Sõltumatu Infokeskus

"Samuti nõuavad meeleavaldajad samasse paika, mis oli 1944. aasta augustis ja septembris veriste Tartu kaitselahingute tallermaaks, Eesti ja saksa sõduritele mälestusmärgi püstitamist."

Kellelt nõutakse? See on juba tõesti tase! Viimati "nõudis" monumendi püstitamist vististi EKP. Aga mul on lahendus välja pakkuda - tehke kolmene ring (ELSK,ERL,EIP)ja pange Tõrsi juures olevale rattad alla, siis saate nööriga sabas vedada vastavalt vajadusele.

"Memoriaali juurde kuuluvasse ühishauda ei ole teadaolevalt maetud ühtki Punaarmee sõdurit. Küll aga asub memoriaal 1944. aastal NKVD poolt hukatud tsiviilelanike ning langenud eesti ja saksa sõdurite haudadel."

See väide ei toetu mingitele faktidele ja on pehmelt öeldes ebapädev.

Palun põhjenda, miks see väide ebapädev on.

Millistele faktidele toetud, austet Arnold Unt? :)

Põhimõtteliselt sama lugu, mis pronkssõduriga. Sellega tähistatud sündmust on vaja meeles pidada, ainult et kuidas ja mis külge. Kas kiita pidu kontidel, nagu vene ajal või sama asja kaudu needa kontidel pidutsejaid. Maamärk võib suures plaanis olla sama, oluline on edastatav teave.
S.t., kui praegune "vabastajate" kiri asendada tapjate-põletajatega, koos täpse teabega nende tegude mahust (et seda ei saaks käsitleda nagu holokaustitööstust), siis võiks-peaks see kraam rahus sinna jääma. Üldlahenduses pole seal midagi õudset, päris hästi maastiku sobiv. Kõige enam häirib seal see mahajäätus. Kunagi kõigi tudengite poolt vihatud sõjanduse maja Riia tänavas tehti puhtaks ja praegu kasutavad seda ilma mingi hädata molbioloogid.
Nii et koht korda, detailieemaldusi ja lisandusi juurde, ja sellest saab väga hea 2. Ilmasõja kuritegude meenutamise koht. Tallinnas jääti see tegemata, olnuks surepärane võimalus Okupatsioonide muuseumi väliekspositsiooniks. (Kas keegi oskab seletada, miks sel majal seal ainult mingi "muueum" on seina peal, miks seal pole täisnime?...)

Korraldaja kirjutas SI-le järgmise õienduse:

Tervist!

Edastan teile teate, et algselt 9. mail kell 15:00 plaanitud üritus Tartus, mida kajastas ka Sõltumatu Infokeskus, otsustati mitmel põhjusel edasi lükata. Täpset kuupäeva veel ei avaldata.

Lisaks ei ole meeleavalduse korraldajateks kolm rahvuslaste organisatsiooni, vaid eraisikud.

Ruuben Saal

Nimetatud organisatsioonid(EIP, ELSK ja ERL) andsid vaid oma toetuse eraisikute poolt linnavalitsusele esitatud pöördumisele. Plaanitud meeleavalduse organiseerimise ja läbiviimisega pole ei Eesti Iseseisvuspartei ega ka Eesti Leegioni Sõprade Klubi mingilgi moel seotud. Kahetsusväärne eksitus tekkis arvatavasti seetõttu et avalduse esitajad unustasid märkida, et eelnimetatud organisatioonid avaldasid vaid toetust pöördumisele.

Tauno Rahnu, ELSK ja EIP juhatuse liige.

Meeleavaldus oli algul tõepoolest plaanitud toimuma 9. mail, kuid mitmel põhjusel lükati see edasi.

TMS-i teade, et meeleavalduse korraldavad "pöördumise algatajad", oli õige, kui algatajate all mõista eraisikuid, mitte kõiki kolme organisatsiooni.

Üldjoontes on TMS-i uudis õige, kui välja arvata meeleavalduse kuupäev ja kellaaeg.

Ruuben Saal

Tiksoja metsades NKVD ja KGB ohvrite haudade otsingul kohtusime tunnistajatega, kes teadsid kohapealsest tegevusest ja hiljem ohvrite säilmete väljakaevamisest. Kohtusime ka tunnistajatega, kes osalesid langenute kääbaste avamistöödel. Leitud laipade jäänused korjati kokku ja viidi Tartu Raadi parki ühishauda. Viidi ka Ilmatsalu parki. Kaevamistel leiti kahe saksa sõduri ja ühe tsiviilelaniku lähestikku paiknenud säilmed. Säilinud olid luustikud, saksa sõjaväe saapad ja mundrinööbid. Need paigutati ühte puukasti, mis oli ettenähtud korduvateks kasutamiseks inimjäätmete transpordiks ja maeti Raadi ühishauda koos kastiga. Ülejäänud inimjäätmed, mis kaevati välja värskemast ühishauast valati lihtsalt kastidest välja Raadi pargi ühishauda, teadmata kes nad olid, kas nende seas oli ka sõdureid või olid ainult mõrvatud tsiviilelanikud.
Tegelikult oli enamik NKVD poolt mõrvatute pooleldi lagunenud laibad, kuna 1950. ja 1951. aastaks sõjaaegsetest langenutest oli järgi ainult muld ja kondid mitte aga pooleldi lagunenud laibad. Kõigepealt avati ja tühjendati ühishaud, kus laipu oli tervetena võimatu välja saada, kisuti isegi tüki kaupa sõnnikukonksude ja vikladega. Töötati näokatetega. Töödejuhatajaks oli vene ohvitser, kelle käes oli ka mingi dokument. Ta ei pidanud rõvedusele ja haisule vastu, jõi enese purju ja lahkus. Ta ütles enne minekut: „kõik on vaja välja kaevata“. Tööle olid käsutatud talumehed. Ühishaud tehti tühjaks, kuid vene sõdurite kääpaid, mis olid lähistel, löödi labidaga laiali ja need puhkavad seal, kus nad esialgselt olid maetud. See toimus Tiksoja ühishaua ümbermatmisel ja on kirjutatud tunnistajate sõnade järgi.
Ühishauas olid tõenäoliselt need mehed, kellede pered küüditati 1949. aasta 25. märtsil. Meestele, keda kätte ei saadud, kuulutati varsti välja amnestia, kus mainiti, et nad saavad vabatahtlikult minna peredele järgi või neid viiakse omastele abiks. Kõik väljatulnud 40-70 meest viidi Vorbuse tee äärde metsa ja lasti maha. Kaitsekraav, mis ...

Hilisemal (2003.a) väljakaevamisel külaelaniku poolt näidatud kaitsekraavides inimluid ei olnud. Sellest järeldub, et Raadi parki on maetud kaks saksa sõdurit, üks langenud eesti mees ja hulgaliselt NKVD poolt mõrvatud eesti kodanike säilmeid. Nii peitsid võimud veretöö jälgi.

Teadanne

22. aprillil ilmus Sõltumatu Infokeskuse kodulehel artikkel ”Rahvuslased korraldavad ”Tartu pronkssõduri” eemaldamiseks 9. mail meeleavalduse”, mis baseerus väidetavalt Terve Mõistuse Sündikaadi infolehel avaldatud teabel, milles nimetatakse üheks selle peakorraldajaks Eesti Leegioni Sõprade Klubi. Käesolevaga teatame, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega, kuna Eesti Leegioni Sõprade Klubi pole mingilgi moel ega kombel seotud Raadi mälestusmärgi vastu suunatud meeleavalduse organiseerimise ja korraldamisega. Lisaks ei vasta tõele ka sama artikli lõpuosas toodud väide, nagu oleks Eesti Leegioni Sõprade Klubi esitanud 19. aprillil 2010 Tartu linnavalitsusele ja linnavolikogule memoriaali teisaldamist nõudva pöördumise. Tegemist on eraisiku poolse pöördumisega, millele Eesti Leegioni Sõprade Klubi koos mõne muu organisatsiooniga moraalset toetust avaldas.

Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatus: 22. 04.2010.
Andri Ollema, Tauno Rahnu, Mauri Kiudsoo

Kuku raadios täna hommikul teade: rahvuslased loobusid 20. aprillil Tartu linnavalitsuses registreeritud Raadi miitingust 9. mail, mille pidid korraldama ELSK, EIP, ERL, kestvus 3 tundi. Ja saatsid linnale vastava teate.

Kuku raadio kasutab oma uudistesaadetes ka Postimehe uudiseid ja kõnealuse teate algallika leiate siit...

http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20100423&ID=228789

Tehke sellest oma järeldused.

Pr. Koppel! Need ei ole faktid vaid üks jutt!

"Hilisemal (2003.a) väljakaevamisel külaelaniku poolt näidatud kaitsekraavides inimluid ei olnud. Sellest järeldub, et Raadi parki on maetud kaks saksa sõdurit, üks langenud eesti mees ja hulgaliselt NKVD poolt mõrvatud eesti kodanike säilmeid." - Seesugused "loogilised" järeldused ei ole lihtsalt tõsiseltvõetavad. Mul ei ole midagi "Ristideta haudade" seltskonna vastu, aga nad peaksid tegelema endile jõukohaste ülesannete lahendamisega. Amatööride häda on see, et järeldused on väga kerged tulema ja need on alati tegijale endale sobivad. Faktide "tegemise" aeg võiks juba lõplikult möödas olla!

http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20100423&ID=228789 EI OLE POSTIMEHE UUDIS

Rahvuslased loobusid 9. mai meeleavalduse korraldamisest
23.04.2010 06:41
Toimub: 23.04.2010

Tartu Linnavalitsus

PRESSITEADE
22.04.2010

Täna sai Tartu Linnavalitsus avalduse, milles 9. mail Raadi
memoriaalkompleksi juures avalikku koosoleku kavandaja loobub ürituse
korraldamisest.
Tartu linnavalitsus registreeris 20. aprillil avaliku koosoleku teatise,
milles Raadi järve äärse nõuogude sõdurite memoriaali juures kavandasid
meeleavaldust Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslik Liikumine ja
Eesti Iseseisvuspartei. Umbes poolesaja osalejaga avalik koosolek pidi
algama kell 16 ja kestma kella 19.

Täna laekus linnavalitsusele ürituse registreerinult avaldus, milles ta
loobub ürituse korraldamisest.

Helle Tolmoff
Tartu Linnavalitsuse teabeteenistuse spetsialist
Tel 736 1336, 529 4297

Teadanne

22. aprillil ilmus Sõltumatu Infokeskuse kodulehel artikkel ”Rahvuslased korraldavad ”Tartu pronkssõduri” eemaldamiseks 9. mail meeleavalduse”, mis baseerus väidetavalt Terve Mõistuse Sündikaadi infolehel avaldatud teabel, milles nimetatakse üheks selle peakorraldajaks Eesti Iseseisvuspartei. Käesolevaga teatame, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega, kuna Eesti Iseseisvuspartei pole mingilgi moel ega kombel seotud Raadi mälestusmärgi vastu suunatud meeleavalduse organiseerimise ja korraldamisega. Lisaks ei vasta tõele ka sama artikli lõpuosas toodud väide, nagu oleks Eesti Iseseisvuspartei esitanud 19. aprillil 2010 Tartu linnavalitsusele ja linnavolikogule memoriaali teisaldamist nõudva pöördumise. Tegemist on eraisiku poolse pöördumisega, millele Eesti Iseseisvuspartei koos mõne muu organisatsiooniga moraalset toetust avaldas.

Tauno Rahnu, Eesti Iseseisvuspartei juhatuse liige. 23.aprill 2010

Täpselt nii, Tauno.

P.S. Ma ei rääkinud ju Postimehe uudisest, vaid uudise allikast, Mait. ;)

Avalduses toodud faktid vastavad tõele. Fakt on see, et Tiksoja metsas mõrvati inimesi, mõrvajaks oli NKVD, fakt on ka see, et mõrvatud maeti hiljem ümber. Fakte "tehti" Raadil. Ja osad Tiksojal mahalastud ohvrid on maetud läheduses asuva saekraatri asfaldi alla.
Head punapuuslikust (kuldsoldatist)kinnihoidmist ja kummardamist (sest muud teile jäänud ei ole)ja head hämamist (võltsimist, vassimist, valetamist ja veretöö varjamist)!

fakte "tehakse" 9. mail tähistades Eesti taasokupeerimist "vabastamisena".
Vanamutini on mul veel aega.
Aga kelle huvides on see, et toona jäljetult kaotatud inimesed taasiseseisvunud Eesti Vabariigis jäljetuks jääksidki? Kelle huvides on punaokupandi kirsasaabas eestlaste haudadel?

Kui need kaks viimast postitust olid kuidagi minule suunat, siis pean ütlema, et adressaadiga on eksitud. Mis aga puutub nn faktidesse, siis tuleb vahet teha dokumenteeritud faktidel, kontrollimata mälestustel ja nende põhjal tehtavatel oletustel. Kui seda ei suudeta, siis on tulemuseks paraku selline uinamuina udu, mille kaitsmiseks ei osata muud teha kui oponenti sildistama hakata, mis mulle alati palju nalja teeb - ühel päeval nats, teisel kommar ;-)

Kuidas on võimalik tunnistajate ütlusi, kes teavad mida nad teavad ja kes nägid, mida nägid, kontrollida? Kas nad nägid valet? Kaevame kondid välja, on korralt selge, kes maetud on?! Ja mälestused kontrollitud. Dokumendid võivad isegi kuskil mingites aruannetes olla aga neid meile küll ei näidata.
Muide, juba see kommentaar - tige vanamutt - näitab, et ma räägin tõtt. Mis vastastel ikka öelda on ja mis teil üle jääb kui see uinamuina jutuks tembeldada, ohvrid ju midagi enam tõestada ei saa. Me võime ju rääkida...Ja neile saab osaks küüniline groteskne irvitus nende üle väidetavalt taasiseseisvunud vabas Eestis. Selline lugu. Omastel pole õigust isegi teadmisele ega hingerahule. Mahalastud isikute kohta omastele andmeid ei väljastata, oli stiil ENSV-s. See kestab Eestis edasi ja härrasrahvas on tagasi. Head punasabatit!

Kui rohkem kui 5 üksteisest sõltumatut ja teineteisega mitteseotud inimest räägivad asjast ühtemoodi ja nende sõnu kinnitavad jäljed looduses, ei ole alust arvata, et asjal pole tõepõhja all ega ole põhjust seda teavet desinformatsiooniks tembeldada. Meenutab Hando Kruuv: Peale sõda korjasid KGBlased kokku laskemoona, mida hoiti algul lageda taeva all, hiljem Pälsoni tänaval kuuris ja lõpuks leiti, et tuleb hävitada. Hunnik kuhjati Tiksoja metsa. Tankimiinide süütenöörile pandi tuli otsa ja kogu kupatus lasti õhku, arvates, et nii need relvad ja padrunid hävivad. Poisid avastasid laialilennanud põneva kraami kohe. Kui sügisel lehti käega natuke liigutasid, igal pool midagi oli. Kevadel leidsid vanema klassi poisid kaitsekraavist lume alt välja paistvad jalad. Prügi ja lehtede alt tulid nähtavale maha lastud inimeste laibad, käed okastraadiga kinni väänatud. Ühe taskust leiti jalgratta luba. Mindi metsavahi juurde, kes saatis rattaloa sellel leiduval aadressil. Muidugi tekkis paras segadus. Kolm laipa toodi lahanguks kohtuekspertiisi ja arstile anti käsk kirjutada surma põhjuseks bandiitide omavaheline arveteõiendamine.
Hando, keda õpetaja Kotsar konstitutsioonitundide ajal kui kodanliku natsionalisti poega mõnitas, hakkas koos klaasivendadega selle tunni asemel metsas käima. Pika väljakasvanud lepavõsa otsas oli hea turnida. Tähelepanu köitis see, et alati oli seal värskeid kaevamisi tehtud….Samuti talletasid terased silmad, et lepatüvede seest olid killud välja löödud. Poisid tõlgendasid algul asja nii, et küllap peeti õppusi. Ükskord aga…
Oli külm ilm ja poisid tegid leppade otsa tuulevarju. See oli peaaegu valmis, kui kuuldi auto tulekut. Uksed käisid... Oli kaevamist. Kõlas kuus lasku. Oli kuulda venekeelset juttu. Oli uuesti kaevamist. Taas käis uks ja kõlasid püssipaugud. Oli selge, et tapetakse vange. Hando hõikas, et ärgu sinnapoole tulistatagu, lapsed on puu otsas! Järgnes tükk aega vaikust. Siis tulid puu alla kolm soldatit. Handot kamandati puu otsa...

Handot kamandati puu otsast alla, kuid ta punnis vastu. Seepeale kästi ühel soldatil üles ronida, et vaadata, mis sealt paistab. Kolmas poiss oli puu all ja pani kui kits punuma. Üks soldat põrutas küll järgi, aga jooksja oli kõva spordipoiss ning jõudis ära lipata. Nüüd ei saadud lapsi maha lasta, sest “keel” jooksis ju ära! Uuriti, mida nähti ja kas nad ei teadnud, et siin olla ei tohi. Viimaks löödi jalaga tagumikku ja käsutati tulema. Hiljem tehti lageraie ja võsa hävitati. See paik on EPA uue hoone taga, otse üle kraavi. Eesti ajal oli seal lähedal politsei lasketiir.
Tükk maad edasi on paik, kus lasti maha mehed, kes meelitati peale 1949. aasta küüditamist metsast välja jutuga, et nad saadetakse oma perede juurde. Muidugi keegi neid kuskile ei viinud, kõik lasti vanas kaitsekraavis maha. Isegi matma ei hakatud. Mulda visati nii palju peale, et irevil hambad ei vahtinud vastu. Täpset mahalastute arvu ei tea, kuid tunnistaja sõnul käinud furgoonauto mitmeid kordi.

Ma tean neid lugusid ja tean ka neid kohti maastikul, aga miski ei seo neid asju Raadiga.

lõpetage hämamine! SA Mälestusfond Ristideta Hauad avalduses, mida olen eelnevalt tsiteeritud, on kirjeldatud Tiksoja metsas mahalastute ümbermatmist Raadi parki. Konkreetsete tunnistajate nähtu ja kirjeldatu läbi.
"Tiksoja metsades NKVD ja KGB ohvrite haudade otsingul kohtusime tunnistajatega, kes teadsid kohapealsest tegevusest ja hiljem ohvrite säilmete väljakaevamisest. Kohtusime ka tunnistajatega, kes osalesid langenute kääbaste avamistöödel. Leitud laipade jäänused korjati kokku ja viidi Tartu Raadi parki ühishauda. Viidi ka Ilmatsalu parki. Kaevamistel leiti kahe saksa sõduri ja ühe tsiviilelaniku lähestikku paiknenud säilmed. Säilinud olid luustikud, saksa sõjaväe saapad ja mundrinööbid. Need paigutati ühte puukasti, mis oli ettenähtud korduvateks kasutamiseks inimjäätmete transpordiks ja maeti Raadi ühishauda koos kastiga. Ülejäänud inimjäätmed, mis kaevati välja värskemast ühishauast valati lihtsalt kastidest välja Raadi pargi ühishauda, teadmata kes nad olid, kas nende seas oli ka sõdureid või olid ainult mõrvatud tsiviilelanikud.
Tegelikult oli enamik NKVD poolt mõrvatute pooleldi lagunenud laibad, kuna 1950. ja 1951. aastaks sõjaaegsetest langenutest oli järgi ainult muld ja kondid mitte aga pooleldi lagunenud laibad. Kõigepealt avati ja tühjendati ühishaud, kus laipu oli tervetena võimatu välja saada, kisuti isegi tüki kaupa sõnnikukonksude ja vikladega. Töötati näokatetega. Töödejuhatajaks oli vene ohvitser, kelle käes oli ka mingi dokument. Ta ei pidanud rõvedusele ja haisule vastu, jõi enese purju ja lahkus. Ta ütles enne minekut: „kõik on vaja välja kaevata“. Tööle olid käsutatud talumehed. Ühishaud tehti tühjaks, kuid vene sõdurite kääpaid, mis olid lähistel, löödi labidaga laiali ja need puhkavad seal, kus nad esialgselt olid maetud. See toimus Tiksoja ühishaua ümbermatmisel ja on kirjutatud tunnistajate sõnade järgi."

Hea küll, copy-pastet oskan ka mina teha, aga mul ei ole seda vaja, ma olen nimelt neid lugusid kuulanud kohapeal ja suudan eristada ühte asja teisest. Ütleks lihtsalt, et eesmärk ei pühenda abinõud! Võib hoopis soovitust kaugemale viia. Okupatsioonimonumendi vastu võideldes tuleks väga hoolikalt jälgida, et ei muututaks mingiks notšnoi dozori sini-must-valgeks paralleelvormiks - keskmisele eestlasele, kellel ajaloo üle mõtete mõlgutamine ei kuulu tavaliselt päevakavva, tekitab see ainult soovi kõigest sellisest võimalikult kaugele hoida. Mis omakorda tähendab, et otsustajad lükkavad probleemi lahendamise kalevi alla, sest puudub tõsiseltvõetav ja arvestatava (valimistel) massiga survegrupp. Muidugi, kui eesmärgiks ongi aastas korra paar kaagutada ja sellega endi olemasolu tõestada, siis saan ma aru, miks nii. "Nõudmiste" esitajad tõmbasid saba jalge vahele veel enne maikuu algust ja ma ei saa tõesti aru kuidas see "piiksatus" aitas kaasa Raadi probleemide lahendamisele?!
Väidet, et mina häman, ei hakka kuidagi ümber lükkama - kirjutan oma nime all ja tulenevalt oma tegevusalast ei saa endale lubada "puusalt tulistamist" sellistel teemadel.

Hea küll. Kaevame ohvrite kondid välja ja toome linnavalitsusele tõestuseks, et "bandiidid" on likvideeritud ja et avalduses toodud väited vastavad tõele. Ja Raadi punamonument on oma olemuselt Eesti Vabariiki sobimatu, punaokupatsiooni ülistav ja seadustav ning ajalooliselt räpase ning vale tekstiga, sest me kõik teame, et Tartut ei "vabastatud". Samuti seab selline monument kahtluse alla meie riiklikku suveräänsuse. Ja seal peetav punasabat olematute kangelaste haudadel naeruvääristab Eesti riiki. Ja miks peab Eesti riigis okupatsioonimonumendi vastu võitlema?

Teie suus räägib kurjus, punane katk. Ja tegelikult ei pea mõrvatud oma mõrvaritele midagi tõestama. Pealegi peate ju oma sabatit oma töötulemuste haudadel.
Ja ma tahaksin teada, milline avaldustes toodud väide või tunnistaja ütlus ei vasta tõele või on kaheldav. Mõrvad, laibad, ümbermatmine? Ja miks peaks inimesed, kes olid kohal (kes ei vahenda kuskilt kellegi käest kuuldud juttu), selliseid asju välja mõtlema? Kas Katõni massimõrv on ka lugu, kuulujutt, sest salastatud dokumendid on Moskvas? Kas tapatalguid ei olnudki?

Eesti patriootide samastamine mingite linterite ja revadega on meist väärkuvandi loomine. Aga et on vaja valijaid meist eemale peletada, siis laske käia. Mina end puudutatuna ei tunne, sest mul ei ole vašistidega midagi ühist. Aga eestimeelsete inimeste diskrediteerimiseks kõlbab see räpane võte küll. Mis teil üle jääb. Hale vaadata kuidas te oma punapropagandamüüdi ja seda kehastava puusliku küljes ripute.

Mis puutub survegruppi valijaskonna näol, siis korduvalt on selle teema tõstatanud Tartu linnavolikogus hr. Enn Tarto. Meediavabaduse puudumisel ei ole avalikkus sellest teavitatud. Hr. Tartol on väga tõsiseltvõetav valijaskond, samuti toetajaskond "Memento" näol, sest ta on "Memento" liidu esimees. Hannes Astok oli ka E. Tarto käest küsinud, et "Kus on need massid, kes teid toetavad?" Rohkem polnud tal midagi öelda.

"Teie suus räägib kurjus, punane katk." - Tänan diagnoosi eest! Jätan samaga vastamata.