Rahvaloenduse usuküsimus on erapoolik: õpetus, kuidas tabada nuppu "muu" Trüki E-mail
10. jaanuar 2012

SI-5

Käimasoleval rahvaloendusel päritakse inimeste usuliste veendumuste kohta. Paraku on rahvaloendus võrdse kohtlemise ning usuvabaduse põhimõtetega pahuksis. Loendus suunab inimesed valima esmalt kristlikke usundeid. E-rahvaloenduse ankeet pakub inimesele esmalt kristlikke usundeid ning alles seejärel muid.

Kui mõnel kristlikul maal oleks selline lähenemine põhjendatav, siis mitte Eestis, kus Eurobaromeetri uuringu kohaselt tunnistab kristlikku ainujumalat kõigest 16% ning muid vaimseid jõude tervelt 54% elanikkonnast. Samuti on ankeedi abitekstides kasutatud mõistet mittekristlik, mis seab taas kristluse esikohale ning määratleb muid usundeid kristluse kaudu. Seetõttu ei ole loendus kahjuks erapooletu ning selle tulemused on kallutatud.

Rahvaloenduse usuküsimused on ka sisuliselt puudulikud. Praegune ankeet lubab inimesel valida vaid ühe usu. Samas tunnistavad paljud inimesed korraga mitut usku, eelistamata neist ühtegi.

Maavalla koda on varasematel aastatel juhtinud korduvalt Statistikaameti tähelepanu rahvaloenduse ankeedi usuküsimuste kallutatusele.

Eelmisel, 2000. aastal toimunud rahvaloendusel ei olnud maausku tüüpvastuste hulgas mainitud. Seetõttu esines rohkesti juhtumeid, kus rahvaloendaja keeldus maausku inimese ütlustest hoolimata ankeeti kandmast. Lõpuks loendati siiski 1052 taara- ja maausulist. Seekordse rahvaloenduse mõistes on usk ka esivanemate tavade järgmine ja looduse austamine ehk maausk.

Usulise eelistuse küsimus kõlab järgmiselt "Kas Te peate omaks mõnda usku (religiooni)?" Võimalikud on kolm valikut: 1. jah, 2. ei, 3. ei soovi vastata.

Vastanud jaatavalt, pakub ankeet vastamiseks taas kolm võimalust: 1. luterlus, 2. õigeusk, 3. muu.

Valinud vastuseks muu usu, avaneb allpool valikuaken. Sellel klõpsates kuvatakse loend kümnete erinevate usunditega, mille hulgast leiab ka maausu ning taarausu. Oma usku on võimalik otsida loendit allapoole kerides või kirjutades otsingulahtrisse usu nimetuse esimesed tähed.

Valinud oma usu, salvestanud valiku ning lõpuks kinnitanud kogu ankeedi, läheb teie usuline eelistus kirja.

Ankeedis oma usu valimiseks ei pea inimene olema ühegi usuühenduse või koguduse liige. Samuti pole tähtsust, kas ta osaleb usulistel toimingutel, on ristitud, läbinud mõne muu pühitsuse või taia. Inimene võib olla kunagi ristitud ja kantud mõne koguduse nimekirja, kuid rahvaloendusel võib ta valida mistahes meelepärase usundi. Näiteks ei takista varasem ristimine ja mõne kiriku hingekirja kuulumine olemast inimesel tegelikult maausku ning seda rahvaloendusel ka märkimast. Tähtis on, et inimene paneks kirja enda tegeliku eelistuse.

Kes on maausuline?

Maausk on eesti põline loodususk ning on lahutamatu osa meie keelest ja kultuurist. Maausuline võib olla iga eestlane, saarlane, virulane, võroke või muu põlisrahva liige. Maausu usutunnistus kõlab lühidalt järgmiselt: "Austan esivanemate pärandit ja loodust ning järgin võimalusel rahvausu kombeid." Maausu kõige levinumad kombetalitused on jaanitule tegemine, vastlapäeval liu laskmine, munapühal munade värvimine, hingedeaja ning koduste jõulude pidamine. Põhimõtteliselt lähtub ka nimepaneku, abiellumise ning inimese matmise komme eesti tavandis maausust. Seega maausuliseks sünnitakse ning hilisemas elus võidakse teadlikult valida mõni muu usk.

Allikas: Maavalla koda
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (10)
  • Enn Oja

    1) sadade usulahkude valikuseas peapki mingi kordolema . sama on muide ka võõrkeelte oskusevalikul . sääl sai ka ise puuduva keele juurdetoksi . kass usuvalikul kaa selline võimalusonn ma ei tea sest mull pold vaja edasi minna .
    2) selline maausulise määratlus viitab öheselt selle kristlikule taustale . miss ajast on kristlikud usutoimingud old eestlasele PÕLISED ? kas poleks kohe ausolla ning tunnistada et maausk on kristluse usulahk ?

  • Mait

    Mindki üllatab, et maausu iseloomustuseks ei leitud midagi eripärast. Nime panek, abiellumine ja matmine pole maausu eripära, vaid inimestele üldomane. Näiteks, parema puudusel austaks loodust ja 4 aastaaega ja eriliselt nende vahetumist (jaani ja jõulu paiku koos kristlastega, siis veel märtsis ja septembris). Aga kristlikke liug-pühasid on nukkr maausu juures esile tõsta, need konkreetsed vist on paastu algus ja lõpp, aga pole kursis. Võibolla meie rahval endal polegi üldse midagi erilist? Meenub, et vaadati taevasse ja usuti end pärinevat Linnuteelt.

  • Anonüümne  - Laura

    Mina näiteks olen veendunud monoteist. Usun, et see üksainus Jumal jälgib kõiki mu tegusid, mille eest mul tuleb vastutada peale Ülestõusmist, Viimasel Kohtupäeval ja ma kardan väga oma hinge Põrgusse sattumist.
    Kristlikke dogmasid ma sealjuures ei tunnista, sh. pärispatu doktriini, vaimulikke vahendajaid enne Jumalat, et Jeesus võiks mu pattude lunastaja olla jms.
    Nii et pole kristlane, pole ka mingi "muu" (monoteistlikke religioone ongi ainult kolm).
    Juudivaenulikke mõtteid on samuti viimasel ajal palju pähe siginenud.
    Tähendab moslem olen, sest just nii mulle enesele tundub. Sealjuures määravaimaks pean nähtust, mida olen juba mõnda aega märganud - niipea kui keegi ründab sõnadega Islami religiooni, saan mina haiget...
    Ja mis maausuline ma oleksingi, kui nii väga kardan Põrgus põlemist :)

  • Mait

    Põrgusse sattumine on raskesti ühendatav monoteismiga, aga kui seda siiski teha, siis peaks vist jumal olema põrgu valitseja.

    Allah tähendab sõna jumal. Eesti keeles on samuti olemas sõna jumal, ei tea, et oleks öeldud jumalAD (allahid). Seega jumala järgi otsustades oleks meil tegu monoteismiga. (Monoteism ei eelda, et jumal oleks pidevalt sekkuv jõud, vaid et teda on üks.)

    Kristlus aga liigitub monoteismiks vaid reservatsioonidega, erinevalt juudi usust. Ta on kujunenud Jeesuse kodupaiga religiooni mitraismi mõjul, Mithra kohta vt nt http://et.wikipedia.org/wiki/Mithra

  • maausk

    Kle Laura - islamil kui saatana kummardamisel ei ole kohta Eestis!

    Punkt!

  • vikipedia

    Ülo Valgu raamatu kohaselt vastandub Saatan kristluses pigem peaingel Miikaelile. Samas märgib ta, et selline vastandumine on keskaegsete kirikutegelaste "kõva töö vili", sest tol ajal levis arusaam Jahvest kui heast ning Saatanast kui halvast poolusest, mis läks aga vastuollu monoteismi põhimõttega).

    Islamis on Saatan Iblis (araabia keeles إبليس) või Shaitan (شيطان), kes oli peaingel, kuni Allah ta pagendas. Koraanis esineb kurat ka Aadama ja Eeva pattulangemise õhutajana Piibli mao asemel.

  • Anonüümne  - Laura, võimalikult lähedal algallikale

    Jah, Saatan seal on, aga Paradiisis pattulangemise tekstis pole mainitud nime Hava (Eeva), on olemas "abikaasa, naine". Erinevus Piibli vastava kirjakohaga seisneb selles, et kuna Jumal hoiatas nimelt Aadamat, kannab just tema, MEES, süüd selles, et ei pidanud Saatana mõjutusele vastu.

    *And We said: "O Adam, dwell, you end your wife in Paradis and eat therefrom in [ease and] abundance from wherever you will. But do not approach this tree, lest you be the wrongdoers."
    But Satan caused them to slip out of it and removed them from that [condition] in which they had been. And We said: "Go dawn, [all of you], as enemies to one another, and you will have upon the earth a place of settlement and provision for a time." (2:35,36)
    (selliselt on tõlgitud inglise keelde Saudi Araabias)

  • Anonüümne  - Laura

    Aga Põrgu leekides põlemine saab olema õudne. Kui üks nahk seljas lõpuni ära põlenud saab, asendatakse see uuega ja põletatakse edasi...
    "Indeed, those who disbelieve in Our verses - We will drive them into a fire. Every time their skins are roasted through We will replace them with other skins so they may taste the punishment. Indeed, Allah is ever Exalted in Might and Wise." (4:56)

  • Q6MbdEnn Oja

    oluline pole see et midagi põleb, vaid see et se põlemine põhjustaks PIINA .

  • Anonüümne  - Laura

    Oluline on uskuda seda, mis inimest ennast kõige enam KORRALE kutsub.
    Paar päeva tagasi kukkus mul pimedas väljas võtmekimp terepikoja ust avades külmast kangete sõrmede vahelt lume sisse. Automaatselt tuli valju häälega suust sõna "K...t!". Kohe seejärel ehmusin ise väga, mõeldes "kelle ma nüüd enesele siia appi kutsusin!"
    Mõni aeg varem jätsin kogemata kaupluses ostukärusse 100 grammi kõige odavamat viilutatud vorsti pakendis, mida kassast läbi ei löödud. Ise nägin seda hiljem, kui juba kassast möödas olin ja ka nooruke turvamees märkas. Ma ei tea, mida ta arvas (et näljas olen ehk), sest ta viipas mulle "ah, mine pealegi...". Olin juba paarsada meetrit kõndinud, kui pöördusin tagasi ja andsin selle kauba kassasse ära. Turvamehe üllatunud pilgule vastasin žestiga, osutades nimetissõrmega mitu korda kõrgele üles - "Ta näeb ju..."

    Aga siin eespool kraaksatas üks kommenteerija "maausk" just niimoodi, eks ole...:)

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.