast edasi liikuda, et saaksime luua tuleviku, mis tõeliselt tagaks eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, nagu praeguse põhiseaduse preambula vaid ütleb. Selleks on vaja ausaid ja andekaid rahvuslasi, kes oskavad mitte ainult mõelda, otsustada ja tegutseda, vaid ka teistega, kel samad eesmärgid, koostööd teha. Eelkõige selliseid, kes oskavad olukorda oma rahvuskaaslastele selgitada ja aja jooksul eesti rahva enamuse poolehoiu võita. Võim rahvale! Helgema tuleviku jaoks on meil kindlasti vaja muuta põhiseadus ja valimisseadus, et rahvas saaks tõeliselt kõrgeima võimu kandjaks, nagu praegune põhiseadus vaid lubab – et rahvas saaks ise endale presidendi valida, et Nõmmel Jaanile antud hääl ei kanduks Lasnamäel partei nimekirja alusel Ivanile. Ei ole ilmselt realistlikku võimalust, et saaksime muuta praegust põhiseadust selle enda sätete alusel. Samuti ei ole lootust, et partokraatlikult valitud Riigikogu liikmete enamus muudaks valimisseadust, mis nad võimule tõi. Ainult massiline rahvaliikumine, sarnaselt kunagistele kodanike komiteedele, eesmärgiga nõuda uut põhiseadust ja sellega kaasnevat demokraatlikku isikuvalimisele põhinevat valimisseadust, annaks võimaluse tulevikku muuta. Selline rahvaliikumine peaks arenema küllalt võimsaks, et suuta ka rahvahääletus läbi viia, sest põhiseaduse muutmiseks kehtiva põhiseaduse sätete alusel ei ole meil ühtegi pretsedenti. Küll aga on meil kaks pretsedenti uue põhiseaduse vastuvõtmiseks rahvahääletusega – kunagine Vabadussõjalaste suure häälteenamuse saavutanud demokraatlik/presidentaalne põhiseadus ja praegune vilets, vigane, ebademokraatlik, „endisi“ soosiv põhiseadus, mis andis valimisõiguse kohalikel valimistel võõrriigi kodanikele ja jättis kehtima okupantide seadused. Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu, ajakohaste muudatustega, olekski sobiv uuele põhiseadusele aluseks võtta. Kas utoopiline soovunelm või saavutatav eesmärk? Kui Vabadussõja algpäevil leidus 450 meest, kes läksid Narva all vastu rohkem kui kümme korda suuremale vene punaarmeelaste väele, et Eesti Vabariik luua, siis näis nende eesmärk paljudele kindlasti olevat soovunelmate valdkonnas. Aga nad astusid vastu, meie Vabadussõjalaste read täitusid teiste vaprade võitlejatega – nad võitlesid ja nad võitsid. Täitus aastasadu põlvest põlve kantud soov saada jälle peremeesteks oma kodu põldudel, randadel ja aasadel. Tol ajal aitas maailmasõja pööris ja eestlaste kiiresti arenev rahvustunne luua olukorra, kus iseseisvuse taotlemine ja selle eest võitlemine pälvis selle nimel toodud ohvreid. Praegune täbar olukord ilmselt rahvast häirib, sest kirumist kuuleb sageli ja veebifoorumite kommentaariumid väljendavad selgelt rahva tuska ja rahulolematust. Sellele vaatamata ollakse ikka veel nõus seda taluma, küllap vist seetõttu, et rahvas võrdleb tänapäeva veelgi halvema okupatsiooniajaga. Hiiliv tuimastumine võib aga lõppeda igavese unega. Kus on elu on ka lootust. Lootust annab tõsiasi, et kuigi paljud meie kummalise valimisseaduse alusel võimule tõusnud parteipoliitikud ei näi hoolivat eestluse säilimisest, seda soovib kahtlemata enamus eestlasi. Sellest saavad aru ka mammona- ja võimuahned poliitikud, sestap nad teesklevadki vahetevahel eestlust ja isamaa-armastust, eriti enne valimisi. Rahvas peab aga otsustavalt ja tõhusalt tegutsema, et lõpuks ometi petised ja „endised“ võimult kõrvaldada, sest tõhusa rahvuspoliitika programmi kehtestamise eelduseks on ausate rahvuslaste võimule pääsemine. Tahaks loota, et kerkib esile karismaatilisi, teovõimelisi juhte, kes suudaksid senini killustatud rahvuslikud jõud ühendada ja kaasa tõmmata kõik eestlased kes tunnevad muret Eesti ja eestluse tuleviku pärast. See aitaks võimult eemaldada vähemalt osa nendest riigikogulastest, kes ei hooli muust kui ainult oma isiklikust heaolust või koguni otseselt soosivad venestamist. Usun, et ka meie suuremates parteides on küllalt neid, kes siiralt soovivad, et nende lapsed, lapselapsed ja järeltulevad põlved saaksid elada eestlastena riigis kus valitsevad eestlased. Mõned, kes hoolivad eestlaste tulevikust, võivad isegi leiduda Keskerakonnas, kuigi nende eesti nimega juhis voolab vene veri, nagu võib järeldada andmetest Enno Tammeri hästi dokumenteeritud raamatus „Mälu võim“, ja valitseb vene imperialistlik meel, nagu võib järeldada ta tänapäeva tegudest, mis peegeldavad ta varasemaid mõtteavaldusi. Ma tsiteerin: "Vastandlike ideede võitlus noorsoo pärast on kompromissitu. Kommunistid on selles võitluses eelisseisundis, olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, näevad nad kõigist sügavamini ja õigemini maailmas toimuvate protsesside olemust ja perspektiivi ning teevad sellest õigeid järeldusi võitluseks...“ (Eesti Kommunist, 2/1983). „Klassikasvatus tänapäeval – see on ka püha mälestus... see on ka tänu suurele vene rahvale...“ (Eesti Kommunist, 1/1985). Tahaks loota, et see osa praegustest parteipoliitikutest, kes soovivad, et eestlased jääksid peremeesteks oma kodumaal hakkaksid lõpuks ometi aru saama, et kui nad ise selle soovi täitumiseks midagi ette ei võta, siis see võib pelgalt sooviks jäädagi. Lootust annab kindlasti meie tõusev sugu. Tõeliselt meeltülendav oli Eesti Õpilasesinduste Liidu noorte poolt eelmisel aastal suurepäraselt organiseeritud ja hästi läbiviidud küüditatute mälestamine Tallinna raekoja platsil massilise küünalde süütamisega. Meie üliõpilasorganisatsioonide ja Eesti Üliõpilaste Liidu liikmed soovivad kindlasti, et nende kodumaa jääks riigiks, kus valitsevad eestlased. Sellises akadeemilises organisatsioonis nagu Korp! Sakalas, mille liikmed läksid Vabadussõtta in corpore, ei ole Vabadussõja vaim kuhugi kadunu. Lootust annab ka fakt, et Kaitseliidu malevatesse on ühinenud vabatahtlikult palju eestlasi, kes on valmis Eesti ja eestluse säilimise nimel relvaga võitlema. Kui kõik rahvuslikult meelestatud eestlased suudaksid tuleviku nimel ühineda, siis oleks võimalik alustada vajalik massiline liikumine, mis kulmineeruks rahvahääletusega uue demokraatliku põhiseaduse ja sellega kaasneva isikuvalimisele põhineva demokraatliku valimisseaduse kehtestamiseks. Siis oleks võimalik tühistada kõik ikka veel kehtivad okupantide seadused ja tagada valimisõigus ka kohalikel valimistel ainult Eesti kodanikele. Siis saaksime tõhusa remigratsiooniprogrammi kehtestamisega kaasa aidata Putini ukaasile, mis kutsus üles oma rahvuskaaslasi oma päris kodumaale naasma. Siis saaks rahvas endale ise presidendi valida. Siis oleks ka võimalik kasutada raha mis praegu kulub võimulolijate rikastumiseks, pensionäridele elamisväärse elu tagamiseks, tervishoiu ja hariduse süsteemide parandamiseks ja paljuks muuks, mida on vaja meie kodumaa arenemiseks riigiks, kus on meeldiv elada ja mis tõeliselt tagaks eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti tulevik on meie kõikide siht. Nii laulsid meie Vabadusvõitlejad, kes läksid meie kodumaad kaitsma Stalini röövlivägede vastu. Selle eest tuli surra või võita. Paljudele saigi saatuseks oma kodumaa eest surra. Meil on veel võimalik võidelda oma kodumaa tuleviku eest poliitilisel tandril. Kuigi kaotus ei tooks surma tänastele võitlejatele, hävitaks see Eesti Vabariigi, kus valitsevad eestlased ja lisaks aja jooksul paljude kadunud rahvaste hulka ja unustuste hõlma ka eestlased. Selle võitluse me peame võitma! Allikas: Jüri ToomepuuKontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (37)
Joomla components by Compojoom
|


Artiklid

Veldre: Vaesemate noor...
Püüa sa Veikokene esmalt oma pöial persest kätte saada ja...
"Euroopa stabiilsu...
Nagu allpool olevatest lepingupunktidest nähtub ei ole ka...
Veldre: Vaesemate noor...
Ahmet, aga miks saise Aafrikasse klaameleid karjatama ei ...
"Euroopa stabiilsu...
Jaa jaa..Unzip on tüüpiline näide Eesti oludes, kõik taha...
Veldre: Vaesemate noor...
Igati tore. Haridus on sajandeid olnud klassi tunnus... V...
Veldre: Vaesemate noor...
Seda parem siis. Olgu kõrgharidus tasuline ja võimalikult...
"Euroopa stabiilsu...
Hitler on tüüpiline näide. Kõik hääletasid aplodeerides, ...
"Euroopa stabiilsu...
Võimalik, et see nii ongi. Aga siiski oleks parem meile j...
"Euroopa stabiilsu...
Kõik muu võib ju isegi olla, kuid see, et "kui riigi ...
"Euroopa stabiilsu...
Päris jube dokument, hirm tuleb peale. Üldsegi ei tahaks ...
"Euroopa stabiilsu...
Ma tänan huvitava ja aktuaalse materjali eest (raha nõ...
Eesti Klubi valis uuek...
Eesti Klubi juhatus toetas Kultuuridiplomaatia Keskuse as...
Eesti Klubi valis uuek...
Vahest on inimesed kohe nii võrdsed, vabad ja vennad, et ...
Eesti Klubi valis uuek...
See maa on minul ainuke, rohkem mul pole. Siin maal ma nõ...
Eesti Klubi valis uuek...
Ilmaril on õigus nagu alati. Mina isiklikult läheks veelg...
Eesti Klubi valis uuek...
Taas vaikus! Mis rõõm, mis pidu! Eestluse idee täitsa tas...
Eesti Klubi valis uuek...
Juba 50-60 aastat tagasi lindistati koik USA territoorium...
Rämmel ja Sudak: Taran...
Loe teateid, pikendatud
Rämmel ja Sudak: Taran...
Kas andsite petitsiooni üle? Kuidas kulges?
Laar, Herkel, Nutt: de...
Ja ongi nii, et IRL`i kampsun-rahvuslased klopitakse nagu...