Rahvuslikul majanduskonverentsil teadvustati maaelanike ühistegevuse vajalikkust Trüki E-mail
17. august 2010

SI-208

Tallinna ülikooli õppejõud Tõnu Ploompuu teeb ülevaate hiljutisest konverentsist "Rahvuslik majandus". Konverentsi mõtte algataja, Eesti Rahvusarengu Instituudi majandussuuna juht dr Rein Koch delegeeris sündmust läbi viima rahvuslaste erakonna Vabaduspartei-PK, mille esimees ta kuni tänavuse suveni ka ise oli. Kuidas Ülo Vooglaiu 20 põhimõttelist küsimust http://si.kongress.ee/vooglaid-20-kuesimust-majanduse-vaatepunktide-taepsustamiseks-2.html said korraldajate esindaja poolt TMS portaalis väljalubatud vastused, jääb ülevaates vastuseta.

7. augustil toimus Imaveres Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu korraldusel rahvusliku majanduse konverents. Kogu majandust äärest-ääreni siiski ette ei võetud, piirduti inimesele kõige olulisema majandusharuga – põllumajandusega.

See, et Õhtumaades on põllule tööle jäänud vaid mõni protsent inimesi, ei tähenda siiski seda, et põllumajandusega tegelejaid oleks nii vähe. Suur osa põllutööst tehakse tänapäeval linnades masinatehastes, naftatööstuses, keemiaettevõtetes – kaudselt on ka need maaharijate teenindajad põllumajanduse osa. Muistne talupoeg tegi enda masinad suurelt jaolt ise, korraldas kaeramootori kütusega varustamise ja põllurammu tootmise.

Kuid ka see põllult eemale rännanud põllumajanduse osa jäi kõrvale, konverentsil pühenduti otseselt inimelu ühele alusele – toidule, selle tootmisele ja turustamisele. Päeva juhatas majandamise homsesse vaatamise vajadust rõhutades sisse ja ettekannetele järgnenud arutelusid ohjas mõnusalt Aarne Toomsalu.

Ettekannetes lisandus alguses rõhutatud konkurentsis hakkamasaamise, konkurentsi leevendamise viisidele ka mõtteid konkurentsi vältimisest. Viimane on palju tulusam elamisstrateegia kui pidev konkurentidega kaklemine.

Esimene rännak konkurentsikaklusest vabanemise poole toimus minevikku – Piimandusmuuseumi juhataja tutvustas oma majapidamist ja eesti piimanduse kunagist maailmatasemele vedajat – ühistutegevust piimanduses. Alustades ühistute arendamist küll veidi hiljem kui läänepoolsed naabermaad, jõudsid Eesti piimandusühistud enne Teist maailmasõda maailma tippu. Seetõttu on eriti valus praegune olukord, kui Skandinaavia maade edasiarenenud ühistud võtavad praeguseid piiimakombinaate üle – selle asemel, et Eesti põllumeeste ühistud saaksid ka töötlemisest sündivat lisakasu, veetakse see osa tulust välja naabermaadesse, sealsetele põllumeestele.

Olustvere Leivakoja esindaja Eerika Vainola käsitööndusliku leivategemise tutvustamisest koorus välja inimeste tõsine usaldamatus suurtootjate, õigemini suurturustajate vastu. Inimestele on palju olulisem kauba pakkuja isiklik suhe tootesse kui suhtekorraldajate, copywriter’ite ja nende kaastööliste toodetavad müüdid – need osutuvad kiirestipurunevateks marketingimullideks. Sellelesamale isiklikule suhtele toetudes areneb ka „Teeme ära“ raamest arenenud „Sööme ära“  liikumine.

Märt Riisenbergi ettekanne tutvustas ühe peavoolu põllumajandusettevõtte – ’Kehtna Mõisa’ kujunemist kunagisest sovhoosist ja selle tänapäevast toimimist, tootmise kujundamist ja olulist tulukuse kasvatajat – esmaste toodete töötlemist.

Juhan Särgava oma alternatiivse, maheda tootmisega osutus ka majanduslikult mahedaks. Vaatamata poliitikutelt saabuvatele tehnoloogiakohustustele ja seda „leevendada“ lubavale rängale laenupakkumise survele on tema ettevõte praegu praktiliselt laenuvaba. Tõsi, see eeldab perutamist ka ettevõtluse peaideoloogia („konkureeri kaasettevõtja oma tootmise laiendamisega surnuks“) vastu. Pühendudes stabiilsusele, on praegusel ajal siiski veel võimalik majandada ilma intressikoorma all ägamata ning sellest endale tugevust koguda.

Olemise tegi osalejatele mõnusamaks esinejate ettevõtetest pärinevate ja ka paari teise Kesk-Eesti piimandusettevõtte pakutavate põllumajandustoodete mekkimine. Siiski torkas ka siin turu laiendamisele suunatud peavoolu ettevõtete puhul silma seesama isikliku suhte asendamine marketingi roosamannaga. Konkureeriv tootmine, vahendaja huvidega arvestamine ja selle ilustamiseks vajalike stooride väljamõtlemine on paratamatult toote sisulise kvaliteedi asemele ilustatud kvaliteedi sokutamine. Sellest aga need tootjad eriti rääkida ei taha.

Nii ettekandjate suust kui ka kuluaarijuttudest jäi kõrvu ühistegevuse suurendamise vajadus. Võimalik, et sisulist kvaliteeti allasuruva peavoolupoliitika juures on oluline ka alternatiivsete ühisettevõtmistele asumine.

Allikas: Tõnu Ploompuu
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (5)
  • 17. 08. 2010 10:12:09 | Olev Ait

    Ei kommenteeri esialgu rohkem, kui et mulle eriti meelepärane teema.

  • 17. 08. 2010 11:02:25 | Ülo Vooglaid

    Tänan ülevaate eest!
    Küllap oleks vaja ükshaaval käsile võtta ka need 20 küsimust, mille taga on tegelikult ju tee, mis viib professionaalsuse saavutamise suunas.
    Selleks soovin julgust, jõudu ja visadust.

    Rahvas saab liidriks pidada vaid neid, keda võib uskuda ja usaldada.

    Saadan ühe loo ettekande ja selle koostamise kohta. Võibolla on sellest kellelgi ja kõigil veidi kasu.

  • 20. 08. 2010 01:23:21 | | elektritsaabtasuta.blogspot.co

    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/08/kuis-taastada-eesti- kula-ehk-mida.html

    Urmo Kübar: ettevõtlikud töötud loovad MTÜ
    http://www.epl.ee/artikkel/581106

    Kibuts
    http://www.iisrael.ee/index.php?id=18

    Talgute tegelik mõte
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/07/talgute-tegelik-mote.ht ml

    Ökokogukonnad: mis nad siis on?
    http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-7796/%C3%96kokogukonna d:-mis-nad-siis-on-#reply

    Mis on kogukondade sotsiaalne aspekt? Sotsiaalne ökoloogia?
    http://www.kogukonnad.ee/index.php?view=article&id=110&option=com_cont ent&Itemid=28#sots

    Lilleoru ökokogukond kutsub külla
    http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-8092/Lilleoru-%C3%B6kokoguko nd-kutsub-k%C3%BClla

    Kogukonna jõud
    http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-8564/Kogukonna-j%C3%B5 ud#reply

    Põhjamaade ökokülade kohtumine Eestis
    http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-7420/P%C3%B5hjamaade-% C3%B6kok%C3%BClade-kohtumine-Eestis

    Raha ja tema alternatiivid
    http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-8015/Raha-ja-tema-alte rnatiivid

    Küla tegutsemise aluseks on arengukava. Tänavu tunnistati Uljaste maakonna parimaks külaks.Urmas Tamm ütles, et tunneb uhkust maakonna tublide tegija
    http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=3169

    Meie-tunne
    Autor: Terje Homutov, Bioneeri vabatahtlik
    http://www.bioneer.ee/eluviis/vaimsus/aid-8568/Meie-tunne#reply

    Külaelu seltsiga ja seltsita
    http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&artid=20523⊂=2&sec =0

    http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-8675/Kuidas-korrald ada-majandust-%C3%B6kok%C3%BClas

    http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-8702/Damanhuris-toi mus-Euroopa-%C3%B6kokogukondade-kokkutulek

    http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-8712/Senegalis-lood i-%C3%B6kok%C3%BClade-ministri-ametikoht

  • 20. 08. 2010 01:29:39 | | elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Minu arvates kui ettevõtted viiksid oma tütarettevtted küladesse siis nood säästaksid sest külades elanikud saavad muuta endid energia-ja üürisõltumatuteks s.o. elamiskulud on väiksemad ja seega,ettevõtjad saavad loota väiksematele palgakuludele...
    Tööd saab Eesti elektriautotööstuses
    Esimene Eestis valmistatud Elektriauto - ainult üks saab olla esimene.
    http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=2&t=50

    Äsja alustanud firma Veloelektron on loetud kuudega jõudnud nullist väikeseeriatootmise ettevalmistamiseni.
    http://www.tigerprises.com/2010/04/eesti-kuumim-uus-elektrisoiduk-exo- bike-video/
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/04/eesti-kuumim-uus-elektr isoiduk-exo-bike.html

    Firma plaanib paari aasta pärast elektriautosid tootma hakata:
    Sõltuvalt nõudlusest suudaksime riigi huvi korral toota 30-100 autot aastas.
    http://www.epl.ee/artikkel/478477
    Silwi Autoehitus plaanib e-autosid tootma hakata
    http://ee2020.wordpress.com/category/eesti-asjad/
    http://www.silwi.com/?
    Silwi Autoehitus ehitab kliendi soovide järgi Mercedes-Benz tarbesõidukitest Sprinter ja Vito erisõidukeid, alates kiirabiautodest kuni luksusbussideni välja.
    Sõltuvalt nõudlusest suudaksime riigi huvi korral toota 30-100 autot aastas.
    http://www.epl.ee/artikkel/478477


    Elektriautosid ja elektritraktoreid juba tasapisi toodetakse:

    Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223 945

    http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-e stonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915 ZEV Seven

    http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28 223945

    http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-e stonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915

    http://elektriauto.blogspot.com/

    http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm

    http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=2&t=22

    http://ee2020.wordpress.com/category/ee2020-klaster/

    http://www.reporter.ee/2009/04/30/le...

  • 20. 08. 2010 01:30:44 | | elektritsaabtasuta.blogspot.co


    http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mo sse-leekima/

    http://www.e24.ee/?id=217850
    Eesti autotööstus asub maailma vallutama:
    28.01.2010 18:32
    Kuu aja eest valmis Tallinna lähedal Lool esimene Combat T98, mis tootjate sõnul on kiireim nelikveoga raskelt soomustatud sõiduauto maailmas.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.