<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<!-- generator="FeedCreator 1.8.0-dev (info@mypapit.net)" -->
<rss version="2.0"  xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom">
    <channel>
        <title>SI uudised</title>
        <description><![CDATA[Sõltumatu Infokeskuse uudistevoog]]></description>
        <link>http://si.kongress.ee/</link>
        <lastBuildDate>Mon, 06 Sep 2010 12:21:18 GMT</lastBuildDate>
        <generator>FeedCreator 1.8.0-dev (info@mypapit.net)</generator>
		<atom:link href="http://si.kongress.ee/index.php?option=com_ninjarsssyndicator&amp;feed_id=4&amp;format=raw" rel="self" type="application/rss+xml" />        <item>
            <title>Helsingis avab uksed Eesti Maja - Viro-keskus</title>
            <link>http://si.kongress.ee/helsingis-avab-uksed-eesti-maja-viro-keskus-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-237<br <br Reedel, 17. septembril toimuvad Eesti Maja Viro-keskuse (Sörnäisten rantatie 22, 00540 Helsingi) avamispidustused, kuhu on oodatud kõik Eesti-huvilised.<br <br Eesti Maja avab uksed kell 10, mil külastajad saavad tutvuda Eesti Disanerite Liidu kaasabil sisustatud ning kujundatud ruumidega läbi keskuse kolme korruse. Kogu päeva jooksul on avatud Eesti Maja ruumides tegutsevate asutuste infopunktid ja galeriis saab näha <em>estonian desing</em> väljapanekut. Lastele toimub kuni kella 16 keskuse lastetoas omaette programm.<br <br Kell 12 algab Eesti Maja galeriis pressikonverents, kus lisaks maja asutuste esindajatele vastavad ajakirjanike küsimustele ka Eesti filmirežissöörid nimelt toimub 16. septembril Helsingis algava "Rakkautta &amp; Anarkiaa" filmifestivali raames 18. septembril Eesti filmide päev ning festivaliprogrammi on tänavu valitud koguni viis täispikka Eesti filmi, lisainfo: http://www.hiff.fi/<br <br Kell 16 võtavad Eesti Maja pidulikul avamistseremoonial Kattilahallis (Eesti Majja tuleb siseneda C uksest, Kattilahalli A uksest) sõna mõlema maa kultuuriminister, Tallinna linnapea ja Helsingi abilinnapea, Eesti suursaadik Soomes, sõna saavad ka majas asuvate organisatsioonide esindajad. Vahepalaks kõlab muusika Tallinna poistekoorilt.<br <br Kell 18 on kõik oodatud Kattilahalli, kus Eesti Maja avamise puhul esinevad Kauko Röyhkä, Singer Vinger ning õhtu lõpuks keerutab plaate DJ Otso Kantokorpi. Avamispäeva programm
<p><a href="http://si.kongress.ee/helsingis-avab-uksed-eesti-maja-viro-keskus-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Mon, 06 Sep 2010 07:45:09 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/helsingis-avab-uksed-eesti-maja-viro-keskus-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Kündre Nord Streamist: Ida ja Lääs – bandiit ja petlik katusepakkuja?</title>
            <link>http://si.kongress.ee/kuendre-nord-streamist-ida-ja-laeaes-bandiit-ja-petlik-katusepakkuja-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-236<br <br <em>Tekst: Mikk Kündre</em><br <br Euroopa valmistub ehitama vene gaasist sõltumatu Southern Gas Corridor projekti gaasijuhtmeid. See kuulub Euroopa Liidu kõrge prioriteediga projektide nimekirja ning sisaldab ka Nabucco gaasijuhet.<br <br Nabuccoga võidu hakkas Venemaa valmistuma South Streami gaasijuhtme ehitamiseks, kuigi Venemaalt gaasi saamiseks on juhtmeid küllaga.<br <br Hoolimata sellest ehitatakse läbi Läänemere ka äärmiselt keskkonnaohtlikku Nord Streami gaasijuhet, mida Euroopa Liit ja NATO toetavad. Sellega ohverdatakse Baltimaade julgeolek ja majandus, kuna juhtme valvajad looksid sõjalise piirde NATO ja Baltimaade vahele ning sellega kaasnev julgeolekuoht peletaks Baltimaadest investoreid. Lisaks takistab see Nabucco ehitamisega alustamist, kuna potentsiaalsetel rahastajatel pole Nord Streami oodates suurt huvi Nabuccot toetada. Nord Stream võib Nabuccole lausa saatuslikuks saada, sest huvi vähesus Nabucco vastu mõjutab gaasipakkujaid. Nord Stream pidurdab ka veeldatud maagaasi terminalide levikut Euroopas. Nord Streami gaasijuhe võimaldaks küll Venemaal jätta praegustele transiitriikidele osa vahendustasu maksmata, kuid mida sõltuvamaks vene gaasist Lääs ennast muudab, seda vähem on lootust hinnaalandusele. Pealegi on kokkuhoitav rahasumma naljanumber selle raha kõrval, mida Euroopa Liit ja NATO kulutavad igal aastal Läänemere keskkonnakaitse, sõjalise julgeoleku ja poliitilise sõltumatuse suurendamise peale.<br <br <span style="text-decoration: underline;">Nord Streami gaasijuhtme ehitus lepiti Venemaaga kokku
<p><a href="http://si.kongress.ee/kuendre-nord-streamist-ida-ja-laeaes-bandiit-ja-petlik-katusepakkuja-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 03 Sep 2010 15:06:08 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/kuendre-nord-streamist-ida-ja-laeaes-bandiit-ja-petlik-katusepakkuja-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Jüri Lina peab Eestis &amp;quot;saladusliku loengu&amp;quot;</title>
            <link>http://si.kongress.ee/jueri-lina-peab-eestis-qsaladusliku-loenguq-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-235<br <br Jüri Lina sõitis suvel koos võttegrupiga mööda Euroopat ringi ja sattus paljude saladuste jälile, mida ta õhtu jooksul ka eesti publikuga jagada soovib.<br <br Esmaspäeval, 6. septembril kell 19 Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) väikeses saalis.<br Teisipäeval, 7. septembril kell 19 Tartus Dorpati konverentsikeskuse (Turu 2, TASKU) Petersoni saalis.<br Kolmapäeval, 8. septembril kell 19 Pärnus hotellis Viiking<br <br Teemad:<br Milline on suurim kuritegu? Vastus võib olla vägagi üllatav.<br Kuhu kadusid juba valminud Saksa aatomipommid kevadel 1945?<br Mis seisis senaator James Byrnesi eriti salajases kirjas president Franklin Delano Rooseveltile ja mis pöörab ametliku Teise maailmasõja ajaloo pea peale?<br Mis toimus Nõukogude erilaagris nr 2 Buchenwaldis 1945-1950?<br Mida tegelikult arutati Cecilienhofis (Potsdam) juulis 1945?<br Miks tänapäeval on Cecilienhofi lossi parki ehitatud saladuslik rajatis?<br Kuidas Lääne liitlased Saksamaa omavahel ära jaotasid ja hämmastavas koostöös paljaks rüüstasid, et toetada Nõukogude Liidu verejanulisi plaane?<br Mida varjati Jaltas?<br Lümfi teadlikult varjatud saladustest.<br Tsingi jahmatavatest omadustest.<br Milline saladuslik seos on pastišši ja Uue Maailmakorra vahel?<br Miks on Euroopa ilusaim linn laiale avalikkusele tundmatu?<br Miks lai avalikkus ei tunne maailma väljapaistvaimat praegu elavat
<p><a href="http://si.kongress.ee/jueri-lina-peab-eestis-qsaladusliku-loenguq-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 03 Sep 2010 08:04:19 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/jueri-lina-peab-eestis-qsaladusliku-loenguq-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Taas oodatakse ettepanekuid Hiie sõbra aunimele</title>
            <link>http://si.kongress.ee/taas-oodatakse-ettepanekuid-hiie-sobra-aunimele-2.html</link>
            <description><![CDATA[<p><strong> </strong></p>

<p>SI-234</p>
<p>Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks <a href="http://si.kongress.ee/mailto:koda@maavald.ee">koda@maavald.ee</a> või Maavalla koda, p.k. 363 Tartu 51002.</p>
<p>Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.</p>
<p>Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli süüdi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.</p>
<p>Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva kõige sügavamaid juuri.</p>
<p>Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin
<p><a href="http://si.kongress.ee/taas-oodatakse-ettepanekuid-hiie-sobra-aunimele-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Thu, 02 Sep 2010 08:12:01 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/taas-oodatakse-ettepanekuid-hiie-sobra-aunimele-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Seminaril analüüsitakse noorte sotsiaalse tõrjutusega seotud probleeme</title>
            <link>http://si.kongress.ee/konverentsil-analueuesitakse-noorte-sotsiaalse-torjutusega-seotud-probleeme-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br SI-233<br <br 3. septembril kell 10.30 toimub Sokos Hotell Viru konverentsisaalis Duetto noorsootöötajatele suunatud noorte tõrjutuse teemaline seminar, mille korraldab Eesti Noorsootöö Keskus.<br <br Tänavu avaldatud „Noortemonitor 2009“ toob välja, et globaalsete protsesside tõttu kasvavad tänapäeva lapsed ja noored ühiskonnas, mida iseloomustavad sotsiaalsete ja demograafiliste suhete katkemine ning majanduslikud raskused. Need toovad kaasa sotsiaalse tõrjutuse, ebavõrdsuse ja ebastabiilsuse ühiskonnas. Paljudel lastel ja noortel ei ole tänases Eestis erinevatel põhjustel hea olla.<br <br „Hariduse omandamiseks soodsate tingimuste loomine väheste võimalustega lastele ja noortele on parim vahend vähendamaks erinevaid põlvkondi läbivat vaesuse ja tõrjutuse mustrit. Kuid abi vajavad ka need, kelle vanemad on  sattunud raskesse olukorda seoses töökaotusega. Kiirete sammude astumine olukorra parandamiseks võiks olla üheks positiivseks märgiks kodanikuühiskonna arengust Eestis,“ sõnas Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse direktor Mati Sinisaar.<br <br Mati Sinisaar jagab seminaril praktilisi kogemusi tööst sotsiaalselt tõrjutud noortega. Lisaks esinevad ettekannetega Ülo Vooglaid („Tõrjutusest ühiskonnas“) ning Tartu Ülikoolist Kristi Kõiv („Noorukite kuritegelik käitumine kui riskifaktor ühiskonnast väljalülitumise teel“), Dagmar Kutsar ja Karmen Vetemäe („Teismeliste käsitlused sotsiaalsest tõrjutusest: olemus ja abistamise võimalused“).<br <br Seminari kohta annab lisainformatsiooni programmi juht Pille Soome tel 5175763.<br <br Allikas: Jaanika Palm<br
<p><a href="http://si.kongress.ee/konverentsil-analueuesitakse-noorte-sotsiaalse-torjutusega-seotud-probleeme-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 01 Sep 2010 08:06:53 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/konverentsil-analueuesitakse-noorte-sotsiaalse-torjutusega-seotud-probleeme-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Tiit Madissoni ja 14 jüngrit kustutas rahvuslikust erakonnast dr Koch</title>
            <link>http://si.kongress.ee/tiit-madissoni-ja-14-juengrit-kustutas-rahvuslikust-erakonnast-dr-koch-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-232<br <br Erakonnaregistri andmetel on üks rahvusliku erakonna Põllumeeste Kogu juhatuse liige kustutanud erakonna liikmete nimekirjast 15 isikut, kelle seas on Tiit Madisson, Leho Lamus, Veiko Rämmel, Mait Raun, Risto Teinonen, Matti Ilves ja ka kõik teised inimesed, kes tänavu erakonda elustada püüdsid.<br <br <span>"Palun pöörduge erakonna juhatuse poole, kes teostas 26.08.2010.a. nimekirja saatmise.</span> <span>Register kuvab vaid seda, mida sinna on esitatud.</span><span> 26.08.2010 23:15:44 REIN KOCH oli esitanud registrile erakonnali<span>i</span>kmete nimekiri. Saadan selle faili ka<span>, </span>mis ta laadis üles," selgitas </span><span>registri töötaja kustutatutele. </span>
<div><span> </span></div>
<br Seadusevastaseks tagaselja kustutajaks osutunud majandusdoktor Rein Koch oli erakonna esimees kuni tänavu juunini, mil jäi suurkogul toimunud hääletusel juhatusest üldse välja. Tegelikkuses ei muutnud see hääletus siiski midagi, nagu ka mitme eelmise suurkogu juhtkonnahääletused või erakonna nimemuudatused. Registri andmetel on 2005. aastal valitud juhatus iga kahe aasta järel täpselt samas koosseisus uuesti tagasi valitud ning ka erakonna nimetus muutumatult Põllumeeste Kogu. Rein Koch kasutas kustutamisel 2005. aastal saadud mandaati, mis võimaldas talle ligipääsu registrisse.<br <br Paradoksaalsel kombel oli just dr Rein Koch see, kes novembris 2009 koostas erakonna (PK) liitumisleppe vastupanuliikumisega (ERSP II). Lepe sisaldas viis punkti:<br <br <em>1. Liikumise ERSP II liikmed ühinevad
<p><a href="http://si.kongress.ee/tiit-madissoni-ja-14-juengrit-kustutas-rahvuslikust-erakonnast-dr-koch-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 01 Sep 2010 07:06:20 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/tiit-madissoni-ja-14-juengrit-kustutas-rahvuslikust-erakonnast-dr-koch-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Vabadusvõitlejad tähistavad Teise maailmasõja lõpu aastapäeva</title>
            <link>http://si.kongress.ee/vabadusvoitlejad-taehistavad-teise-maailmasoja-lopu-aastapaeeva-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-231<br /> <br /> 4. septembril kell 12 tähistab Eesti vabadusvõitluse muuseum Lagedil Vabaduspargis 65 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust.<br /> <br /> Maailmasõja veteranid süütavad mälestustule, sellele järgnevad muuseumi juhataja Johannes Tõrsi avakõne, Eesti Kaitseväe kaplani Peeter Partsi mälestusteenistus, pärgade asetamine mälestusristile ja aupaugud langenute auks. Sõbralike riikide sõjaatašeed istutavad mälestustamme.<br /> <br /> Toimub Vene, Soome, Saksa, Ameerika ja Rootsi liikuva soomustehnika näitus, vaadata saab erinevate armeede mundreid, relvi, dokumente, pilte. Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo seltsi esimees Hanno Ojalo kõneleb Eesti laskurkorpusest, Johannes Tõrs Teise maailmasõja lahinguist Saaremaal. Oma mälestusi sõjast kõnelevad maailmasõja veteranid.<br /> <br /> Ei puudu ka traditsiooniline sõdurisupp ja näidislahing ajalooklubi “Frontline” esituses. Vastuvõtul Kiivri baaris esitab EVV Muuseumi meesansambel “Kuldne õhtupäikene” Kuno Kasaku juhatusel sõdurilaule, esinevad ka Erich Krieger ja Boris Lehtlaan.<br /> <br /> Allikas: Johannes Tõrs<br /> Kontakt: evvml@hot.ee, 6766197, 56482293]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 01 Sep 2010 06:17:20 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/vabadusvoitlejad-taehistavad-teise-maailmasoja-lopu-aastapaeeva-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Soomepoiste raamatu esitlus 1. septembril</title>
            <link>http://si.kongress.ee/soomepoiste-raamatu-esitlus-1-septembril-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-230<br /> <br /> Kolmapäeval, 1. septembril kell 19.30 toimub Eesti Üliõpilaste Seltsis (Tõnissoni 1) raamatuesitlus, kus Mart Laar ja Peep Pillak tutvustavad tänavu ilmunud raamatut "Soomepoisid: võitlus jätkub". Oma<br /> mälestusi räägib soomepoiss Evald Mäepalu. Sündmuse muusikalise poole eest hoolitseb ansambel "Untsakad".<br /> <br /> Lisaks tutvustab Hanno Ojalo oma raamatuid "1939 - kui me valinuks sõja", "Raua tänava lahing" ja "Võitlused Läänemerel 1943-1945". Kohapeal on võimalik soetada kirjastuse "Grenader" raamatuid.<br /> <br /> "Soomepoisid: Võitlus jätkub" (autorid Peep Pillak, Meelis Saueauk, Mart Laar, Hain Rebas) on Soome armees Teises maailmasõjas teeninud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939-2010. Eesti vabatahtlikke, kes osalesid Soome Talve- ja Jätkusõjas, hakati nende Eestisse tagasijõudmisel augustis 1944 kutsuma soomepoisteks. Tänaseks on nimeliselt teada 3346 soomepoissi. Elusolevate „poiste” keskmine vanus on 85 aastat, neist elab Eestis 178 ja teistes maades 136 (sh Kanadas 59 ja Rootsis 46). Sõjas, metsavendadena ja represseeritutena kaotas elu vähemalt 502 soomepoissi, teadmata on 81 saatus.<br /> <br /> Allikas: Paavo Kroon<br /> Kontakt: kirjakogu@eys.ee]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 31 Aug 2010 17:26:31 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/soomepoiste-raamatu-esitlus-1-septembril-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Laupäeval pühitsetakse 1959. aastani vastu pidanud metsavenna mälestusrist</title>
            <link>http://si.kongress.ee/laupaeeval-puehitsetakse-1959-aastani-vastu-pidanud-metsavenna-maelestusrist-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-229<br <br Laupäeval, 4. septembril kell 11 toimub Läänemaal, Ridala vanal kalmistul metsavend August Nõmmiku mälestusristi pühitsemine-avamine. Kalmistu asub Läänemaal, Ridala vallas, Haapsalust 9 km, Ridala kiriku teeotsast keerata Saanika poole 300 m.<br <br August Nõmmik sündis 5. märtsil 1922 Paliveres, Allikmaa külas, elas Kirimäel Aru-Uuetoa talus, oli abielus Almire-Renate Presjärvega, kellega tal oli kaks tütart (Eha ja Aasa, mõlemad elavad täna Tallinnas). Ta kuulus Arnold Lemba salka. Enamasti liiguti kolmekesi, August Nõmmik, Arnold Lemba ja Nikolai Haio, viimased kaks langesid 1949. aastal, üks neist 17. mail Kullamaal ja teine 18. mail Piirsalu lähistel, Nõmmikul õnnestus põgeneda. Ta asus end üksi varjama ja peagi leidis tee oma ammuse tuttava juurde.<br <br Selleks tuttavaks oli Ella Niinemäe. Koos olid nad käinud ka eelnevalt mõned korrad tema talus ja sealt peavarju ja süüa saanud. August tulnud vargsi Ella tallu ja soovinud seal end varjata mõned päevad. Mõnest päevast sai 10 aastat. Koos elati ja tehti igapäevaseid tegemisi, tööd ja muud ka. Ella Niinemäe töötas Ahli Küla TSN Täitevkomitee sekretäri kohal ja oli ka rahvasaadik. Augusti varjamist aitas kaasa üks kaval taktika, nimelt liikus ta naisteriietes. Tema olek ja keha olid selleks andnud talle suurepärase
<p><a href="http://si.kongress.ee/laupaeeval-puehitsetakse-1959-aastani-vastu-pidanud-metsavenna-maelestusrist-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 31 Aug 2010 12:41:29 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/laupaeeval-puehitsetakse-1959-aastani-vastu-pidanud-metsavenna-maelestusrist-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Ilves: Riigikogule omane saadikute häälte ülekandmine on vastuolus põhiseadusega</title>
            <link>http://si.kongress.ee/ilves-riigikogule-omane-saadikute-haeaelte-uelekandmine-on-vastuolus-pohiseadusega-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-228<br <br Vabaduspartei-PK revisjonikomisjoni esimees Matti Ilves saatis õiguskantslerile avalduse, mis on seotud häälte ülekandmisega Riigikogu valimistel.<br <br "President Konstantin Päts ütles kunagi, et rahvas on haige. Meie riigikogu ja erakonnad aga arvavad, et rahvas ei oska valida, ning on läinud otseselt põhiseaduse rikkumise teele, mis väljendub RIIGIKOGU VALIMISE SEADUSES § 37(6). Selline põhiseaduse rikkumine riivab minu ja ka kõigi valijate õiglustunnet." leiab Matti Ilves oma avalduses.<br <br Valimisseaduse §37(6) käsitleb häälte ülekannet ja kompensatsioonimandaate Riigikogu moodustamisel. Häälte ülekande puhul on inimestel sisuliselt võimalik valida vaid partei nimekirja ja kõik. See tähendab seda, et antud hääled lähevad rändama erakonna nimekirjas eespool asuvatele kandidaatidele.<br <br See on vastuolus põhiseadusega, kus on kirjas, et valimised on otsesed. Põhiseaduse § 60 ütleb: „Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed." Häälte ülekande ja igasuguste järjestusmeetodite kasutamine rikub otseselt Põhiseaduse § 60 ja see võimaldab ka parlamendivalimistel panna nimekirjad kokku partei kontorites, ning loob hea pinnase partokraatia tekkeks. Häälte ülekandmine võtab kodanikelt sisuliselt valikuvabaduse ja moonutab valimistulemusi just isikute osas.<br <br Järjestusmeetodeid, millel kokkupuudet häälte ülekandmisega, kasutatakse parlamendivalimistel vaid vähestes riikides: Austraalia senat (alternatiivne hääl üksik
<p><a href="http://si.kongress.ee/ilves-riigikogule-omane-saadikute-haeaelte-uelekandmine-on-vastuolus-pohiseadusega-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 31 Aug 2010 06:38:03 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/ilves-riigikogule-omane-saadikute-haeaelte-uelekandmine-on-vastuolus-pohiseadusega-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Tartus tulekul esinduslik Pille Valgu mälestuskonverents</title>
            <link>http://si.kongress.ee/tartus-tulekul-esinduslik-pille-valgu-maelestuskonverents-2.html</link>
            <description><![CDATA[<p><strong> </strong></p>

<p> </p>
<p>SI-227<br <br /></p>
<p>10.-12. septembril toimub Tartu Ülikooli Nõukogu saalis ja usuteaduskonna ruumes Pille Valgu mälestuskonverents “Spirituaalsus ja kohtumine TEISEGA“.</p>
<p>Kavas on loengud spirituaalsusest ja religiooniõpetusest ning töötoad, samuti mõtisklus Pille Valgu elust ja tööst tema esimesel surma-aastapäeval. Ettekanded ja töötoad keskenduvad vajadusele ehitada sildu erinevaid religioone ja maailmavaateid esindavate inimeste vahele, keda ühendab igatsus tähendusrikka elu järele.</p>
<p>Konverentsile on kutsutud Pille Valgu kolleegid religiooniõpetajad nii Eestist kui ka Euroopa tipptegijad. Professor Robert Jackson on Warwicki ülikooli religioonipedagoogika professor ja kultuuridevahelist õpet ja inimõigusi edendava Euroopa Wergelandi Keskuse nõustaja. Ina ter Avest on psühholoogina aastaid uurinud nii õpilaste kui õpetajate identiteediga seonduvaid küsimusi ja koolikultuuri. Peter Schreiner on armastatud lektor konverentsidel ning Euroopa Nõukogu tasemel religiooniõpetuse üle otsustava organisatsiooni ICCS (Intereuropean Commission on Church &amp; School) president ja CoGREE (Coordinating Group for Religion in Education in Europe) moderaator.</p>
<p>Tänane religiooniõpetus Eestis on mitmes mõttes Pille Valgu nägu – see on aine, mille keskmes on õpilane tänases Eestis, mis sobitub riikliku õppekava üldeesmärkidega, arvestab lapse kognitiivset, moraalset, sotsiaalset ja usulist arengut. Eesti kontekstis pole ehk kõige sobilikum rääkida usulisest arengust selle kitsas, vaid pigem laias tähenduses. Mitmed uurijad on nimetanud võimet religiooniks spirituaalsuseks, mis sisaldab endas sidususe tunnetust, imetlemis- ja imestamisvõimet ning igatsust
<p><a href="http://si.kongress.ee/tartus-tulekul-esinduslik-pille-valgu-maelestuskonverents-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Mon, 30 Aug 2010 08:34:12 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/tartus-tulekul-esinduslik-pille-valgu-maelestuskonverents-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Toomepuu: Eesti tulevik - kas meie kõikide siht?</title>
            <link>http://si.kongress.ee/toomepuu-eesti-tulevik-kas-meie-koikide-siht-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong> </strong> 

<br />
<p style="margin: 0pt 0pt 0.0001pt;"><strong><span lang="ET"> </span></strong><span lang="ET">SI-226</span></p>
<p style="margin: 0pt 0pt 0.0001pt;"><span lang="ET"><br <em>Hiljuti pälvis suurt tähelepanu Jüri Toomepuu üleskutse rahvaliikumiseks <a href="http://si.kongress.ee/toomepuu-kutsub-algatama-vapside-pohiseaduse-eelnou-alusel-rahvaliikumist-2.html">http://si.kongress.ee/toomepuu-kutsub-algatama-vapside-pohiseaduse-eelnou-alusel-rahvaliikumist-2.html</a> allpool annab ta laiema panoraami sellele, mida silmas peab.</em><br <br </span></p>
<p style="margin: 0pt 0pt 0.0001pt;"><strong><span lang="ET">Lootused ja karm reaalsus.</span></strong><span lang="ET"> </span><span lang="ET">Võib arvata, et rõhuv enamus eestlasi tahavad ikka veel, nagu nad demonstreerisid laulva revolutsiooni päevil, et meie põline kodumaa jääks püsima ka tulevikus riigina, kus valitsevad eestlased. Samas on põhjust arvata, et tolleaegsed lootused ei ole täitunud enamusele eestlastele. Eriti ei olda rahul meie valimisseadusest väljakujunenud partokraatiliku võimusüsteemiga ja parteidega ning nendest väljakujunenud vohava võimumeeste ja ametnike korruptsiooniga. Umbes pooled valimisõiguslikud küll hääletavad valimistel, aga paljud ei anna oma häält kandidaadile, keda nad tõeliselt toetavad, vaid tollele, keda nad peavad kõige vähem halvaks teistest halbadest. Parteide ustavad toetajad piirduvad suurelt osalt nendega, kes partei kaudu oma isiklikke majanduslikke huvisid realiseerivad. </span></p>
<p style="margin: 0pt 0pt 0.0001pt;"><span lang="ET"><br /></span></p>
<p style="margin: 0pt 0pt 0.0001pt;"><span lang="ET"> </span></p>
<p style="margin: 0pt 0pt 0.0001pt;"><span lang="ET">Eriti võigas on see meie saamahimuliste kontingent, kes võimu ja võimulolijate kaudu korruptiivset kasu lõikavad ja oma lühiajaliste poliitiliste ja majanduslike huvide nimel on valmis minetama oma järglaste ja kogu eesti rahva
<p><a href="http://si.kongress.ee/toomepuu-eesti-tulevik-kas-meie-koikide-siht-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Mon, 30 Aug 2010 05:59:13 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/toomepuu-eesti-tulevik-kas-meie-koikide-siht-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Algavad Euroopa muinsuskaitsepäevad</title>
            <link>http://si.kongress.ee/algavad-euroopa-muinsuskaitsepaeevad-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-225<br <br Taas on tulemas igasügisesed Euroopa muinsuskaitsepäevad, mis esmakordselt toimusid Prantsusmaa ettepanekul juba 25 aastat tagasi. Nende ajal saavad kümned miljonid inimesed Euroopas osa mälestisi tutvustavatest ekskursioonidest, külastavad muidu „suletud“ mälestisi, vaatavad tasuta näitusi ja võtavad osa muinsuskaitse loengutest ja seminaridest. Euroopa muinsuskaitsepäevi tähistavad üheaegselt 49 Euroopa riiki. Eestis toimuvad Euroopa muinsuskaitsepäevad alates 1993. aastast, tänavu 6.–12. septembril.<br <br Iga riik valib igal aastal endale meelepärase ja aktuaalse teema, millele soovib keskenduda. Eesti tänavune teema on tõsiselt tähtis ja tähelepanu vääriv: „Vabatahtlikud muinsuskaitsjad“. Keskendume neile, kes oma aega ja energiat rõõmsalt kulutavad Eesti ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisele, kaitsmisele ja korrastamisele ja hakkavad vastu ning valutavad südant, kui midagi hävimas. Soovime selle teemaga tõsta tähelepanu alla need inimesed ja seltsid/organisatsioonid, kelle pealehakkamisest, huvist ja armastusest kodu ja isamaa vastu sõltub aasta-aastalt üha enam, kuidas elavad meie ajaloo- ja kultuuriväärtused.<br <br Euroopa muinsuskaitsepäevade avamine toimub 6. septembril kell 16 Nõmme muuseumis.  Sündmuste kava on väljas Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehel www.muinsuskaitse.ee<br <br Allikas: Helle Solnask, Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator Eestis<br Kontakt: helle@muinsuskaitse.ee, 5051781
<p><a href="http://si.kongress.ee/algavad-euroopa-muinsuskaitsepaeevad-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 27 Aug 2010 14:53:46 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/algavad-euroopa-muinsuskaitsepaeevad-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Tartu rahu sõlmijast Poskast ilmub raamat, esitlusega kaasneb ajalookonverents</title>
            <link>http://si.kongress.ee/tartu-rahu-solmijast-poskast-ilmub-raamat-esitlusega-kaasneb-ajalookonverents-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-224<br /> <br /> Neljapäeval, 2. septembril kell 15 toimub Teaduste Akadeemia saalis (Tallinn, Kohtu 6) koguteose „Jaan Poska oma ja meie ajas” esitlus ning ajalookonverents.<br /> <br /> Kava:<br /> Koguteose sünd – Anne Velliste, toimetaja<br /> Jaan Poska isapoolsetest vanematest – Fred Puss, Eesti Isikuloo Keskus<br /> Jaan Poska jun ja Eduard Laamani vaenamine – Aigi Rahi-Tamm, Tartu Ülikool<br /> Jaan Poska kui linnapea ja kubermangukomissar – Aadu Must, Tartu Ülikool<br /> Jaan Poska ja ameeriklased aastal 1919 – Eero Medijainen, Tartu Ülikool<br /> Jaan Poska Eesti Asutavas Kogus ning koostamas esimest põhiseadust – Küllo Arjakas, Tallinna Linnaarhiiv<br /> Jaan Poska kui Euroopa riigimees – Peeter Järvelaid, Jaan Poska Mälestusfond<br /> <br /> Muusikat teevad Jaan Poska järeltulijad. Konverentsi ajal on võimalik soetada koguteost. Sündmuse korraldavad Tallinna Linnaarhiiv, Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Poska Mälestusfond.<br /> <br /> Allikas: Elle Lees<br /> Kontakt: Elle.Lees@mail.ee, 53409536]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 27 Aug 2010 08:58:24 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/tartu-rahu-solmijast-poskast-ilmub-raamat-esitlusega-kaasneb-ajalookonverents-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Põllumeeste Kogu esimees viskas enda ja pool juhatust erakonnast välja</title>
            <link>http://si.kongress.ee/pollumeeste-kogu-esimees-viskas-enda-ja-pool-juhatust-erakonnast-vaelja-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br SI-223<br <br 27. augustil teatas Valdo Paddar Sõltumatu Infokeskuse portaali kommentaariumis, et alates tänasest on erakonnast Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu välja heidetud kõik vastupanuliikumise ERSP taustaga isikud.<br <br Sellega sai kinnituse kuuldus, et juunis erakonna esimeheks valitud Valdo Paddar on end juba mitu nädalat tagasi esimehe kohalt tagandanud. Tema skeemi kehtimisel oleks kevadel taassünni läbi elanud rahvuslik erakond alates 27. augustist täielikult töövõimetu, kuna puuduvad esimees ja peasekretär, samuti põhikirjas nõutud suurusega juhatus, revisjonikomisjon ja aukohus.<br <br Kui seni heideti inimesi välja ühekaupa, siis seekord hulgakesi. Viis päeva pärast Kaitsepolitsei külastamist, 7. augustil pidas Valdo Paddar juhatuse koosolekul ettekande, mille tagajärjel juhatus tegi otsuse murda mullu novembris sõlmitud kirjalik liitumiskokkulepe vastupanuliikumisega ERSP, ERSP ühendus laiali saata ja lugeda kõik ERSP taustaga isikud alates 27. augustist erakonnast väljaspool olevateks.<br <br Koosoleku protokoll kajastab, et ERSP ühenduse likvideerimisel lähtuti 1978. aasta võõrsõnade leksikoni marksistlik-leninlikust määratlusest: "fraktsioon partei rühm parlamendis; partei peajoonega mittenõustuv rühmitis parteis". Edasi arutleti, et "erakonda liitutakse põhikirjaga ja programmiga tutvununa ja seda järgides ei ole mingit peajoonega mittenõustuvat rühmitist mõistlik EVP – PK ridadesse tekitada".<br <br Isikute koha pealt leiti, et vastavalt põhikirjale ei
<p><a href="http://si.kongress.ee/pollumeeste-kogu-esimees-viskas-enda-ja-pool-juhatust-erakonnast-vaelja-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 27 Aug 2010 06:19:39 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/pollumeeste-kogu-esimees-viskas-enda-ja-pool-juhatust-erakonnast-vaelja-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Kaitsepolitsei ja prokuratuur said erakonnajuhilt uue kaebuse juhatuse liikme peale</title>
            <link>http://si.kongress.ee/kaitsepolitsei-ja-prokuratuur-said-erakonnajuhilt-uue-kaebuse-juhatuse-liikme-peale-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-222<br <br Augusti alguses erakonna siseelu puudutavate materjalide kimbu Kaitsepolitseisse viinud ning nelja liiget uurimiseks ja karistamiseks pakkunud erakonnajuht Valdo Paddar (lähemalt <a href="http://si.kongress.ee/2-augustil-kaebas-vabaduspartei-pk-esimees-neli-liiget-uehiskonna-oonestajatena-kaposse-2.html">http://si.kongress.ee/2-augustil-kaebas-vabaduspartei-pk-esimees-neli-liiget-uehiskonna-oonestajatena-kaposse-2.html</a> on ühe neist, erakonna juhatuse liikme Veiko Rämmeli suhtes käivitanud täiendava kaebuse.<br <br Põhjuseks asjaolu, et teoloogiaüliõpilane Veiko Rämmel avaldas oma blogis teate Valdo Paddari karistatuse kohta Eesti NSV-s: "1981 kriminaalkaristus pg 182.1 huligaansus, vastuhakkamine isikule, kes tegutseb ühiskondliku korra kaitsmisel. Võimalik ka vangistus, ent sai maksimaalse rahatrahvi 100 rubla. 1984 kriminaalkaristus pg 195.2 kuritahtlik huligaansus, eelmise teo retsidiivsus. Jõgeva rahvakohus määras 4 aastat. Kohtuotsuseid saab lugeda Rakveres, Lääne-Viru arhiivis. Toimikutega tutvumiseks vaja eriluba."<br <br Valdo Paddar nimetab end poliitvangiks, kes figureerib heerosena siiski üksnes Mait Rauna laulva revolutsiooni mälestusteraamatus "Wake up". Tema tegevuse kajastus puudub Viktor Niitsoo kraadiuurimuses "Vastupanu 1955-1985", samuti teistes lähiajaloo teadusmaterjalides, näiteks äsjailmunud Arvo Pesti monograafias.<br <br Süüdistades Rämmeli blogi andmelekkes, kirjutas Paddar Teoloogia Akadeemia rektorile Eenok Haamrile: "Isiklikult olen sunnitud pöörduma nii Teie, kaitsepolitsei (mis puudutavad ühiskonnakriitilisi kuid sageli solvavaid ja räigeid ning ka roppe väjendeid kaaskondsete ja erakondade aadressil), prokuratuuri (Eesti Vabariigi Põhiseaduse §§ 12;17;19;25;26;41 ja 45 rikkumised!) ja tõenäoliselt ka avaliku teabe nõukogu poole, et lõpuks
<p><a href="http://si.kongress.ee/kaitsepolitsei-ja-prokuratuur-said-erakonnajuhilt-uue-kaebuse-juhatuse-liikme-peale-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Thu, 26 Aug 2010 15:02:37 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/kaitsepolitsei-ja-prokuratuur-said-erakonnajuhilt-uue-kaebuse-juhatuse-liikme-peale-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Jurist: Riigikogu valimine on ebademokraatlik, aga ka loogilise vastuoluga</title>
            <link>http://si.kongress.ee/jurist-riigikogu-valimine-on-ebademokraatlik-aga-ka-loogilise-vastuoluga-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-221<br <br <em> Jurist Illar Alla saatis Riigikogu valimiskomisjonile kirja, milles põhjendab, et Riigikogu ei ole demokraatlikult valitud.</em><br <br Teesid on järgmised:<br <br 1. Kui meil on parteilised valimised, siis parteist lahkumisega peaks riigikogulane lahkuma ka Riigikogust.<br <br 2. Kui meil pole parteilised valimised, siis pole mitte millegagi õigustatud parteile antud häälte ülekandmine, parteinimekirja järjekorra arvestamine ja valijate arvamuse eiramine Riigikokku valituks osutumisel.<br <br 3. Selline võimalus, et valimistel arvestatakse parteinimekirja järjekorda, parteist lahkumisel aga riigikogulase isiklikku arvamust-tahet – pole loogiline. Tegemist on valija petmisega.<br <br 4. Paljude riigikogulaste puhul pole viitamine isikumandaadile ka korrektne, sest me ei tea valija tegelikke mõtteid. (Näiteks: minu valimisringkonnas kandideerib sümpaatsest O-parteist ainult kandidaat X, kes on mulle väga ebasümpaatne ning kelle poolt ma kunagi ei hääletaks. Kuna O-partei on minu soov, olen sunnitud X-poolt hääletama, kuna sümpaatne O-partei kandidaat kandideerib teises ringkonnas.)<br <br Kuigi põhiseadus seda ei sätesta, toimuvad meil parteilised valimised. "Miks Riigikogu Valimise seadust ei käsitleta üheselt nii valimistel kui siis, kui valitu hülgab oma valijad?" küsib kirja autor.<br <br Riigikogulase valituks osutamise otsustab partei nimekirja järjekord mitte valijate arvamus. "Mille tõttu
<p><a href="http://si.kongress.ee/jurist-riigikogu-valimine-on-ebademokraatlik-aga-ka-loogilise-vastuoluga-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Thu, 26 Aug 2010 07:08:20 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/jurist-riigikogu-valimine-on-ebademokraatlik-aga-ka-loogilise-vastuoluga-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Kristlased ja rahvuslased nõuavad valimiskautsjoni tühistamist</title>
            <link>http://si.kongress.ee/kristlased-ja-rahvuslased-nouavad-valimiskautsjoni-tuehistamist-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br SI-220<br <br Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ja Eesti Rahvuslik Liikumine (ERL) pöördusid õiguskantsler Indrek Tederi poole ettepanekuga tühistada valimistel kandidaatidele kehtestatud kautsjon, kuna tegemist on põhiseaduslike õiguste rikkumisega, mis tekitab kandidaatide vahel ebavõrdse kohtlemise ja on sisuliselt varandustsensuse kehtestamine poliitikas osalemiseks.<br <br EKD ja ERL leiavad, et praegune valimiskautsjon on sisuliselt võetud laest põhiseaduses ei nähta taolist piirangut üldse ette, samuti puudub igasugune selgus, miks on kautsjon just nimelt kahe alampalga suurune ühe kandidaadi kohta. Kautsjoni suurus pole ühelgi moel seotud ka reaalsete valimiskomisjoni toimingu kuludega. Samas piirab ta otseselt isikutele põhiseaduses ette nähtud kandideerimisvabadust. Näiteks pole töötul või alampalka teenival isikul ilma kõrvalise rahastamiseta mitte kuidagi võimalik end üksikkandidaadina üles seada.<br <br Teine põhiseaduslik riive praeguse kautsjoni süsteemi puhul on kandidaatide ebavõrdne kohtlemine. Kui Riigikogus praegu esindatud parteid on endale määranud maksumaksja rahadest toetused, mis tagavad neile nii kautsjoni maksmiseks kui kampaania tegemiseks olevad summad, siis kõik muud kandidaadid ja parteid peavad selle raha leidma ise, saamata maksumaksjalt midagi. Taoline olukord on vastuolus põhiseadusega tagatud võrdse kohtlemise printsiibiga. “Näiteks, kui praegu tuleks kokku 1000 töötut ja looks “Töötute partei”, lootes valimistel saada 150 000 töötu hääli mis
<p><a href="http://si.kongress.ee/kristlased-ja-rahvuslased-nouavad-valimiskautsjoni-tuehistamist-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 25 Aug 2010 13:58:56 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/kristlased-ja-rahvuslased-nouavad-valimiskautsjoni-tuehistamist-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Tõnis Siim: 20 aastat tagasi oli Eestis laulev ja tantsiv kodusõda</title>
            <link>http://si.kongress.ee/tonis-siim-20-aastat-tagasi-oli-eestis-laulev-ja-tantsiv-kodusoda-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-219<br <em><br </em><em>Juba 19 aastat järjest</em><em> on 20. augusti taasiseseisvumise meenutamisel keskendutud müüdile nn laulvast revolutsioonist ja enda „vabaks laulmisest”</em><em>. Selle asemel peaks vastutustundlik eliit rääkima esmalt sovetiimpeeriumi kokkuvarisemisest selle sisemiste, peamiselt nomeklatuuri-siseste vastuolude tõttu (sest majandusressursid polnud veel sugugi tervenisti ammendatud!), mis oli kõigi tollaste liiduvabariikide paratamatu iseseisvumise põhjustaja, leiab psühholoog Tõnis Siim.<br <br Tekst: Tõnis Siim<br </em><br Kohalikule tasemele tulles peaks Eesti laulvat revolutsiooni vaatlema pigem „laulva ja tantsiva kodusõjana” – Eesti taasiseseisvumise erilise ja omapärase vormina, võrreldes teiste liiduvabariikide vabanemisega impeeriumi kadumise tagajärjel. Teistes liiduvabariikides (välja arvatud Läti) polnud rahvastiku koosseis selline, mis tekitanuks olulisi probleeme nende iseseisvumiseks. Polnud ka alust võimuvõitluseks punanomenklatuurlaste ja varasemat õiguslikku järjepidevust esindavate rühmituste vahel, kuna õiguslikule järjepidevusele konkureerivat osapoolt lihtsalt polnud teistes liiduvabariikides (välja arvatud Läti) olemas.<br <br Eesti eliidi kohus oleks rääkida ka sellest, et taasiseseisvumist raskendanud asjaolu – rahvastiku koosseis tollases ENSV-s oli valdavalt eesti eliidi (kohalike valitsevate ringkondade) enda tekitatud. Oli ju rahvusliku alaväärsuskompleksi ajel pingutustega kätte võidetud ning iga hinna eest hoitud näidisliiduvabariigi staatus. See oli aga jõud, mis meelitas kõrgema elustandardiga liiduvabariiki suurel hulgal uut tööjõudu.<br <br Impeeriumi kokkuvarisemise nihkumine 10 aasta võrra edasi
<p><a href="http://si.kongress.ee/tonis-siim-20-aastat-tagasi-oli-eestis-laulev-ja-tantsiv-kodusoda-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 25 Aug 2010 12:43:21 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/tonis-siim-20-aastat-tagasi-oli-eestis-laulev-ja-tantsiv-kodusoda-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>SI: meil on kaks Hirveparki, ajalooline ja poliitiline</title>
            <link>http://si.kongress.ee/si-meil-on-kaks-hirveparki-ajalooline-ja-poliitiline-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-218<br <br <br <em>SI avaldatud ülevaade Hirvepargi miitingust tõi vastakaid reaktsioone. Neist allpool ka SI kommentaar.</em><br <br Kodanike komiteede liikumise poliitik Vardo Rumessen: "Kuigi ma ei tea, kes on Aldo Roomere, tean ma väga hästi, kes on Tunne Kelam. Kelam on rahvusvahelise tähtsusega üks Eesti väljapaistvamaid poliitikuid, kelle tegevusel oli oluline tähtsus Eesti Kongressi esimehena Eesti taasisiesvumisel 1991.a. Lugedes siintoodud küünilist ja täiesti asjatundmatut hinnangut tänasele Hirvepargi koosolekule avaldan oma sügavat pettumust ja nördimust ning palun edaspidi mulle enam mitte selliseid “teadaandeid” saata. Lugupidamatusega Vardo Rumessen"<br <br "Muutke oma nime: Sõltumatu Sõimukeskus," resoneerub teenekas kirikumees ja eestluse alalhoidja Vello Salo.<br <br Ajaloolise 1987. aasta Hirvepargi miitingu peakorraldaja Tiit Madisson juhib seevastu tähelepanu, et IRL-il ega esinenud nomenklatuursetel ministritel ja teistel tegelastel ei ole esimese Hirvepargiga mingit otsest seost ning väidab, et Hirvepark on "rakendatud IRL propagandavankri ette, millega püütakse äärmusliberaalset poliitikat ajavat parteid kujutada rahvuslikuna. Järjekordsete valimisteni on jäänud pool aastat, mistõttu loodetakse Hirvepargi üritusega saada juurde mõne rahvusmeelse kodaniku hääled."<br <br Sõltumatu Infokeskus vabandab kõigi Eesti saatusest hoolivate inimeste ees, keda häiris Aldo Roomere lapsesuine sõnakasutus eurosaadiku ja ministrite suhtes 23. augusti kõnekoosoleku ülevaates <a href="http://si.kongress.ee/hirvepargis-demonstreeriti-pehmet-isamaalisust-2.html">http://si.kongress.ee/hirvepargis-demonstreeriti-pehmet-isamaalisust-2.html</a>
<p><a href="http://si.kongress.ee/si-meil-on-kaks-hirveparki-ajalooline-ja-poliitiline-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 24 Aug 2010 05:52:23 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/si-meil-on-kaks-hirveparki-ajalooline-ja-poliitiline-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Hirvepargis demonstreeriti pehmet isamaalisust</title>
            <link>http://si.kongress.ee/hirvepargis-demonstreeriti-pehmet-isamaalisust-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-217<br <br <em>Koguja Kroonikate korrespondent Aldo Roomere käis täna IRL-i rahvuslaste ühenduse korraldatud Hirvepargi koosolekul, allpool lugu temalt, mida seal näha ja kuulda oli.<br <br Tekst: Aldo Roomere</em><br <br Tänast Hirvepargi koosolekut võiks nimetada kartellipoliitikute valimiskampaania avakäiguks, sest nii kaitseminister Jaak Aaviksoo, haridusminister Tõnis Lukas kui ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisler rääkisid ohtrasõnaliselt, kuid sisulagedalt. Aaviksoo peatus veidi pikemalt ka Võidu- või Vabadussamba probleemidel, siunates kobakäppadest ehitajaid, kuid minnes vaikides mööda faktist, kes käki kokku joonistas ning kes tollele soss-projektile rohelist tuld näitas ning hirmkalli ehituse hullu kiirusega käima lükkas.<br <br Tunne Kelami sõnavõttu ei tahagi kommenteerida, sest Brüsseli sabarakul ja Tiit Madissoni esimeseks praeguse vabariigi poliitvangiks luuletajal poleks enam üldse Hirveparki asja, aga eks ta on juba ammu oma südametunnistuse maha müünud. Jüri Liim ütles küll mitmeid pooleldi karme sõnu ning suunas valitsuse tähelepanu mõningatele kohaliku poliitika kitsaskohtadele, kuid tundub, et mees on IRL-i poolt kodustatud ning promob juba nende asja.<br <br Urmas Sisask seevastu tõmbas kena paralleeli nõukogude-aegse röövkaevandamise ning praeguse Tuhala Nõiakaevu eest võitlemise vahel, kus ilmselt rahva tahtest järjekordselt suure rulliga üle sõidetakse. Rääkis hingega ja asjast, jutt oli aplausi väärt. Anti Poolamets põrutas turmtuld
<p><a href="http://si.kongress.ee/hirvepargis-demonstreeriti-pehmet-isamaalisust-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Mon, 23 Aug 2010 17:35:28 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/hirvepargis-demonstreeriti-pehmet-isamaalisust-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Hirvepargis kõnevad Aaviksoo, Lukas ja Kiisler, laulab Böhm</title>
            <link>http://si.kongress.ee/hirvepargis-konevad-aaviksoo-lukas-ja-kiisler-laulab-boehm-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-216<br /> <br /> 23. augustil kell 17 toimub Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline kõnekoosolek, millega meenutatakse Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva ja samas paigas 1987. aastal toimunud okuptatsioonivastast meeleavaldust.<br /> <br /> IRLi Rahvuslaste Ühenduse korraldataval ettevõtmisel kõnelevad haridusminister Tõnis Lukas, kaitseminister Jaak Aaviksoo, regionaalminister ning IRLi Tallinna piirkonna esimees Siim-Valmar Kiisler, helilooja Urmas Sisask, IRLi rahvuslaste juht Tarmo Kruusimäe, rahvuslane Jüri Liim ja mitmed teised.<br /> <br /> Rahvuslaste Tallinna Klubi esindaja Tõnu Kalveti teatel esitab klubi ja IRL liige Jüri Böhm miitingul omaloomingulise võitluslaulu "Truudusvanne isamaale", mida juulikuise Sinimägede-ürituse korraldajad ei julgenud lubada. "Vastav kokkulepe Hirvepargi-ürituse peakorraldaja, teeneka eesti rahvuslase Jüri Liimiga on autoril juba olemas," kinnitab Kalvet.<br /> <br /> 23. augustil 1987 toimus Hirvepargis Tiit Madissoni eestvõttel okupeeritud Eestis esimene avalik poliitiline väljaastumine, millel nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli avalikustamist.<br /> <br /> Allikas: Tarmo Kruusimäe, Tõnu Kalvet<br /> Kontakt: tarmo.kruusimae@mail.ee, koplikalvet@gmail.com]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Mon, 23 Aug 2010 07:39:48 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/hirvepargis-konevad-aaviksoo-lukas-ja-kiisler-laulab-boehm-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Kahe nädalavahetusega valmib talgukorras põhumaja</title>
            <link>http://si.kongress.ee/kahe-naedalavahetusega-valmib-talgukorras-pohumaja-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-215<br <br 21.-22. augustil ja 28.-29. augustil oodatakse inimesi Aruküla lähistele Arakavälja tallu appi. Kohalikke traditsioone jätkates ehitatakse põhumaja talgu korras. Eesmärk on kahe nädalavahetusega seinad ja katusealune põhupakkidega täita ning krohvimiseks ette valmistada.<br <br Kindlasti saab põhuseina ehitada ja katusele soojustust panna. Võimalik, et saab ka cob'ist seina teha ja vahelakke lambavilla panna. "Kui nendest väljakutsetest väheks jääb, siis küllap leiame midagi veel," lubab talgute korraldaja perekond Vainsalu (Erin, Saskia, Marta, Heiko).<br <br Kes soovib talgutest osa võtta, võiks anda sellest teada pere@nemad.pri.ee. "Kirjutame nimed üles ja vaatame, et keegi tühja kõhuga lahkuma ei peaks. Tore oleks, kui saaksid kirjas ära mainida, mitmeks päevaks ning mitmekesi plaanid tulla. Kui arvad, et sul on hea sugulane/tuttav, kes on huvitatud põhumajadest ja tahaks ka kaasa lüüa, siis võid kutse edasi saata," selgitavad korraldajad.<br <br Omalt poolt pakuvad korraldajad telgikoha, söögi-joogi ja parajalt tööd. Mõnus seltskond käib asja juurde. Ilm on tellitud, aga milline, jääb üllatuseks. Põhutöid juhib Knut Klais (http://www.savikodu.ee), kellest oluliselt suurema kogemusega põhutööde juhti Eestist naljalt ei leia.<br <br Allikas: Elektritsaabtasuta<br Kontakt: www.elektritsaabtasuta.blogspot.com
<p><a href="http://si.kongress.ee/kahe-naedalavahetusega-valmib-talgukorras-pohumaja-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 20 Aug 2010 07:52:45 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/kahe-naedalavahetusega-valmib-talgukorras-pohumaja-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Reedel ja laupäeval toimuvad Valgas rahvusvahelised sõjaajaloo päevad</title>
            <link>http://si.kongress.ee/reedel-ja-laupaeeval-toimuvad-valgas-rahvusvahelised-sojaajaloo-paeevad-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-214<br <br Kava:<br <br 20. august<br Valga Spordihalli juures (J. Kuperjanovi tn 36, Valga):<br 11-11.30 Avamine<br 11-18 Valga spordihallis pildinäitus Landeswehri sõjast<br 11.30-12 Tartu Ülikooli arheoloogia lektor Ain Mäesalu räägib Ümera lahingust<br 11.30-16 Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeteenistuse, Kaitseväe, Maksu- ja Tolliameti,Kaitseväe Värbamiskeskuse näitused ning esitlused<br 11.30-16 Seppade tegevus<br 12-12.20 Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse esimees kolonelleitnant Einar Laigna tutvustab mõõgakultuuri ja mõõkade valmistamisega seonduvat. Mõõkade näitus.<br 12.20-13.20 Eesti Kaitseväe tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel koos ajateenijatega tutvustab mõõgavõtteid, erinevaid vormiriietuse komplekte. Soovijad saavad endale näomaalingu.<br 15-17 Põhjasõja näidislahing ja esitlused<br 17-18 Pinnalt päästmine ning politsei <em>action </em>SA Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil (Pikk tn 16a, Valga)<br 20-21.30 Nõukanostalgiline paroodiakontsert "SOTSPOP" (tasuline).<br <br 21. august<br SA Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil (Pikk tn 16a, Valga):<br 08-13 Militaar- ja vanavaralaat<br 10-12 ansambli „Põldsepp ja Pojad” esinemine<br 10-15 Militaartehnika mudelite näitus Valga Muuseum (Vabaduse tn 8, Valga)<br 14-15 Sõjameeste marss koos tehnikaga läbi linna (marsruudil Peetri-Kuperjanovi-Pikk-Vahtra-Jaama-Vabaduse)<br Transpordi tänaval:<br 16-17 Valga Koerteklubi demonstratsioonesinemine<br 17-17.30 esineb rahvatantsurühm „Rukkilill”<br 18-19 Näidislahing „Sinimäed1944”. Näidislahingust võtavad osa Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola,
<p><a href="http://si.kongress.ee/reedel-ja-laupaeeval-toimuvad-valgas-rahvusvahelised-sojaajaloo-paeevad-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 20 Aug 2010 04:47:12 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/reedel-ja-laupaeeval-toimuvad-valgas-rahvusvahelised-sojaajaloo-paeevad-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Vooglaid: teadusliku ettekande õnnestumise eeldused</title>
            <link>http://si.kongress.ee/vooglaid-teadusliku-ettekande-onnestumise-eeldused-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br SI-213<br <br <em>Järelkajana konverentsile "Rahvuslik majandus" (Imavere, 7. august, <a href="http://si.kongress.ee/rahvuslikul-majanduskonverentsil-teadvustati-maaelanike-uehistegevuse-vajalikkust-2.html">http://si.kongress.ee/rahvuslikul-majanduskonverentsil-teadvustati-maaelanike-uehistegevuse-vajalikkust-2.html</a> </em><em>kirjutas </em><em>Eesti Rahvusarengu Instituudi käivitaja Ülo Vooglaid:</em><em> "Küllap oleks vaja ükshaaval käsile võtta ka need 20 küsimust, mille taga on tegelikult ju tee, mis viib professionaalsuse saavutamise suunas. Selleks soovin julgust, jõudu ja visadust. Rahvas saab liidriks pidada vaid neid, keda võib uskuda ja usaldada."<br <br Mainitud 20 küsimust on järgmised: </em><a href="http://si.kongress.ee/uudised/2-Arvamus/222-vooglaid-20-kuesimust-majanduse-vaatepunktide-taepsustamiseks">http://si.kongress.ee/uudised/2-Arvamus/222-vooglaid-20-kuesimust-majanduse-vaatepunktide-taepsustamiseks</a><br /><em> <br Ülo Vooglaid saatis SI kaudu levitamiseks ka teksti, milles käsitleb ettekannet ja selle koostamist, et "võibolla on sellest kellelgi ja kõigil veidi kasu".</em><br <br />
<p>Kõikjal peetakse ettekandeid. Mõnikord tuleb kellelgi teha ettekanne kunagi kuskil aset leidnud sündmuste või mingil perioodil kujunenud olude, olukorra ja situatsiooni kohta. Mõnikord on vaja kanda ette mõni luuletus näidend või muu kunstiteos....</p>
<p>Allpool arutletakse teadusliku ettekande ja selle õnnestumise eelduste üle.</p>
<p><span style="text-decoration: underline;">Kui käsitleda teadust intellektuaalseks väärtuseks oleva teabe loomise/tootmise, seostamise, levitamise ja kasutamise alana, siis on oluline täpsustada ka teadusliku ettekande mõiste.</span></p>
<p>Teadusliku ettekande esitamise koht on seminar, kollokvium, konverents või muu akadeemiline koosviibimine.</p>
<p>Teadusliku ettekande koostamisel ja esitamisel oleks vaja autoril</p>
<p>a) selgitada välja, <span style="text-decoration: underline;">mis on arutlusel objektiks</span> – kas oleks vaja tähelepanu keskendada mingitele <span style="text-decoration: underline;">probleemidele</span>, mille
<p><a href="http://si.kongress.ee/vooglaid-teadusliku-ettekande-onnestumise-eeldused-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Thu, 19 Aug 2010 07:53:54 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/vooglaid-teadusliku-ettekande-onnestumise-eeldused-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Võimalus uurimuses jäädvustada oma karulugu</title>
            <link>http://si.kongress.ee/voimalus-uurimuses-jaeaedvustada-oma-karulugu.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br /> SI-212<br /> <br /> Raplamaa talupidaja ja publitsist Eha Metsallik koostab pikemat aega uurimust karude kohta, tehes seda mesinike seisukohast. Ta on juba ette tänulik kõigile, kes teavad mingit lookest mesikäppadest kui tarulõhkujatest või karude tõrjumise kogemust tarude juurest. Tema e-post on Eha.Metsallik@mail.ee. Eriti tore oleks saada jutustus murdekeeles.<br /> <br /> "Kokkupuuteid ja juhtumisi on paljugi kogunenud. Tänavugi on mesikäpad juba neljal korral minu isiklikke mesilagruppe külastanud," selgitab Eha Metsallik, kes on tegutsenud juba 15 aastat mesindusnõustajana ning ise mesindanud karude piirkonnas ligi 30 aastat.<br /> <br /> Allikas: Eha Metsallik<br /> Kontakt: Eha.Metsallik@mail.ee]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 18 Aug 2010 11:56:55 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/voimalus-uurimuses-jaeaedvustada-oma-karulugu.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Septembris saame teada noorte ettekujutuse heast meediast</title>
            <link>http://si.kongress.ee/septembris-saame-teada-noorte-ettekujutuse-heast-meediast-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-211<br <br Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kuulutas välja noortesõbralikema ajakirjaniku ja meediaväljaande konkursi, kuhu saab nominante esitada kuni 12. septembrini.<br <br Hea kandidaat on ajakirjanik või meediakanal (raadio, televisioon, portaal, online meedia, trükiajakirjandus), kes/mis....<br On kajastanud noortevaldkonna teemasid teistest rohkem või paremini<br On noorte teemadest kirjutades rohkem süvenenud valdkonda<br On suhtluses teiega/teie organisatsiooniga olnud koostöövalmis ja positiivselt meeldejääv<br On lisaks noortevaldkonna kajastamisele valdkonda toetanud ka muul moel (nõustanud, koolitanud, abistanud)<br On tõstatanud ja tähele pannud (omal initsiatiivil) noortevaldkonna probleeme<br jne<br <br Konkursile saavad esitada nominente kõik noorsootööga, noorteorganisatsioonidega ja noortevaldkonnaga seotud inimesed ja organisatsioonid ning noored, kes on ajakirjandusega suhelnud, näiteks seoses noorteprojektidega.<br <br Moodustatud on ka žürii, kuhu kuuluvad Ott Heidmets (Eesti Noorteühenduste Liit, juhatuse esimees), Reet Kost (SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, juhataja), Edgar Schlümmer (Eesti Noorsootöö Keskus, direktor), Eesti Õpilasesinduste Liit (Kristo Peterson, juhatuse esimees), Eesti Üliõpilaskondade Liit (Maris Mälzer, juhatuse esimees). Žürii kogub rahva soovitused kokku, tugineb oma organisatsioonide meediamonitooringule, analüüsib neid, võtab arvesse ja langetab rahva arvamusele ning oma ekspertiisile tuginedes otsuse.<br <br Tiitli võitnud ajakirjaniku ja meediaväljaande/kanali teeb Eesti
<p><a href="http://si.kongress.ee/septembris-saame-teada-noorte-ettekujutuse-heast-meediast-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 18 Aug 2010 07:31:53 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/septembris-saame-teada-noorte-ettekujutuse-heast-meediast-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Nädalalõppudel toimuvad Härjapea koja sauna ehitustalgud</title>
            <link>http://si.kongress.ee/naedalaloppudel-toimuvad-haerjapea-koja-sauna-ehitustalgud-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-210<br /> <br /> Augusti viimastel nädalalõppudel (20.-22. ja 28.-29.) toimuvad Harjumaal Aela külas (Juuru kihelkond) Mäepõllu talus taas Härjapea koja saunaehituse talgud. Kavas on tõsta esimesed palgiread ehituspaigast oma lõplikule asukohale, viimistleda ning jätkata järgmiste palgivanikute raiumist.<br /> <br /> Ehitusel kasutatakse rahva mälus talletunud võtteid, põhiliselt Lõuna-Eestis säilinud suitsusaunade eeskuju ning kirjandust. Töö tehakse kirvestega, naelu ja muid raudesemeid kasutatakse võimalikult vähe. Algust tehti juba talvel palkide võtmisega. Haavapalgid on väga jämedad. 4 x 7 meetri suurune saun saab seitsme palgirea kõrgune, valmis tahetakse see saada novembriks.<br /> <br /> Oodatud on kõik huvilised, kes soovivad kätt harjutada ja abiks olla.<br /> <br /> Allikas: Olev Kull<br /> Kontakt: 5298327]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 18 Aug 2010 06:52:15 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/naedalaloppudel-toimuvad-haerjapea-koja-sauna-ehitustalgud-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Soomeugri multikulti: udmurdi punapead oranžil peol ja guinness</title>
            <link>http://si.kongress.ee/soomeugri-multikulti-udmurdi-punapead-oranil-peol-ja-guinness-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-209<br /> <br /> Udmurdid tahavad tänavusele Oranžile festivalile kokku kutsuda viis tuhat punapead ja pääseda Guinnessi rekordite raamatusse. <br /> <br /> 18.  septembril Ižkaris (vn Iževsk) Kosmonautide pargis juba seitsmendat  korda toimuv festival on mõeldud udmurtidele omase punapäisuse  rõhutamiseks. Iga aastaga üha laieneval Oranžil festivalil on kavas  igat sorti võistlused ja mängud. Möödunud aastal osales peresündmusel  ligi kolm tuhat kohalikku punapead.<br /> <br /> Udmurdid ise väidavad, et nende seas on  punapäid rohkemgi kui iirlaste või šotlaste hulgas. Udmurdimaal on  levinud ka teooriad, nagu nad oleksid nende rahvastega kaugelt  sugulased. Ka seekordse peo paleus Guinness on teatavasti iiri õlu.<br /> <br /> Allikas: FennoUgria uudised<br /> Kontakt: www.fennougria.ee]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 17 Aug 2010 11:47:13 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/soomeugri-multikulti-udmurdi-punapead-oranil-peol-ja-guinness-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Rahvuslikul majanduskonverentsil teadvustati maaelanike ühistegevuse vajalikkust</title>
            <link>http://si.kongress.ee/rahvuslikul-majanduskonverentsil-teadvustati-maaelanike-uehistegevuse-vajalikkust-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-208<br <br <em>Tallinna ülikooli õppejõud Tõnu Ploompuu teeb ülevaate hiljutisest konverentsist "Rahvuslik majandus". Konverentsi mõtte algataja, Eesti Rahvusarengu Instituudi majandussuuna juht dr Rein Koch delegeeris sündmust läbi viima rahvuslaste erakonna Vabaduspartei-PK, mille esimees ta kuni tänavuse suveni ka ise oli. Kuidas Ülo Vooglaiu 20 põhimõttelist küsimust <a href="http://si.kongress.ee/vooglaid-20-kuesimust-majanduse-vaatepunktide-taepsustamiseks-2.html">http://si.kongress.ee/vooglaid-20-kuesimust-majanduse-vaatepunktide-taepsustamiseks-2.html</a> said korraldajate esindaja poolt TMS portaalis väljalubatud vastused, jääb ülevaates vastuseta.</em><br <br 7. augustil toimus Imaveres Vabaduspartei-Põllumeeste Kogu korraldusel rahvusliku majanduse konverents. Kogu majandust äärest-ääreni siiski ette ei võetud, piirduti inimesele kõige olulisema majandusharuga – põllumajandusega.<br <br See, et Õhtumaades on põllule tööle jäänud vaid mõni protsent inimesi, ei tähenda siiski seda, et põllumajandusega tegelejaid oleks nii vähe. Suur osa põllutööst tehakse tänapäeval linnades masinatehastes, naftatööstuses, keemiaettevõtetes – kaudselt on ka need maaharijate teenindajad põllumajanduse osa. Muistne talupoeg tegi enda masinad suurelt jaolt ise, korraldas kaeramootori kütusega varustamise ja põllurammu tootmise.<br <br Kuid ka see põllult eemale rännanud põllumajanduse osa jäi kõrvale, konverentsil pühenduti otseselt inimelu ühele alusele – toidule, selle tootmisele ja turustamisele. Päeva juhatas majandamise homsesse vaatamise vajadust rõhutades sisse ja ettekannetele järgnenud arutelusid ohjas mõnusalt Aarne Toomsalu.<br <br Ettekannetes lisandus alguses rõhutatud konkurentsis hakkamasaamise, konkurentsi leevendamise viisidele
<p><a href="http://si.kongress.ee/rahvuslikul-majanduskonverentsil-teadvustati-maaelanike-uehistegevuse-vajalikkust-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 17 Aug 2010 04:21:37 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/rahvuslikul-majanduskonverentsil-teadvustati-maaelanike-uehistegevuse-vajalikkust-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Kas Riigikogu on 23. augustiks välja kuulutanud leinapäeva nagu Kanada parlament?</title>
            <link>http://si.kongress.ee/kas-riigikogu-on-23-augustiks-vaelja-kuulutanud-leinapaeeva-nagu-kanada-parlament-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-207<br <br Kanada parlamendi üksmeelsel otsusel on 23. augustil kogu maa ulatuses välja kuulutatud mälestuspäev.<br <br "Kuidas Eestis tähistatakse 23. augusti 1939 ja MRP vägivalda Euroopa maade ja rahvaste vastu? Kas Riigikogu on välja kuulutanud leinapäeva, nagu Kanada parlament on seda teinud?" küsib SI kirjasaatja Suure Lombi tagant praost Thomas Vaga ning soovitab võtta õpetust eestlaste aktivistidelt ja intelligentsilt Kanadas ja Kanada parlamendilt.<br <br Toronto Ülikooli juures peetakse konverents teemal "Ajalugu, mälestus ja poliitika kesk ja ida Euroopas", kus eestlaste poolt on kõnelejateks Imbi Paju ja Ivi Masso. Ka Kanada eesti kirikud on sel puhul avatud mälestamiseks.<br <br Praost Thomas Vaga saadab eraldi ka head sõnad rahvuskaaslastele, kes 21. augustil kogunevad Pilistverre mälestama genotsiidiohvreid.<br <br "Head kaasvõitlejad, kes olite, olete ja jääte truuks! Mul on kahju, et ma ei saa Pilistverre kivikangru juurde mälestama okupatsiooniohvreid 21. augustil. Teen eestpalvet minu koguduse jumalateenistusel 22. augustil Lakewoodi Eesti Luteri Kirikus. Aga 23. augustil on meie kirik avatud kogu Lakewoodi ja ümbruskonna inimestele, ja muidugi meie eestlaskonnale, "Musta Lindi Päeva" ehk Molotov-Ribbentropi leppe vägivalla ohvrite mälestamiseks. Õnnistust ametivend Vello Salumile ja kõigile, kes Pilistverre kogunevad!"<br <br Allkas: Thomas Vaga<br
<p><a href="http://si.kongress.ee/kas-riigikogu-on-23-augustiks-vaelja-kuulutanud-leinapaeeva-nagu-kanada-parlament-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Mon, 16 Aug 2010 07:52:57 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/kas-riigikogu-on-23-augustiks-vaelja-kuulutanud-leinapaeeva-nagu-kanada-parlament-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Enn Oja arutlus Eesti presidendivõimu katkemisest aastal 1940</title>
            <link>http://si.kongress.ee/enn-oja-arutlus-eesti-presidendivoimu-katkemisest-aastal-1940-2.html</link>
            <description><![CDATA[<p><strong> </strong></p>

<p>SI-206</p>
<p><em><br Tekst: Enn Oja</em><strong><br </strong></p>
<p>Eelmises loos käsitlesin PS1938 seadusjärgsuse rakendamise võimatust 1991.a. Et mõned vastukommentaarid viisid meid paratamatult tagasi 1940ndatesse, siis pakun arutelu just tollaste sündmuste ja 17.06.1940 kehtinud 1938. a põhiseaduse seoste ning sellest järelduva seaduslikkuse ja põhiseaduse kehtivuse üle üldse.</p>
<p>Hoiatan ette, et tegemist on AINULT minu käsitlusega, toetun vaid põhiseaduse ja mõne asjakohase seaduse must-valgel sätetele. Kui keegi oskab kirjutatut SAMAVÄÄRSELT täiendada või täpsustada, oma tundeid kõrvale heites, siis võib see arutelu kujuneda asjalikuks ning kasulikuks (et oskame vältida nt põhiseadus(t)e koostamisel tehtud vigu) ka edasisel iseseisvumise teel. Isegi praegustele oludele vaatamata on elu meile tõestanud, et "miski pole igavene", olgu siis põhjused kui põhjendatud või põhjendamatud tahes.</p>
<p>See käib ka Euroopa Liidu ja meie liiduvabariikluse seisundi kohta. Me ei tea, kas ja millal R. Taagepera järgi toimub plahvatus või variseb kõik kokku visinal, me peame igatahes olema selleks valmis, mitte nagu 1991. a, mil ei osatud süllelangenud kingitusega midagi arukat peale hakata. Pole mõttekas teist korda samale rehale astuda, seda teadis suurepäraselt juba eesti talupoeg.</p>
<p><strong>1940. a oli sõda või mitte?</strong></p>
<p>Ei hakka siin esitama lugematuid seisukohti ega ka sõja määratlusi, teen vaid lühida üldkokkuvõtte, et sõda on "jõuga poliitiliste eesmärkide saavutamine". Toimub see jõunäitamine või -kasutamine
<p><a href="http://si.kongress.ee/enn-oja-arutlus-eesti-presidendivoimu-katkemisest-aastal-1940-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Mon, 16 Aug 2010 06:25:40 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/enn-oja-arutlus-eesti-presidendivoimu-katkemisest-aastal-1940-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Täna algab üliõpilaste mõttetalgute talgujuhtide registreerimine</title>
            <link>http://si.kongress.ee/taena-algab-ueliopilaste-mottetalgute-talgujuhtide-registreerimine-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-205<br /> <br /> Üliõpilased korraldavad laupäeval, 9. oktoobril kõrgkoolides üle-eestilised mõttetalgud „Minu otsus”. Mõttetalgute eesmärk on leida lahendusi kõrgharidussüsteemis valitsevatele probleemidele ja nende põhjal<br /> võetakse novembris toimuval üldkogul vastu Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) Riigikogu valimiste platvorm.<br /> <br /> Talgujuhiks registreerimine avatakse reedel, 13. augustil. Talgujuhi ülesanne on talgute ettevalmistamine, läbiviimine ja kokkuvõtete tegemine. <br /> <br /> „Ootame talgupäevale kõiki, kes hoolivad oma kõrgkoolist ja Eesti kõrghariduse tulevikust,” ütles EÜL juhatuse aseesimees Eimar Veldre. Mõttetalgud korraldatakse kõrgkoolide, teaduskondade ja osakondade põhiselt. Talgutest oodatakse osa võtma nii üliõpilasi, õppejõude ja vilistlasi.<br /> <br /> "Soovime luua tingimused, milles üliõpilased mõtleksid julgelt ja piirideta kuidas üheskoos muuta meie kõrgharidussüsteem paremaks," ütles Veldre, kelle meelest on tudengid ühiskonna alustala ja neist sõltub meie tulevik.<br /> <br /> Allikas: Eimar Veldre<br /> Kontakt: 5902 2111, eimar.veldre@eyl.ee]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 13 Aug 2010 06:32:29 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/taena-algab-ueliopilaste-mottetalgute-talgujuhtide-registreerimine-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Okupatsiooniohvrite mälestuspäev Pilistveres 21. augustil</title>
            <link>http://si.kongress.ee/okupatsiooniohvrite-maelestuspaeev-pilistveres-21-augustil-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-204<br /> <br /> 21. augustil kell 12 kogunevad eestlaste lähiajaloo ohvreid kallikspidavad inimesed Pilistvere kivikangru juurde.<br /> <br /> Päevakava:<br /> <br /> 12 Kogunemine Kivikangru juures, lipuvalve korraldamine ja sõnavõttude registreerimine.<br /> 12.45 Emeriitõpetaja Vello Salum avab Pilistvere memoriaali infotahvli.<br /> 13 Mälestuspäeva avamine.<br /> Eesti Vabariigi hümn.<br /> Leinaseisak.<br /> Pilistvere Andrease koguduse vaimuliku Hermann Kalmuse palvus.<br /> Sõnavõtud Eesti Memento Liidu juhatuse esimehelt Enn Tartolt, Kõo vallavanemalt Tarmo Riiskilt, EV Valitsuse, Riigikogu, Viljandi Maavalitsuse ning Memento ühenduste esindajatelt.<br /> Kõnede vahel esineb Keila Pensionäride Ühenduse naisansambel.<br /> 14.30 Ühine eine Pilistvere pastoraadi juures ja vestlusring.<br /> <br /> Allikas: Eesti Memento Liit<br /> Kontakt: rein.vanja@ut.ee]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Thu, 12 Aug 2010 16:54:37 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/okupatsiooniohvrite-maelestuspaeev-pilistveres-21-augustil-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Üle kogu Põlvamaa toimub järgmisel nädalal ökofestival</title>
            <link>http://si.kongress.ee/uele-kogu-polvamaa-toimub-jaergmisel-naedalal-oekofestival-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-203<br <br 16.-21.augustil rullub Põlvamaa erinevates paikades ökofestival "Rohelisem elu 2010".<br <br Festivali programm:<br <br 16.-17. august seminar "Profilt Profile", korraldab MTÜ Keskkonnateenistus<br 16.-17. august maakiviehituse kursus, juhendab ehitusmeister Rainis Kägo<br 17. august aiatuur erinevatesse ilu- ja tarbeaedadesse, korraldab Räpina Aianduskool<br 17. august loodusfotokursus Pokumaal, juhendab loodusmees ja fotograaf Urmas Tartes<br 18. august vähiretk, juhendab loodusspetsialist ja harrastuspüüdja Mikk Männiste<br 18. august keskkonnatehnika stuudium, juhendavad Rein Kalle, Olev Elmik ja Priit Mikelsaar<br 18.-19. august rõivaste taaskasutuse kursus, juhendab Liis Plato, EKA tekstiilieriala tudeng<br 18.-19. august loodus- ja ellujäämiskursus, juhendab ellujäämistreener Aigar Liping<br 18.-19. august loodusvärvide kursus, juhendavad Andres Needo ja Liina Asu-Raag<br 18.-20. august talgureis Mustoja maastikukaitsealal, korraldab ELF koostöös RMK ja Keskkonnaametiga<br 19. august Tilleoru loodusretk, juhendavad Veiko Maastik ja Margit Turb<br 19.-20. august maatoidu kursus, juhendavad Sirje Rekkor ja FoodStudio peakokk Indrek Kivisalu<br 20. august Meenikunno rabaretk, juhendavad Sirje ja Georg Aher<br 20. august ökoehitiste tuur, juhendab Ragner Lõbu, MTÜ Vanaajamaja<br 20. august kalaretk, koos Vladislav Koržetsiga<br <br 21. august kell 10-16 Ökofestivali perepäev Põlva Talurahvamuuseumis Karilatsis<br Loodustoodete laat<br Mahepõllumajanduse
<p><a href="http://si.kongress.ee/uele-kogu-polvamaa-toimub-jaergmisel-naedalal-oekofestival-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Thu, 12 Aug 2010 16:31:52 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/uele-kogu-polvamaa-toimub-jaergmisel-naedalal-oekofestival-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>ERI kriitika Eesti Vabariigi järjepidevuse võimalikkust ümberlükkavate teeside suhtes</title>
            <link>http://si.kongress.ee/eri-kriitika-eesti-vabariigi-jaerjepidevuse-voimalikkust-uemberluekkavate-teeside-suhtes-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-202<br <br <em>Eesti Rahvusarengu Instituudi riikluse suuna ekspertide kriitika Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse probleemile seotuna 1938. aasta põhiseadusega, nagu selle tõstatas kaheksa ümberlükkava teesiga Enn Oja. Oja tekst on avaldatud <a href="http://si.kongress.ee/oja-1938-a-pohiseadus-ammu-hingusel-esimest-eesti-vabariiki-ei-saa-taastada-2.html">http://si.kongress.ee/oja-1938-a-pohiseadus-ammu-hingusel-esimest-eesti-vabariiki-ei-saa-taastada-2.html</a><br </em><br 1. punkt on arusaamatu. Seevastu on öeldud 8. jaanuaril 1945 Otto Puki, Timotheus Grünthali, Johannes Klesmenti ja August Rei koostatud dokumendis:<br <br „Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi moodustab riiklikus aparaadis keskse kuju Vabariigi President, milline ametikoht ei tohi kunagi olla täitmata. Ta ei tohi seda olla ka juhul, kui riigi maa-ala on sõjaliselt okupeeritud teiste riikide poolt, sest rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud reeglite kohaselt sõjalise okupatsiooni tõttu riik ei lakka juriidiliselt olemast, kuigi riigivõimu avaldused, tingituna okupatsiooni ulatusest, on piiratud või isegi peatatud. Samuti ei tühista sõjaline okupatsioon Põhiseadust ega muid seadusi, vaid nende kehtejõud võib olla okupatsiooni aja kestel ainult katkestatud. Põhiseaduse eeskirjade järgi kujundatud riiklike institutsioonide kaudu kestab edasi riiklik kontinuiteet, mille alusel, vastavalt oludele ja neist tingitud võimalustele, toimub võitlus tegeliku riikliku iseseisvuse taastamise eest. See võitlus on olevatele riigiorganitele kohustuslik, millest tingituna ka juhul, kui mõned riigivõimu kandjad okupatsiooni aja kestel kaotavad füüsilise võimaluse oma riiklikke ülesandeid täita, vastavad ametikohad tuleb täita uute isikutega Põhiseaduses ettenähtud korras.“
<p><a href="http://si.kongress.ee/eri-kriitika-eesti-vabariigi-jaerjepidevuse-voimalikkust-uemberluekkavate-teeside-suhtes-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 11 Aug 2010 13:10:31 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/eri-kriitika-eesti-vabariigi-jaerjepidevuse-voimalikkust-uemberluekkavate-teeside-suhtes-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Laupäeval saab õppida vana rehemaja taastamist</title>
            <link>http://si.kongress.ee/laupaeeval-saab-oppida-vana-rehemaja-taastamist-2.html</link>
            <description><![CDATA[<p><strong> </strong></p>

<p>SI-201</p>
<p><br /> Laupäeval, 14. augustil kell 11 toimub Vihula vallas Uusküla Tooma talus vana rehemaja taastamise õppepäev.</p>
<p>Arhitekt Mart Keskküla, Elo Lutsepp Eesti Vabaõhumuuseumist ja kohalik pererahvas tutvustavad Tooma talu näitel rehemaja taastamise üksikasju. Taastamistööd on parasjagu pooleli ning seega on hea vaadata, millised küsimused võivad kerkida üles tööde käigus ning kuidas neid lahendada. Talu taastatakse elumajaks, milles lastega pere hakkab elama aastaringselt.</p>
<p>Tooma talu rehemaja on eriline oma paksude paemüüride ja paekivist põranda poolest. Seega tuleb päris palju juttu paest.</p>
<p>Sündmus toimub vabas vormis, oodatud on arutelu ning asjatundjatelt saab nõu küsida. Korraldajad pakuvad lõunaks sooja sööki ja koduleiba. Sündmust aitab korraldada Eesti Vabaõhumuuseum. Osavõtt on tasuta.</p>
<p>Tooma tallu pääseb Tallinn - Narva maanteelt Viitnalt, kust tuleb sõita Ilumäe külla. Ilumäe külamuuseumi viida juurest vasakule pöörates tuleb veel sõita 2,4 km.</p>
<p>Allikas: Elo Lutsepp<br /> Kontakt: elo@evm.ee, 53 444 769</p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 11 Aug 2010 07:43:19 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/laupaeeval-saab-oppida-vana-rehemaja-taastamist-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Toomepuu kutsub algatama vapside põhiseaduse eelnõu alusel rahvaliikumist</title>
            <link>http://si.kongress.ee/toomepuu-kutsub-algatama-vapside-pohiseaduse-eelnou-alusel-rahvaliikumist-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-200<br <br <em>Tekst Jüri Toomepuu, E(NS)V riigikogu liige 1992-1995.</em><br <br <strong>Pätsi põhiseadus</strong><br <br Aastal 1936 korraldas Päts kehtivat põhiseadust eirates rahvahääletuse Rahvuskogu kokkutoomiseks, ülesandega muuta põhiseadus. Rahvuskogu sai 75% poolthääli, aga see hääletus ei olnud demokraatlik. Vahepeal oli viidud vanglatesse veel üle 700 Vabadussõjalase ja kogu riigi propaganda- ja administratiivmasin pandi tööle poolthääletamise kasuks. Igasugune poolehoid vastuhääletamisele oli keelatud ja vastu hääletama kutsujaid koguni karistati. Esimest korda tuvastati Eesti valimistel ka laiaulatuslikku võltsimist. Need valimised olid seetõttu mõnevõrra sarnased Nõukogude-aegsete valimistega. Valimiseelne olukord muutus nii ebademokraatlikuks, et neli endist riigivanemat esitasid selle kohta Pätsile memorandumi, mis avaldati Helsingis. Suurelt osalt boikoteerisid demokraatiat nõudvad Pätsi vastased valimisi. Nii kujuneski olukord, kus kaheksakümnest valimisringkonnast viiekümnes oli üles seatud ainult Pätsi Isamaaliidu kandidaadid.<br <br Uus põhiseadus, mis astus jõusse 1. jaanuaril 1938 pandi maksma Pätsi dekreediga, ilma rahvahääletuseta. Seda võib nimetada Pätsi põhiseaduseks. Tema toimetamisel ja tema poolt kehtestatud valimisreeglite alusel loodi Rahvuskogu, põhiseaduse kava, tema juhtimisel võeti see Rahvuskogus vastu ja tema dekreediga see kehtestati.<br <br Pole mõtet igatseda Pätsi põhiseaduse taastamist, aga samuti ei sobi meile praegune, vigane, vilets ja ebademokraatlik põhiseadus. Sellest on tulenenud meie praegune partokraatlik, kleptokraatlik
<p><a href="http://si.kongress.ee/toomepuu-kutsub-algatama-vapside-pohiseaduse-eelnou-alusel-rahvaliikumist-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 11 Aug 2010 07:23:39 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/toomepuu-kutsub-algatama-vapside-pohiseaduse-eelnou-alusel-rahvaliikumist-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Jüri Estam: põhiseadus ja valeprohvetid</title>
            <link>http://si.kongress.ee/jueri-estam-pohiseadus-ja-valeprohvetid-2.html</link>
            <description><![CDATA[<p><strong> </strong></p>

<p>SI-199</p>
<p> </p>
<p>Jüri Estami selgitav tekst alloleva arutluse juurde: <em>Olin sügaval sees selles debatis ja protsessis aastail ca 1989-1992, olin tegev suhteliselt amorfses, kuid olulises restitutsiooniidee viljelejate ridades. Nii nagu tollal, nii ilmselt ka nüüd on pahatahtlikke inimesi, kes on munenud end selle diskussiooni ridadesse. Aga ka inimesi, kes võivad head tahta, teevad aga vigu. Panen kirja mõned kardinaalsed pintslitõmbed. Kasutan mõnes kohas arhailiseks saanud mõistet EW Eesti Wabariik, et oleks selge, millest jutt käib.</em></p>
<p> </p>
<p> </p>
<p><strong>Kuidas valeprohvetid nurjasid restitutsiooni kahekümne aasta eest, ja miks ei maksa ka praegu kuulata valeprohveteid </strong></p>
<p>© 2010 Jüri Estam</p>
<p> </p>
<p><strong>Eesti Komitee juhtkond oli formaalse restitutsiooni verivaenlane</strong></p>
<p> </p>
<p>Eesti Kongressi ladviku enamus Eesti Komitees eesotsas Jüri Adamsiga töötas ülima sihikindlusega vastu Eesti Vabariigi taastamisele formaaljuriidilisel alusel. Tunne Kelami toetusega mängisid Adamsi toetajad mängu "ütelege teie seal restitutsioonilises opositsioonis meile, kuidas seda formaalset restitutsiooni teostada saaks". Umbes stiilis, et hr. Adams mitte ainult ei oska, vaid tema ja ta kaaslased mitte kuidagi ei näe, kuidas seda praktiliselt teha saaks. Samas ei soovinud nad skeemi mida ma ka Narva mnt. 5 Eesti Komitee kõnepuldist formaalselt esitasin üldse arvestada, dialoogis mitte osaledes, vaid loopides sellele kaikaid kodaratesse. Restitutsionistidele töötati väga aktiivselt vastu. Kalev Ots ja teised opositsioonisolijad ilmselt mäletavad neid päevi,
<p><a href="http://si.kongress.ee/jueri-estam-pohiseadus-ja-valeprohvetid-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 10 Aug 2010 13:06:36 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/jueri-estam-pohiseadus-ja-valeprohvetid-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Kurioosum: parteijuht kaebas neli liiget ühiskonna õõnestajatena kaposse</title>
            <link>http://si.kongress.ee/2-augustil-kaebas-vabaduspartei-pk-esimees-neli-liiget-uehiskonna-oonestajatena-kaposse-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br SI-198<br <br <em>4. augustil saatis Vabaduspartei-PK esimees Valdo Paddar sama erakonna juhatuse liikmele Veiko Rämmelile kirja, milles informeeris teda käigust Kaitsepolitseisse, sealse uurija lahkest vastuvõtust ja ka prokuratuuri kaasamisest nelja erakonnaliikme tegevuse uurimisele.</em><br <br "Veiko Rämmeli ja Mait Rauna ning osaliselt (usun, et tunnistajatena) R.Teinoneni ja T.Madissoni suhtes on algatatud minu avalduse alusel KAPO (Tallinna peamajas) uurimine, mis puudutab ühiskonna õõnestava ja valeinformatsiooni tootva ning kodaniku õigusi rikkuva tegevust. Avalduse aluseks olid esitatud materjalid ja see sai alguse 02.augustil 2010. Muidu meeldiv nooruke naisuurija kuulas ja vaatas materjalid läbi ning läheb veel pisut, enne kui ka prokuratuur asjakohased dokumendid valmis saab. Minu invaliidsusprotsent on 80% ja selleks ta ka mõnda aega jääb, seadusega ei ole isegi 100 puhul keelatud teha tööd. Erakonna esimeheks olemine ei ole ega ka tule ealeski palgaliseks töökohaks, sellest ei kogune pensionistaazi, ei tule palka ega maksta ka sotsiaalmakse. See nagu rohkem margikogumisega võrreldav tegevus," kirjutas Valdo Paddar.<br <br Veiko Rämmel saatis koheselt Kaitsepolitseisse järelepärimise ning juba samal päeval andis juhtivspetsialist Meelis Ratassepp vastuse: "Hr Veiko Rämmel, Täname Teid teabe edastamise eest. Kaitsepolitseiameti poolt toimetatavates süüteomenetlustes Veiko Rämmel ei ole menetlusosaline."<br <br Täna
<p><a href="http://si.kongress.ee/2-augustil-kaebas-vabaduspartei-pk-esimees-neli-liiget-uehiskonna-oonestajatena-kaposse-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 10 Aug 2010 11:00:42 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/2-augustil-kaebas-vabaduspartei-pk-esimees-neli-liiget-uehiskonna-oonestajatena-kaposse-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Üliõpilased koguvad tagasisidet TULE-programmile</title>
            <link>http://si.kongress.ee/ueliopilased-koguvad-tagasisidet-tule-programmile-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-197<br <br Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) alustas tagasiside korjamist kõigilt TULE-programmi avalduse esitanud või avaldust esitada soovinutelt, et teha ettepanekuid varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise (VÕTA) korra parendamiseks. Tagasisidet oodatakse aadressile eyl@eyl.ee märksõnaga TULEVÕTA 13. augustini. Kogutud tagasiside põhjal teeb EÜL ettepanekud haridus- ja teadusministeeriumile ning teistele seotud osapooltele.<br <br EÜLi hinnangul on TULE-programmi välja töötamine ja rakendamine heaks võimaluseks õpingud katkestanutele oma õpingute jätkamiseks. Samas on EÜL saanud tagasisidet, et TULE-programmis osalemiseks avalduste esitamine on komplitseeritud ning tihti on avaldus seepärast esitamata jäetud.<br <br „Liigne bürokraatia, taotleja vähene teadlikkus protseduuridest või vähene nõustamistugi ei tohiks saada takistuseks õpingute alustamisel ja jätkamisel,“ rõhutas EÜLi juhatuse aseesimees Eimar Veldre. „Kõrgkoolidel on oluline ülesanne pakkuda VÕTA puhul igakülgset taotleja taustaga arvestavat nõustamist.“<br <br EÜLi hinnangul on TULE-programm heaks võimaluseks saada tagasisidet, kuidas VÕTA erinevates kõrgkoolides toimib ning millised on võimalused olukorra parendamiseks.<br <br Kõrghariduse katkestanute haridustee jätkamise programm TULE on ellu kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi poolt ning selle eesmärk on pakkuda kõrgharidustasemel õpingud katkestanutele võimalus oma õpingud lõpetada.<br <br Allikas: Eimar Veldre<br Kontakt: 5902 2111, www.eyl.ee
<p><a href="http://si.kongress.ee/ueliopilased-koguvad-tagasisidet-tule-programmile-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 10 Aug 2010 07:09:10 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/ueliopilased-koguvad-tagasisidet-tule-programmile-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Oja: 1938. a põhiseadus ammu hingusel, esimest Eesti Vabariiki ei saa taastada</title>
            <link>http://si.kongress.ee/oja-1938-a-pohiseadus-ammu-hingusel-esimest-eesti-vabariiki-ei-saa-taastada-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br SI-196<br <br <em>SI portaali kommentaariumis käib viimasel ajal debatt Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest. Vastukaaluks Iseseisvuspartei apologeedile, kes kuulutas, et “asustus-kolonialistidest ja nende monumentidest saaks Eestis lahti väga elegantsel moel: tuleb vaid taastada EW põhiseadus” ning "selles peitub nn poliitiliste lahenduste elegantsus ja võlu: vägivalda pole, kõik saavutatakse seaduste muutmise abil" – saatis teistsugust vaadet esindav Enn Oja oma seisukohad SI-le avaldamiseks.</em><br <br Selgitus Eesti Vabariigi õigusjärgse taastamise võimatusest 1938. a põhiseaduse alusel.<br <br Aeg-ajalt võib kuulda hüüdeid või nõudeid Eesti Vabariigi õigusjärgsuse taastamiseks. 1991-1992. a olin ka ise samas leeris. Kuid siis polnud ma veel tuttav 1940.a kehtinud põhiseadusega. 1992. a põhiseaduse arutluse käigus sain selgeks, mis on millal võimalik ning mis asi see seaduslikkus üldse on. Sellest teadmisest ka praegune selgitus.<br /><br Tehkem selgeks, millised võimalused Eesti Vabariigi taastamiseks <em>de iure</em> oleksid üldse olnud ning kas neid oleks 1991. a saanud ka kasutada.<br <br 1. Riigi seaduslikkust ei kanna mitte seadusetäitja e valitsus, vaid seaduseandja e riigikogu (PS1938 järgi koosnes volikogust ja nõukogust). <br <br 2. Kas presidenti oleks saanud valida? PS1938 §40 järgi saab 1 kandidaadi üles seada riigivolikogu, 1 riiginõukogu, 1 kandidaadi omavalitsuste
<p><a href="http://si.kongress.ee/oja-1938-a-pohiseadus-ammu-hingusel-esimest-eesti-vabariiki-ei-saa-taastada-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Tue, 10 Aug 2010 06:22:56 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/oja-1938-a-pohiseadus-ammu-hingusel-esimest-eesti-vabariiki-ei-saa-taastada-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Pärandkultuuri päevad Mulgimaa talus</title>
            <link>http://si.kongress.ee/paerandkultuuri-paeevad-mulgimaa-talus-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong>Pärandkultuuri päevad Mulgimaa talus</strong><br SI-195<br <br 13.-15. augustil toimuvad Paudi talus (Abja vallas) Pärandkultuuri päevad, kus proovitakse kätt erinevate talupojakultuurile omaste töödega nagu näiteks päris elusa lamba pügamine, taimedega lõnga värvimine, seebikeetmine, korvipunumine, lõngategu ja tõrva ajamine. Huvilised saavad tutvuda kohapealsete ravimtaimedega targa käe all. Võimalus ööbida kohapeal metsatares parsil. Osalustasu mõõdukas, info ja registreerimine Tuuli Jõesaar, MTÜ Ojapera külaselts, tel 52 65 464, e-mail: ojapera@hot.ee.<br <br Pärandkultuuripäevade kava<br <br Reede, 13.08.10<br 12 Avamine (tee, kohv), Paudi talu tutvustus ning päevade tutvustus<br 13 Töötarede avamine<br • Taimsetest õlidest ja tõrvast seebi keetmine (Ruta Kukk)<br • Vitspunutised – korvitegu (Priit Retsep)<br • Ravimtaimeretked (Riita)<br 15 Lõunapaus<br 16 Jätkub töö taredes<br 18 Kogunemine lõkkeõhtuks<br <br Laupäev, 14.08.10<br 9 Hommikusöök<br 10 Alustame päeva – avame tared ja jätkame tööd<br • Lambapügamine (Marvi-Liina Riid)<br • Villa pesu, kraasimine, vokiga ketramine<br • Lõngade värvimine (Tuulike Agan)<br • Tõrvategu (Ott ja Siim)<br 15 Lõunapaus<br 18 Päeva lõpetamine, lõkkeõhtu<br <br Pühapäev, 15.08.10<br 9 Hommikusöök<br 10 Alustame päeva ning viime lõpule kõik reedel alustatu<br 15 Lõunapaus<br
<p><a href="http://si.kongress.ee/paerandkultuuri-paeevad-mulgimaa-talus-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 30 Jul 2010 21:52:43 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/paerandkultuuri-paeevad-mulgimaa-talus-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Vabaduspartei-PK suurkogu tuleb kordamisele</title>
            <link>http://si.kongress.ee/vabaduspartei-pk-suurkogu-tuleb-kordamisele-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br SI-194<br <br 8. augustil kutsub revisjonikomisjon kokku Vabaduspartei-PK erakorralise suurkogu, olles tuvastanud juunis toimunud suurkogu läbiviimise juures protseduuririkkumisi. Muuhulgas on päevakorras näiteks ametikohtade ümbervalimine ja suurkogu järel väljaheidetud liikmete ennistamine.<br <br <strong>Asjal on ka sisuline aspekt, kuna </strong>juunis rahvusliku erakonna esimeheks valitud Valdo Paddar on oma 50-päevase ametiaja kestel silma paistnud käitumisega, mida paljud erakonnakaaslased peavad äsja taassündi nautinud Vabaduspartei-PK sihipäraseks hävitamiseks. Paddar on lasknud kustutada erakonna veebilehelt Raadi punamonumendi saatust käsitleva rahvaküsitluse, mille käivitasid erakonna eelmine esimees Rein Koch ja juhatuse liige Hando Kruuv, ning erakonna viimase poolaasta poliitilised avaldused, millest suurem osa valminud ERSP ühenduse algatusel.<br <br "Erakonnas toimuvate protsesside taga on jõud, mis on huvitatud kartelliparteidele võimalikku ohtu kujutava poliitilise ühingu hävingust. Liiga palju on ilmsiks tulnud fakte ja sündmusi, mis lubavad nii arvata," leiab mullu sügisel vastupanuliikumise ERSP liikmete erakonnaga ühinemise ette valmistanud ja tänavu ka mitmed miitingud korraldanud Tiit Madisson.<br <br Olles erakonnaga liitumise soovist teatanud alles neli päeva enne esimeheks saamist, on Valdo Paddar seejärel lõpetanud uute liikmete vastuvõtu erakonda. Peale selle on siiani igal juhatuse koosolekul nagu mingi normatiivi alusel erakonnast või ametikohtadelt kõrvaldatud üks erakonnasisese ERSP ühenduse aktiivne liige.<br <br
<p><a href="http://si.kongress.ee/vabaduspartei-pk-suurkogu-tuleb-kordamisele-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 30 Jul 2010 21:51:57 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/vabaduspartei-pk-suurkogu-tuleb-kordamisele-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Vastupanuliikumise ERSP veebileht taasalustab uudiste edastamist</title>
            <link>http://si.kongress.ee/vastupanuliikumise-ersp-veebileht-taasalustab-uudiste-edastamist-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-193<br <br <em>"Sõbrad ja võitluskaaslased! Veebileht ERSP.ee jätkab taas peale suvepuhkust uudiste edastamist ja nende kommenteerimist. Loe ja levita!" teatab veebilehe toimetus. Rubriigis "Uudised" <a href="http://ersp.ee/?page=54&amp;lang=est">http://ersp.ee/?page=54&amp;lang=est</a> püütakse iga päev avaldada värskeid uudiseid Eestist ja maailmast, millest kartellimeedia ei pea vajalikuks informeerida või kirjutab tendentslikult. Stiilinäiteks muutmata kujul kaks esimest tänast uudislugu.</em><br <br <strong>Kas jewro tulek mõjub välisinvesteeringutele?</strong><br <br Eesti on ÜRO koostatud sissetulevate välisinvesteeringute indeksi põhjal maailmas 22. kohal, kirjutab majandusportaal E24.ee.<br <br 2009. aasta andmetel põhinevat edetabelit juhib Luksemburg, millele järgnevad Küpros, Kongo, Honkong ja Angola. Venemaa on 57. kohal, Soome 112., Leedu 117. ning Läti 134. Edetabeli lõppu jääb Ungari, millele eelnevad Venezuela, Island, Sloveenia ja Slovakkia.<br <br Veebiportaali ERSP.ee toimetus julgeb kivi visata Stenbocki maja seltskonna kapsaaeda ja süüdistada neid hämamises ning ühiskonna desinformeerimises. Nagu eeltoodud uuringust nähtub, ei jõudnud alles 1,5 aastat tagasi eurole üleläinud Slovakkia õuele õnn välisinvesteeringute näol. Miks peakse see siis tulema Eestisse? <br <br Pigem võib Eesti olla välisinvestoritele atraktiivne oma tohutu suure tööpuudusega, mistõttu võib äärmisesse puudusesse aetud inimesi tööle saada ka miinimumpalka makstes. „Suur reformaator”, Milton Friedmani preemia laureaat Mart Laar, kes terve oma teadliku poliitikukarjääri
<p><a href="http://si.kongress.ee/vastupanuliikumise-ersp-veebileht-taasalustab-uudiste-edastamist-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 30 Jul 2010 09:33:05 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/vastupanuliikumise-ersp-veebileht-taasalustab-uudiste-edastamist-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Ähijärve ääres laupäeval villapäev ja simman</title>
            <link>http://si.kongress.ee/aehijaerve-aeaeres-laupaeeval-villapaeev-ja-simman-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-192<br /> <br /> Laupäeval, 31. juulil algusega kell 12 toimub Karula rahvuspargis Ähijärvel lambavilla käsitööpäev.<br /> <br /> MTÜ Maavillane kõneleb villa väärtusest ja kasutamisest – lõngast vildini –, taimedega värvimisest ning villa ja lamba pesemisest. Õpetatakse lõngast kaaruspaela punumist. Punumiseks vajalikke kaarusharke saab osta kohapealt.<br /> <br /> Saab kaasa rääkida, õppida, ise midagi huvitavat näidata ja mõnusalt olla, oodatud on kõik.<br /> <br /> Õhtul kell 20 järgneb Ähijärve simman.<br /> <br /> Viiulit mängivad Maarja Nuut ja Karoliina Kreintaal. Viiulipaar on alguse saanud tüdrukute armastusest eesti viiulimuusika ning vanade krõbisevate arhiivilintide vastu. Üheskoos otsustati, et on aeg anda oma panus eesti viiulimängu tavade au sisse tõstmisele. Lisaks unustatud lugude elluäratamisele on Maarja ja Karoliina jaoks oluline ka pillimeeste mänguvõtete tundmaõppimine.<br /> <br /> Õhtu jooksul saab mõnusalt olla, laulda ja tantsida. Soovitatakse ka omalt poolt midagi kodutehtut peolauale kaasa võtta. Sündmus on tasuta.<br /> <br /> Allikas: Maavalla Koda<br /> Kontakt: 517 2646 (Lilian)]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 30 Jul 2010 07:52:36 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/aehijaerve-aeaeres-laupaeeval-villapaeev-ja-simman-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Tšižikov võib erakonnakaaslaste asjaajamisvigade tõttu osutuda Rahvaliidu ainujuhiks</title>
            <link>http://si.kongress.ee/tiikov-voib-erakonnakaaslaste-asjaajamisvigade-tottu-osutuda-rahvaliidu-ainujuhiks-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br SI-191<br <br Rahvaliidu aseesimees Ingvar Tšižikov saatis Rahvaliidu juhatusele, revisjonikomisjonile ja aukohtule avalduse, milles vaidlustab äsjatoimunud kongressi otsuste kehtivuse. Tema väitel on erakonnas lähiminevikus ideoloogilise puhastuse nimel toimunud ebakorrektne asjaajamine.<br <br Kui alltoodud põhjustel tunnistatakse kongressi otsused ja valimistulemused õigustühiseks, võib Rahvaliit märtsivalimistele vastu minna sisuliselt Ingvar Tšižikovi ainujuhtimisel, sest peale aseesimees Tšižikovi on kõik eelmisel korralisel kongressil valitud juhid erakonnast lahkunud.<br <br Rahvaliidu põhikiri (p.31.6) ütleb, et erakorralise maakonnakonverentsi toimumisest tuleb ette teatada vähemalt 2 nädalat ja erakorralisel koosolekul saab otsuseid vastu võtta vaid kõigi kutsutute (mitte kohalviibinute) poolthäälteenamusega. Nendele tingimustele ei vastanud Viljandimaa, Läänemaa ja veel mõne maakonna konverentsid. Tallinnas näiteks saadeti viimase koosoleku kutse välja vaid e-maili listi, kus kõigest 60 inimest, kuigi liikmeid on Tallinnas 550. Seega võib ükskõik milline kutsumata jäänud liige kohtus vaidlustada nii maakonnakonverentsi toimumise, kui ka selle konverentsi poolt valitud delegaatidega osalusel toimunud kongressi. Seadus ütleb selgelt, et koosoleku otsus on tühine, kui on rikutud selle kokkukutsumise korda.<br <br Suur põhikirjaline rikkumine on see, et osad maakonnajuhid või kohalikud juhatused on ise kongressile asendusdelegaate määranud kes ideoloogilistel põhjustel, kes lihtsalt vajadusest lappide erakonnast väljaastunute ridu.<br <br Tallinna linnaühenduse juhatuse
<p><a href="http://si.kongress.ee/tiikov-voib-erakonnakaaslaste-asjaajamisvigade-tottu-osutuda-rahvaliidu-ainujuhiks-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Fri, 30 Jul 2010 04:53:46 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/tiikov-voib-erakonnakaaslaste-asjaajamisvigade-tottu-osutuda-rahvaliidu-ainujuhiks-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Pooled SI lugejad peavad Eestile parimaks peaministriks Iseseisvuspartei juhti</title>
            <link>http://si.kongress.ee/pooled-si-lugejad-peavad-eestile-parimaks-peaministriks-iseseisvuspartei-juhti-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br SI-190<br <br SI portaali lugejaküsitluse järgi pidas tervelt pool vastajaist juulis kõige paremini Eesti peaministriks sobivaks erakonnajuhiks Iseseisvuspartei esimeest Vello Leitot (49,8%). Suure vahega järgnesid erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid juht Peeter Võsu ja Vabariikliku Partei juht Kristjan-Olari Leping, kes kogusid võrdselt 8,5% toetust.<br <br Kuna juhi isik sümboliseerib kaudselt ka erakonna populaarsust, on rahvusliku portaali seekordse küsitluse tulemused mõnevõrra võrreldavad märtsi omadega, kui küsiti, milline on kõige rahvuslikum partei Eestis. Märtsis nimetas üle poole lugejaist Eesti kõige rahvuslikuma erakonnana Iseseisvusparteid (56,9 ning kui liita ühinemist kavandavate Iseseisvuspartei ja Vabariikliku Partei juhtide tulemused, on summaarne populaarsus veidi isegi tõusnud (58,3%).<br <br Teistest kogus seekord Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu esimees Valdo Paddar 4,7% toetust, Toompeal resideeruvate erakondade juhid kuue peale kokku 3% ning Libertas Eesti Erakonna juht Jaan Laas 0,4% toetust.<br <br Veerand lugejaist (25,1%) leidis, et nad ei soovi näha peaministrina mitte ühegi väljapakutud poliitilise jõu esimeest. Kokku vastas küsitlusele 235 lugejat.<br <br Märtsiküsitluses <a href="http://si.kongress.ee/index.php?option=com_poll&amp;id=1%3Amilline-on-eesti-koige-rahvuslikum-partei">http://si.kongress.ee/index.php?option=com_poll&amp;id=1%3Amilline-on-eesti-koige-rahvuslikum-partei</a> järgnesid EIP-le Vabaduspartei PK 20,6 protsendiga ning Isamaa ja Res Publica Liit 10 protsendiga.<br <br Järgmisena küsib SI portaal, kas Eesti ala on praegu iseseisev
<p><a href="http://si.kongress.ee/pooled-si-lugejad-peavad-eestile-parimaks-peaministriks-iseseisvuspartei-juhti-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Thu, 29 Jul 2010 11:22:27 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/pooled-si-lugejad-peavad-eestile-parimaks-peaministriks-iseseisvuspartei-juhti-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Vooglaid: 20 küsimust majanduse vaatepunktide täpsustamiseks</title>
            <link>http://si.kongress.ee/vooglaid-20-kuesimust-majanduse-vaatepunktide-taepsustamiseks-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong> 

<br SI-189<br <br <em>Eesti Rahvusarengu Instituudi (ERI) mõtte eestvedaja Ülo Vooglaid saatis SI toimetusele kirja, kus tänas meeldiva ja olulise kutse eest ERI algatatud majanduskonverentsile 7.-8. augustil, ning paneb korraldajatele südamele järgmist.</em><br <br Tänapäeval on igaliiki arutluste ettevalmistamise ja osalejate "häälestamise" võimalused aina avardunud. Sestap kutsun ENNE kokkusaamist täpsustama viljaka arutluse peamised eeldused. Nimetan siin "seemneks" mõned arutluse õnnestumise eeldused.<br <br Mis see on, mida käsitletakse eeloleval majanduskonverentsil MAJANDUSENA?<br <br 1. Millistest vaatepunktidest peaks majandust vaatama selleks, et majandus hakkaks paistma (Majandus kui.....)<br 2. Milline on majanduse koosseis?<br 3. Milline on majanduse struktuur?<br 4. Kuidas kujuneb majandus (majanduse genees)? (Etapid, soodustavad ja raskendavad tegurid)<br 5. Kuidas (kas) majandus funktsioneerib, muutub ja areneb? (Dünaamika)<br 6. Milline on RAHVUSLIK MAJANDUS  kui probleem?<br 7. Milline teadmine on Eestis Eesti ühiskonna ja selle edenemise ja kidumise põhjuste kohta?<br 8. Millist osa etendab majandus Eesti funktsioneerimist, muutumist ja arengut  mõjutavate tegurite süsteemis?<br 9. Millest sõltub Eesti majandus?<br 10. Millist osa etendavad Eesti arengus õigus, poliitika, ideoloogia, haridus, teadus, tervis...?<br 11. Kas majandust on võimalik edendada, tegeledes majandusega, või oleks pigem vaja tegeleda kõige sellega, millest
<p><a href="http://si.kongress.ee/vooglaid-20-kuesimust-majanduse-vaatepunktide-taepsustamiseks-2.html">Loe edasi...</a></p>]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Thu, 29 Jul 2010 09:38:45 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/vooglaid-20-kuesimust-majanduse-vaatepunktide-taepsustamiseks-2.html</guid>
        </item>
        <item>
            <title>Jüri Böhm salvestas laulu rahvast, kes peab endast lugu</title>
            <link>http://si.kongress.ee/jueri-boehm-salvestas-laulu-rahvast-kes-peab-endast-lugu-2.html</link>
            <description><![CDATA[<strong></strong>

<br /> SI-188<br /> <br /> Rahvuslaste Tallinna Klubi liige, helilooja ja muusik Jüri Böhm kirjutas hiljaaegu reipa muusikapala, milles kirjeldatakse, kuidas käitub rahvas, kes peab endast lugu. Laulu pealkirjaks on "Truudusvanne isamaale". Böhm on nii viisi kui ka sõnade autor.<br /> <br /> Internetis saab laulu "Truudusvanne isamaale" vaadata-kuulata ning arvutisse tõmmata siit: www.youtube.com/watch?v=bKNsj3zng-Q . Soovi korral on sama laul leitav ka siis, kui eelnevalt sisestada You Tube´i otsinguaknasse sõna Truudusvanne. Salvestus tehti 27. juulil 2010 Tallinnas.<br /> <br /> Jüri Böhmi, kes on kuulus kui Pronkssõduri juures peetud venelaste miitingule sinimustvalge lipuga ilmunu ja seeläbi monumendi teisaldamisprotsessi käivitaja, seni tuntuimaks lauluks on muusikapala pealkirjaga "Emadepäev", mille laulis 1996. aastal linti Ivo Linna ja mida on sest peale korduvalt esitatud nii Eesti Raadios kui teisteski raadiojaamades.<br /> <br /> Allikas: Tõnu Kalvet<br /> Kontakt: koplikalvet@gmail.com]]></description>
            <author> mait@kongress.ee (Mait Raun)</author>
            <pubDate>Wed, 28 Jul 2010 19:02:22 GMT</pubDate>
            <guid isPermaLink="false">http://si.kongress.ee/jueri-boehm-salvestas-laulu-rahvast-kes-peab-endast-lugu-2.html</guid>
        </item>
    </channel>
</rss>
