Oja: 1938. a põhiseadus ammu hingusel, esimest Eesti Vabariiki ei saa taastada Trüki E-mail
10. august 2010

SI-196

SI portaali kommentaariumis käib viimasel ajal debatt Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest. Vastukaaluks Iseseisvuspartei apologeedile, kes kuulutas, et “asustus-kolonialistidest ja nende monumentidest saaks Eestis lahti väga elegantsel moel: tuleb vaid taastada EW põhiseadus” ning "selles peitub nn poliitiliste lahenduste elegantsus ja võlu: vägivalda pole, kõik saavutatakse seaduste muutmise abil" – saatis teistsugust vaadet esindav Enn Oja oma seisukohad SI-le avaldamiseks.

Selgitus Eesti Vabariigi õigusjärgse taastamise võimatusest 1938. a põhiseaduse alusel.

Aeg-ajalt võib kuulda hüüdeid või nõudeid Eesti Vabariigi õigusjärgsuse taastamiseks. 1991-1992. a olin ka ise samas leeris. Kuid siis polnud ma veel tuttav 1940.a kehtinud põhiseadusega. 1992. a põhiseaduse arutluse käigus sain selgeks, mis on millal võimalik ning mis asi see seaduslikkus üldse on. Sellest teadmisest ka praegune selgitus.

Tehkem selgeks, millised võimalused Eesti Vabariigi taastamiseks de iure oleksid üldse olnud ning kas neid oleks 1991. a saanud ka kasutada.

1. Riigi seaduslikkust ei kanna mitte seadusetäitja e valitsus, vaid seaduseandja e riigikogu (PS1938 järgi koosnes volikogust ja nõukogust).

2. Kas presidenti oleks saanud valida? PS1938 §40 järgi saab 1 kandidaadi üles seada riigivolikogu, 1 riiginõukogu, 1 kandidaadi omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu (80 maalt, 40 linnadest).

Edasine pole enam oluline. Kus oli 1991. a riiginõukogu? Kus oli riigivolikogu? Kui neid asendasid muud isehakanud, siis mis seaduslikust PS1938 järgimisest me saaks rääkida?

3. §46 näeb küll ette presidendi ülesannete täitmise peaministri poolt, ent mitte ükski PS § ei näe ette nende ülesannete pärandamist(!) järgmisele peaministrile.

4. Kes kuuluvad PS järgi valimiskogusse? Sama §46 järgi peaminister, sõjavägede ülemjuhataja või sõjavägede juhataja, riigivolikogu esimees, riiginõukogu esimees ja riigikohtu esimees. Valimiskogu kutsub kokku peaminister kas omal algatusel või vähemalt kolme valimiskogu liikme nõudmisel, nende hulgas sõja korral sõjavägede ülemjuhataja (EV anastamist 1940. a sõjana ju võib vaadata).

On selge, et 1991. a oleks pidanud nad kõik olema ka olemas ning loomulikult seaduslikult ehk õigusjärgselt. Võibolla kellelgi on teised andmed, kuid minu andmetel olid nad kõik 1991. a surnud. Täpselt ei tea riigikogulaste elusoleku kohta, kuid kindlasti ei moodustanud nad enam vajalikku enamust (§74 nõuab vähemalt poolt seaduslikust koosseisust). Omavoliliselt kellegi kohustusi üle võtta ei luba aga PS1938 ükski §.

5. Üldse ei tohi mööda minna sellisest tähtajast nagu 6 kuud. See käib presidendi ametikohustuste täitmise võimatuse kohta. Ka ei saa seda meelevaldselt venitada, sest põhiseaduslik nõue uue presidendi valimiseks on kohe! Sellest saab järeldada muuseas ka seda, et sama kaua ehk 6 kuud saab presidenti asendada peaminister, mitte kauem! §48-§59 mingeid põhiseadusüleseid eriõigusi peaministrile ega teistele ministritele ei anna. Põhiseaduse seda osa pole seni soovinud tunnistada nt Ahti Mänd.

6. §92 annab seaduste algatamise õiguse valitsusele ja vähemalt viiendikule riigivolikogu seaduslikust koosseisust. Vastu võtab seadused aga riigivolikogus ning kuulutab välja president (§96). Ilma selleta pole seadus jõustunud.

7. Lõpuks vaatan põhiseaduse muutmisvõimalusi ning kas 1991. a oleks see olnud võimalik, kui selline soov oleks tekkinud. Sellele vastab §146: põhiseaduse muutmise algatamise õigus on presidendil kui ka riigivolikogu või riiginõukogu seadusliku koosseisu enamusel.

Taas sama küsimus: kas seaduslik(!) president ehk Konstantin Päts oli 1991. a elus? Või kas seadusliku riigikogu elusolnud liikmed moodustasid 1991. a nõutud koosseisu enamuse?

8. On küll veel kaval §149, mis lubab presidendil anda kogu kupatus otsustamiseks rahvahääletusele, ent jällegi jääb kõik K. Pätsu puudumise taha.

Kokkuvõtteks.

Et me poleks 1991. a (ega hiljem) saanud õigusjärgselt taasjõustada 1938. a põhiseadust ning kaasnevalt ka sellel põhinevat Eesti Vabariiki, pole enam meie süü. Selle võimatuse tegelik põhjus peitub põhiseaduses endas. Tollase põhiseaduse koostajad võisid küll suuta ette näha peagi puhkevat sõda, ent nad ei suutnud ette näha ajaloo käiku koos sündmustega 1991. a ning seetõttu puudub 1938. a põhiseaduses ka "must" paragrahv. Ei kujutatud ette, et midagi taolist oleks võinud juhtuda.

Ja muide, sama käib ka meie liiduvabariigi praeguse 1992. a põhiseaduse kohta! Kujutage ette, et taas keegi anastab Eesti ning ajalugu kordub. Taas 40-50 aasta möödudes poleks enam praeguse euroliiduvabariigi õigusjärgne jätkamine just selle põhiseaduse alusel võimalik. Ning tegemist oleks taas uue riigi (või liiduvabariigi) tekkega, nagu meil aastatel 1991-1992.

Muidugi ei taha Eesti Vabariigi õigusjärgse taastamise võimatust paljud tunnustada ning jauravad jäärapäiselt vanal viisil. Ent see ei pööra tagasi ajalugu. Kel aga vähegi mõistust peas, peaks vähemalt edaspidi õhulosside ehitamiskavadest loobuma ning lähtuma tänasest päevast ning tänastest jõusuhetest. Eesti Vabariiki 1940. a katkenud kujul taastada me ei saa, kuid vabalt saame taastada teise Eesti Vabariigi (mitte liiduvabariigina) või mis veelgi arukam - luua kolmanda Eesti Vabariigi, mis eeldab ka põhimõtteliselt uut põhiseadust.

Allikas: Enn Oja
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (28)
  • lahendused


    Enn Oja väide: "1. Riigi seaduslikkust ei kanna mitte seadusetäitja e valitsus, vaid seaduseandja e riigikogu (PS1938 järgi koosnes volikogust ja nõukogust)."


    Mis keelab EW kodanikel või nende seaduslikel järeltulijatel (lihtsustatult praegused Eesti elanikud - asustuskolonialistid) "valida" EW seaduste järgi uut Riigikogu?

    Nii oleks Enn Oja punkt nr 1 täidetud ja edasine "ei saa"-arutelu ei omaks enam tähtsust.

  • Enn Oja  - Lisaks lugemisele tuleb ka mõtelda

    Vastus: Sest EW seaduste järgsed toimingud poleks enam seaduslikud ning nii poleks õigusjärgselt seaduslik ka nn uus riigikogu.
    1938.a põhiseadus nimelt katkestas oma puuduliku sätestatuse tõttu õigusjärgsuse seaduste alusel. Tollane PS ei näinud nimelt ette võimalusi kuidas toimida siis kui kaovad seaduslikke toiminguid otsustavad ametiisikud. Niisama lambist kedagi aga seaduslikult asendada ei saa.
    Riigi õigusjärgsust see ei katkestanud, sest riigi olemasolu ei sõltu põhiseaduse olemasolust, põhiseadus on lihtsalt inimeste väljamõeldud komme et näidata kuidas rahvas ise valib endale vabatahtlikult juhtideks petised. Seepärast on seni vale olnud ka nn Eesti Vabariigi õigusjärgne TAASTAMINE (mille tähtpäev just 20ndamal mei ees ootab) sest võimalik on olnud seda vaid JÄTKATA. Pool sajandit polnud Eesti Vabariiki de facto, ent oli de iure. 1991.a jätkus Eesti Vabariik ka de iure ent mitte enam endiste seadustega vaid nn üleminekuseadustega. Et aga ajutisest sai püsiv sai seegi kord kinnitust. Sama Eesti Vabariigi nime all mmoonduti sisuliselt teiseks vabariigiks. Nimi säilib ka praegu ent sisuliselt on Eesti oma ENSV piirides juba üle 6 aasta Euroliiduvabariik, hääletus toimus 14.09.2003., ametlik liitumine toimus 01.05.2004.
    Seega ei vasta riigi nimi alati sisule, seda on vaja vaid rahva petmiseks. Nagu ka rahvahääletusel tõstatatud küsimus ise sest ei hääletatud mitte iseseisvusest loobumist vaid seda varjates ühte liitu astudes. Seejuures pimesi sest ette oldi nõus uuest pealinnast mis tahes tulevate õigusürikutega.
    Nii et me veel kord ei astuks oma harimatusega ämbrisse siis räägingi 3. vabariigist. Seda ei saa ju enam taastada, seda saab vaid LUUA!

  • lahendused


    1) Põhimõtteliselt oleks ju võimalik koostada "valimisõiguslike isikute nimekiri" (EW seaduste järgi) kodanike kommiteede sarnase süsteemi raames, ning kuulutada nende inimeste (lihtsustatult Eesti elanikud - asustuskolonialistid) jaoks välja "järgmiste EW Riigikogu valimiste kuupäev".

    Kui valimiste vaatlejad, valimiskommision ja muud tehnilised asjapulgad komplekteerida EW seaduste alusel, mis siis veel jääks "puudu", et tulemuseks oleks EW seaduste järgi valitud Riigikogu?


    2) Kui üritada mingit 3. vabariiki luua, siis saaks siin sõna sekka öelda ka praegused asustuskolonialistid ja tulemus on seega ette teada (ei tuleks siit paremat kui ENSV).


    Üldiselt: Enn Oja võiks oma aju tööle panna "teises suunas" - st praeguse "ei saa" asemel risti vastupidises suunas "kuidas saaks".

  • Enn Oja  - Ei me ette tea

    Punkt 1) EI OLE võimalik sest 1938.a põhiseadus ja 1940.a kehtinud seadused ei näinud taolisi trikitamisi ette. Mis tahes omalooming mis tahes eesmärgil ka omaloominguks jääb ning enesestki mõista poleks see vastavuses seadustega 1940.a. Kuid kui välja jätta puudujäävad (väljasurnud) ametiisikud siis võib nt mõisteid ja haldusjaotust muutes neid omaaegseid seadusi kasutada vabalt. Ja eks olegi kasutatud, osa meie seadustest on ju puhas segu praegusaja Saksamaa (sest tema seadusandlus võeti seadusloome aluseks) ja Eesti vabariigi 1940.a kehtinud seadustest. Viimastel aastatel on euroseadused juba puhtalt ümbertõlgitavad sest pealinn muudmoodi ei luba või meie klikk ei taha.
    2) Praegused asunikud saaks ja ei saaks 3. vabariigi moodustamisel sõna sekka öelda, kõik sõltub eelneval rahvahääletusel valijaskonna määratlemise kohta. Seda me ette ei tea aga kindlasti on ette teada mida hakkab teles, raadios, veebis ja ajalehtedes toetama klikk.

  • lahendused


    Enn Oja ja teised võiks välja pakkuda lahenduse, kuidas:
    1) Asustuskolonialistid (ka need, kes on saanud viimase 20 aasta jooksul EV kodakondsuse lihtsate nõuete tõttu) jätta välja taastatava/loodava iseseisva ja sõltumatu Eesti rahvusriigi kodanike hulgast (midagi sellist, nagu Araabia Ühendemiraatides, kus Dubais elab 300 tuhat kodaniku ja 3 miljonit kodakondsuseta võõrtöölist, kes ei saa kunagi kodanikeks, ning keda võib pisemagi seaduserikkumise korral koheselt riigist välja saata).
    2) Kuidas viimase 20 aastaga kommunistide poolt lavastatud taasiseseisvumise näitemäng õiguslikult ära nullida (koos sellega, et me ei kuuluks ELiitu, vaid oleks iseseisev ja sõltumatu rahvusriik), ning panna alus iseseisva ja sõltumatu Eesti rahvusriigi taastamisele/loomisele.

    Ehk iseseiseisev ja sõltumatu Eesti rahvusriik oleks eesmärgiks, ning EW põhiseadus ja muud õigusaktid vaid võimalikeks vahenditks selle eesmärgi saavutamisel.

  • Olev Ait

    De jure on ju ilus asi või inetu asi. Mina tahan EESTI WABARIIKI de facto taastada. Aga see ei olnud ju plaanis kohe algusest peale. Käis pigem mäng. Aga EESTI INIMESED peavad seda soovima, selle nimel tegutsema, aga mitte iga kommarlolli udutamist uskuma. ansipovist alates ja kõige hullemate kommarlollidega lõpetades - selliste koht on ajaloo prügikastis.
    Lisan veelkord oma klassikat.
    :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

    EESTI WABARIIGIS on kahte liiki inimlaadseid - EESTLASED-PEREMEHED ehk pärisinimesed ja kotipoistest-muldonnidest kohalevajunud okupandid ehk kahel jalal kondavad inimlaadsed. Okupandid tagasi vene impeeriumi muldonnidesse!
    ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
    Kui meie aju on juba läbi töödeldud, siis me ei saavuta midagi . vaid jäämegi ahju peale magama ja vahel pisarat poetama kadunud EW taastamise mitte ärakasutamise pärast.
    OLEV AIT
    PÕLLUMEESTE KOGU

  • Alex Stephens

    Oja: "...EW seaduste järgsed toimingud poleks enam seaduslikud ning nii poleks õigusjärgselt seaduslik ka nn uus riigikogu.

    "1938.a. põhiseadus nimelt katkestas oma puuduliku sätestatuse tõttu õigusjärggsuse seaduste alusel. Tollane PS ei näinud nimelt ette võimalusi kuidas toimida siis kui kaovad seaduslikke toiminguid otsustavad ametiisikud."

    Ma ei saa millestki aru. Kus on Põhiseaduses öeldud, et seaduslikud on ainult need ametiisikud, kes on ametis olnud kuni mingi kuupäevani (olgu see 13. mai 1937, 25. november 1938 või 31. detsember 1944 - milline kuupäev neist - või veel mõni?) ja pärast seda ei saa enam kedagi seaduslikus korras ametisse nimetada ega valida?

  • Enn Oja  - Seaduslikkus seaduse järgi

    PS näeb ette riigielu korralduse aluse mille alusel enamasti täpsustavad elukorraldust alamad seadused jm ürikud. Alam seadus ei saa aga endasiseselt muuta põhiseaduse ülemat sätet. Kena näide on 1992.a põhiseaduse §60 et riigikogu liikmed valitakse võrdelisuse (/proportsionaalsuse) põhimõtte alusel. Seda aga rikub alam(!) riigikogu valimisseadus mis kehtestab omavoliliselt (st riigikogu kliki otsusel, presidendi ja õiguskantsleri heakskiidul sest ükski neist pole seda jampsi vaidlustanud) 5%-lise alampiiri ja mittevõrdelise häältearvestuse. Samuti pole riigikogu valimised otsesed sest narvaka hääl kanditakse erakonna nimekirja sees nt Saaremaale või Paldiskisse. Loomulikult on see riiklik kuritegu aga kel vägi ja võim see otsustab mis "õige".
    Sama käib ka 1938.a PS-i sätete kohta. Kui PS kirjutab ette kes või mis peab midagi tegema ning puudub viide omavolile siis ükski alam seadus ega kuskil hiiemäel kokkutulev mittepõhiseaduslik "taastav kogu" SEDA SAMA põhiseadust muuta ei saa.
    Ehk lihtsamalt: seaduslik on ikkagi see ametiisik kes on oma kohale valitud või määratud SEADUSLIKULT.

  • Alex Stephens

    Ja seda, kas valimine või määramine on seaduslik, otsustab Enn Oja?

    Nagu on öelnud Otto Pukk, Timotheus Grünthal, Johannes Klesment ja August Rei 8. jaanuaril 1945:

    "Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi moodustab riiklikus aparaadis keskse kuju Vabariigi President, milline ametikoht ei tohi kunagi olla täitmata. Ta ei tohi seda olla ka juhul, kui riigi maa-ala on sõjaliselt okupeeritud teiste riikide poolt, sest rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud reeglite kohaselt sõjalise okupatsiooni tõttu riik ei lakka juriidiliselt olemast, kuigi riigivõimu avaldused, tingituna okupatsiooni ulatusest, on piiratud või isegi peatatud. Samuti ei tühista sõjaline okupatsioon Põhiseadust ega muid seadusi, vaid nende kehtejõud võib olla okupatsiooni aja kestel ainult katkestatud. Põhiseaduse eeskirjade järgi kujundatud riiklike institutsioonide kaudu kestab edasi riiklik kontinuiteet, mille alusel, vastavalt oludele ja neist tingitud võimalustele, toimub võitlus tegeliku riikliku iseseisvuse taastamise eest. See võitlus on olevatele riigiorganitele kohustuslik, millest tingituna ka juhul, kui mõned riigivõimu kandjad okupatsiooni aja kestel kaotavad füüsilise võimaluse oma riiklikke ülesandeid täita, vastavad ametikohad tuleb täita uute isikutega Põhiseaduses ettenähtud korras."

    Kas Enn Oja peab end targemaks kui need mehed kokku?

  • Enn Oja  - Jõuad ise selgusele

    Tuleb välja et sa oled äkki minu paati pugenud! Ütlevad ju nood 4 08.01.1945. täpselt sama mida mina siin eelnevalt olen püüdnud teile selgeks teha: PÕHISEADUSE EESKIRJADE JÄRGI kujundatud riiklike institutsioonide kaudu kestab edasi riiklik kontinuiteet...
    Kui arvad teisiti siis esita need §§ põhiseadusest mis seda KONTINUITEETI 1991.a lubasid jätkata. Lisaks vaid niipalju et kellegi arvamus ei asenda põhiseadust ennast.
    Et riik ei lakka olemast, ma juba olen maininud.
    Ma ei saa ainult aru miks sa minuga üldse vaidled kui tead kõike sama hästi nagu minagi. On see mingi haigushoog?

  • Alex Stephens

    EVP 1938 §§ 46 ja 52.

  • Alex Stephens

    Ja miks ei ole Vabariigi Presidendi ametikoha täitmine toimunud Põhiseaduse eeskirjade alusel?

  • Enn Oja  - PS

    Peaminister ei saa oma kohta põhiseaduslikult PÄRANDADA!

  • Alex Stephens

    § 46 ei ole midagi öeldud pärandamisest. Kust Teie selle pärandamise jutu võtate? Vabariigi President ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis nimetavad ametisse Peaministri või Peaministri asetäitja, kes Vabariigi Presidendi ametikoha vabanemisel asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid. Nii on toimitud 1940. aastast alates. Aga ma ei tea, kus ja millal ametikohti pärandatakse.

    Vaidle, nagu Kalev Jaigiga.

  • Alex Stephens

    § 46. Kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President seaduses tähendatud juhtudel on takistatud oma ametikohuste täitmises, siis täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid Peaminister, pannes Peaministri ülesanded Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks Peaministri asetäitjale.

    Kui Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb enne tähtaega, siis asutakse kohe uue Vabariigi Presidendi valimisele. Kui takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises on seaduses tähendatud juhtudel järjest kestnud üle kuue kuu, siis võidakse Valimiskogu otsusel asuda uue Vabariigi Presidendi valimisele.

    Kui sõja ajal Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb või takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises on seaduses tähendatud juhtudel järjest kestnud üle kuue kuu, siis Valimiskogu asub kohe Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele. Kui takistused on järjest kestnud üle ühe kuu, siis võib Valimiskogu riiklikel kaalutlustel asuda Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele ka enne kuut kuud.

    Valimiskogusse kuuluvad: Peaminister, Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja, Riigivolikogu Esimees, Riiginõukogu Esimees ja Riigikohtu Esimees. Valimiskogu kutsub kokku Peaminister kas omal algatusel või vähemalt kolme Valimiskogu liikme nõudmisel, nende hulgas sõja korral Sõjavägede Ülemjuhataja. Valimiskogu tegevuse lähem kord määratakse seadusega.

    Vabariigi Presidendi Asetäitja volitused algavad pühaliku tõotuse andmisega Valimiskogu ees ja lõpevad uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.

    Vabariigi Presidendi Asetäitjal ei ole õigust määrata Riigivolikogu uue koosseisu valimisi ega Riiginõukogu uue koosseisu kujundamist.

    Vabariigi Presidendi Asetäitja ametisse astumisega lõpevad senise Vabariigi Presidendi volitused.

  • Enn Oja  - ajamärkidest minevikus ja tulevikus

    Väljavõte: Kui sõja ajal Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb või takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises on seaduses tähendatud juhtudel järjest kestnud üle kuue kuu, siis Valimiskogu asub kohe Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele. Kui takistused on järjest kestnud üle ühe kuu, siis võib Valimiskogu riiklikel kaalutlustel asuda Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele ka enne kuut kuud.
    1) Kui lähtuda tähtajast 6 kuud ja Eesti vallutamispäevast 17.06.1940. siis seaduses sätestatud 6 kuud said täis 17.12.1940. ÜLE 6 kuu oleks seega 18.12.1940.-st. Nüüd sõltub kõik sellest mida kellelegi tähendab samuti sätestatud KOHE. Minule tähendab see just nimelt 18.12.1940. Mõnele teisele 20.04.1944., mõnele aga ehk isegi 20.08.1991.a. Ja kui ENSV oleks kestnud nt tänaseni siis ka 11.08.2010. Nii igatahes pean ma senistest kommidest, asetäitmistest ja ülesannetes toimimisest aru saama.
    Kui lähtuda tähtajast 1 kuu siis see oleks saanud täis 17.07.1940. ehk ÜLE 1 kuu varemalt 18.07.1940. Seega ajavahemikus 18.07.-18.12.1940. Edasi juba vastavalt valimisseadusele.
    Nii või naa: 1) 1938.a PS oli puudulik ega lasknud "ületamatu jõu" ettenägematuse tõttu endal edasi kehtida; 2) 1991.a polnud võimalik õiguslikult 1938.a põhiseadust jätkata.
    Eesti Vabariik de iure kestis 24.02.1919.-01.05.2004. (Esimene) Eesti Vabariik de facto kestis 24.02.1919.-17.06.1940., ENSV kestis 17.06.1940.-20.08.1991., Teine Eesti Vabariik de facto kestis 20.08.1991.-01.05.2004., EELV (Eesti Euroliiduvabariik) kestab 01.05.2004.-...
    Kui suudetakse taas saavutada iseseisvus saame rääkida Teisest Eesti Vabriigist de iure ja Kolmandast Eesti Vabariigist de facto. Et rahvas elab tegelikku elu oleks arukam kokkuvõttes rääkida siis ka Kolmandast Eesti Vabariigist (ehkki de iure jääb nn Teine...).

  • elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Siin on plaan kuis võtta tagasi Petserimaa ja tõmmata Eesti piir hiina müürini:
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/08/kuis-taastada-eesti-kul a-ehk-mida.html

  • Alex Stephens

    Ületamatu erinevus minu ja Enn Oja vahel on selles, et kui Oja maailmavaade on destruktiivne (otsib numeroloogilise ja sofistliku innuga põhjendusi, miks Eesti Vabariigi Põhiseadust ei ole olemas), siis minul on konstruktiivne (otsin ja leian, kuidas põhiseaduslikud institutsioonid on jätkanud eksisteerimist ka okupatsiooni tingimustes).

    Milleks seda järjepidevust üldse vaja on? Kas poleks lihtsam asutada uus riik, olgu see siis kolmas, neljas või seitsmeteistkümnes?

    Aga selleks, et vabaneda okupatsiooniaastail sissetoodud kolonistidelt ja saada okupeeriva riigi õigusjärglaselt ülestunnistus (vahest ka reparatsioonid) okupatsiooni ebaseaduslikkuse ja ebaõigluse kohta.

    Vastasel korral oleme eksikombel vabaks saanud "jagamatu Venemaa" oblast.

  • Jyri  - PSja PS-le vastavad valimised

    Kas on PS1938? kehtiv. Muidugi on kehtiv ja ainukehtiv. Päts rikkus mängureegleid? Hea oli et rikkus, muidu oleks Stalini sõjamasin meid hullemini tampinud kui juhtus, nüüd sai vähemalt 1944 korralik 10/200 vahekorraga lahing võidetud, mis siis, et sõja kaotasime.
    Päts oli valitud hääleõiguslike kodanike osavõtul toimunud valimistel ja uued valimised peale 17.6.1940 tuleb korraldada ka hääleõiguslike kodanike häältega, nii nagu kehtiv PS1938 ette näeb. Edasi tuleb teha kaasaegne PS. Valitud rahvaesindajate poolt. Tänased pole rahvaesindajad, sest hääletajad ei vasta PS1938 nõuetele.
    Kodaniku tunnuseks on täna KK EW isikutunnistus, KK registreerimiskaart ja laisemad ? isikud peavad tõetama oma EW kodakondsuse tausta nii nagu KK isikutunnistute saamiseks see toimus.
    PS-le vastavad valimised saab läbi viia KK valimised korraldanud meeskonna + noorema generatsiooni abiga. Ei näe ühtki pidurit peale sovjettide ja kommarite hädakisa. Aga see on nagu muusika, kui kostab on asi õige.

  • Alex Stephens

    Miks on vaja üldse põhiseadust muuta? EVP 1938 on väga hea põhiseadus. Annab kõigile elukutsetele poliitikas osalemise võimaluse.

  • Alex Stephens  - Kohalikud omavalitsused

    Advokaadid
    Agronoomid
    Arstid
    Eraettevõtete ametnikud
    Insenerid jt
    Kalurid
    Ärimehed
    Käsitöölised
    Loomaarstid
    Maatöölised ja väikemaapidajad
    Majaomanikud
    Meierid
    Maapidajad
    Rohuteadlased
    Töölised
    Õpetajad
    Ühistegelased

    Siis veel:
    Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik
    Eesti Apostliku Õigeusu Kirik

    Kohalikud (valdade ja linnade) omavalitsused
    Kaitseliit
    Eesti Pank
    Tartu Ülikool
    Tallinna Tehnikaülikool
    Eesti Kultuurkapital
    Vähemusrahvused
    Eesti Punane Rist
    Eesti Haigekassade Liit

  • Enn Oja  - Igal vormil on ka oma sisu

    Jüri, Pätsu EI VALINUD rahvas, vaid põhiseaduslik klikk nagu Lennartit, Arnoldit ja ToomasHenrikut. Erinevus PS1992-st on vaid selles et PS1938 nägi ette ka võimaluse rahvahääletusel valimiseks.
    PS1938 pole kehtetu mitte sellepärast et SSSR Eesti vallutas ja Päts reetturlikult koostööle hakkas vaid et oma puuduliku ülesehituse tõttu langesid ära järgsust tagavad lülid ning ta polnud enam sisuliselt (/õiguslikult) toimevõimeline.
    Kui mõni tahab unistada siis võib küll vabalt üle minna PS1938'le ning nimetada mõned ametnikud ümber või luua uued kuid see pole enam õigusjärgsus vaid uus PS1938 ehk täpsemalt PS2010 (kui nt see toimuks veel sel aastal). Ainult et siis laieneks ka sellele EL-i astudes vastuvõetud varjatud säte: EV põhiseadus kehtib niivõrd kuivõrd ta ei lähe vastuollu EL-i õigusürikutega.

  • Enn Oja  - õiend

    Keeleliselt on ehk arusaadavam: PS1938 ON kehtetu mitte...

  • lahendused


    Enn Oja maailmanägemus (EW taastamise kontekstis) sarnaneb auto "piduri-pedaaliga" - kuid vaja oleks selliste inimeste maailmanägemust, kes sarnanevad auto "gaasi-pedaaliga".

    Gaasi-piduri põhimõttelise erinevuse kohta toon näite ühe kolkaküla elust: inimene tahab oma kolkakülas oleva maja korruse jagu kõrgemaks ehitada ja lisaks maja veidi pikemaks ehitada.
    Vallaviletsuse "pidur-ametnik" hakkab dokumente analüüsima:
    1) Detailplaneering lubab vaid pooleteise korruse kõrgusi maju - seega ei saa kahe korruselist maja meie kolkakülas olla.
    2) Maja projekt lubab vaid ühekorruselist maja - seega ei saa kahe korruselist maja meie kolkakülas teha.
    3) Maa täisehituse protsent ei luba täiendavat tuba juurde teha - seega ei saa meie kolkakülas majale tuba juurde ehitada.
    Kokkuvõtteks ei näe vallaviletsuse "pidur-ametnik" mittemingisugust võimalust maja suuremaks ehitamisel.

    Seejärel saad juhuslikult kokku kunagise ülikoolikaaslasega, kes on jurist ehituse alal ja kelle mõttemaailm on "gaasi-pedaali" oma.
    Ta pakub välja järgmised lahendused:
    1) Tee projekt maja katuse remondiks, mille käigus suurendad oluliselt katuse kõrgust ja laiust - formaalselt on tegu ikkagi pooleteist korruselise majaga.
    2) Peale katuse uuendamist tee maja katusealusele eluruumide projekt, ning lisa tugevusarvutused, mis näitavad pooleteise korruselise maja vastupidavust.
    Tänu eelnevalt suurendatud katuse kõrgusele ja laiusele mahub "teine korrus" katusealuse alla ilusti ära, kuid endiselt on tegu vaid pooleteist korruselise majaga.
    3) Eralda oma põllumaast väike tükk elamumaaks ja liida ta oma senise elamumaaga - nii pole maa täisehituse protsent enam takistuseks ja saad ühe toa veel lisaks teha.
    Kokkuvõtteks suutis "gaasi-pedaal" stiilsi jurist saavutada seda, mida "pidur-ametnik" võimatuks pidas.

    Tulles tagasi Enn Oja maailmanägemuse juurde, siis tema "piduri-pedaal" lähenemise ümberlükkamise peale pole mõtet eriliselt ...

  • lahendused

    ... jõudu kulutada - lihtsam on tegeleda sellistega, kes näevad ennast "gaasi-pedaalina", ning suudavad EW taaastamise mistahes riukalike keerdkäikudega edukalt läbi viia.

  • rahandused

    Õige jah kapotsa just täpselt "gaasi-pedaalina" kana näeb ennast. Maksa tema kasiino võlad hüpab veel kõrvemale!

  • lahendus

    Nn "lahendused" puhul selgelt tegu ideoloogilise töötlusega,anonüümsus viigilehe all ajab rahvuslike rühmitisi kapo skeemi otsa,lahendus et mode pangu talle bänni?Või kribagu oma nimega.

  • Enn Oja

    Ei osanud millegi alla üht küsimust liigitada, küsin siin.

    Mõnetine segadus on Rossija anastatud Eesti vabariigi osa suurusega. Ise olen seda ettevaatusest ümardanud 5%-ks, siin-seal kohtab kohati ka 5,2%-list suurust.

    1931.a anti Eesti vabariigi (maismaa) pindalaks 47549km², 1938.a 47567km². Hiljem on usutavamaks peetud 1931.a pindala.
    Petserimaa pindalaks on esitatud 1582km², Narvataguse pindalaks 630km². See annab tänase Eesti vabariigi pindalaks 2212km². Moodustab see kunagisest 4,65%. Tänase ENSV piirides pindalaks andis Maa-amet 2003.a mulle 45228km². Vahe 1931.a omaga seega 2321km² ehk 4,88%. Hiljem lasti osa pinnast küll vee alla kuid Narva mere pindala 190km² mitte ei lisandunud vaid kattis osa juba arvestatud pinda enda alla ning nii ei saanud sealt puuduvat 0,4% juurde tulla.

    Kas kellelgi on mingeid pädevaid andmeid selle segaduse selgitamiseks? Millist teavet ja miks just seda tuleks pädevaks pidada?

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.