Taas oodatakse ettepanekuid Hiie sõbra aunimele Trüki E-mail
02. september 2010

SI-234

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud või Maavalla koda, p.k. 363 Tartu 51002.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.

Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada igaüks. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi.

Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Allikas: Maavalla koda
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , 56686892

Kommentaar (6)
  • 02. 09. 2010 12:10:39 | koda

    Rohkem teavet:
    http://www.maavald.ee/maausk.html?op=rubriik&rubriik=20

  • 02. 09. 2010 20:09:53 | Thomas Vaga

    Kas teie "pühapaikade" hulka kuuluvad ka kristlaste palverännaku paigad.
    Kui on, siis teen ettepaneku austada Aldur Vunk-i tema uurimistöö ja raamatu
    "Jeesus läks maal kõndimaie" silmapaistva teaduslikult/akadeemiliselt kõrgetasemelise
    saavutuse (-ste) tunnustuseks ja nende keskaegsete kabelite, kirikute ja
    rahvusvaheliselt tunnustatud palverännakukohtade sälitamise ja kaitsmise poolest

    Õpetaja Thomas Vaga
    E.E.L.K. USA Esimese praostkonna praost

  • 03. 09. 2010 01:09:19 | Margit-Mariann

    Austet praost vist teab ise oma küsimusele vastust. Aga hiied olid muistsetle eestlastele kirikute eest, väega ja energiaga kohad, kus nad käisid loitsimas ja annetamas Taevataadile. Need on samasugused pühapaigad nagu kabelid ja kirikud ning seetõttu seda, mis minu esivanematele oli püha, ma jutumärkidesse ei paneks, sest ma ei naeruväärista neid ega nende uskumusi. Neil oli oma maailmavaade, mida meie päris täpselt ei tea, sest ristitüütlid on selle meilt röövinud. Aga nad elasid harmoonias Loonaga ja iseendaga. Nende jaoks oli kõik elav ja hingestatud.
    Nende maailmavaadet iseloomustab ka vanade eestlaste haudadele pandud rõngasrist. Mis on ilmaratas.
    Ja kui vaadata kristlikke kalmistuid, siis mis see muud on kui hiis - oma olemuselt. Tara ümber, et eraldada surnute maailm elavast. Me matame oma surnuid sisuliselt hiide tänapäevani. Ja paneme hauale kivi või risti või muu tähise, mille algne ülesanne oli hoida surnute hinged rändamast, et nad kodu käima ei hakkaks. Me lihtsalt ei teadvusta seda enam.

    Päikest!

  • 04. 09. 2010 06:15:37 | | elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Parem rääkige mis tunne on kui kallistad tammepuud?

  • 04. 09. 2010 17:13:41 | Veiko Rämmel

    Ma pean Margitiga nõustuma, kuid ma postuleeriksin teisiti: Jumal on üks, kuid inimesed tõlgendavad teda erinevalt. Seega oikumeenilisest vaatevinklist oleks parem otsida ühisosa, mitte seda, mis lahutab!

  • 04. 09. 2010 22:41:54 | Margit-Mariann

    Kui inimestest on villand, siis puu on teine kord ainus sõber ja tugi. Jõu ja energia allikas, kuulaja, aitaja, tervistaja, tema najal on hea istuda ja mõelda ja tunda, et ta hoiab mind ja annab varju. Mina saan jõudu. Tõsiselt. Mets ja puud ei ole kunagi reetnud.
    Minu parimad sõbrad on mu kaks kassi.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.