Üksikkandidaat Põlluaas taotleb e-häälte tühistamist Trüki E-mail
10. märts 2011

SI-108

Üksikkandidaat nr 887 Henn Põlluaas esitas Vabariigi Valimiskomisjonile taotluse, milles vaidlustab Riigikogu 2011. aasta valimiste e-hääletamise tulemused ja taotleb e-häälte tühistamist.

"Põhjuseks on asjaolu, et e-valimiste käigus ei olnud Mustamäe-Nõmme valimisringkonnas nr 3 kõigil valijatel võimalik hääletada minu ehk üksikkandidaat Henn Põlluaasa poolt," selgitab Põlluaas.

Vabariigi valimiskomisjon tunnistas 2. märtsil, et valimistel kasutataval programmil operatsioonisüsteemiga Windows 7 resolutsioonide ja fontide kasutamisel tekkis tõrge. Seetõttu oli kandidaatide nimekiri oli arvutiekraanidel nähtav vaid osaliselt - nimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed (ringkonnas nr 3 H. Põlluaas ja R. Nurmik) jäid varjatuks. Neid ei olnud võimalik ka ülespoole kruttida. Sellest tingituna ei olnud kõigil soovijatel võimalik üksikkandidaatide poolt valimistel häält anda.

Tekkinud probleemist teavitas juba 25. veebruaril 2011 Valimiskomisjoni kodanik Aivar Silma. Temale kinnitati komisjonist, et tegemist olevat vaid üksikjuhtumiga ja et nemad enam midagi ette võtta ei saa. Viga jäigi parandamata kuni e-valimiste lõpuni.

"Selleks, et kõik kandidaadid näha oleks, peaks tõesti kogu valijarakenduse pind nähtav olema. Mui mingi teine aken või tööriistariba seda varjutab, jääb osa informatsiooni nägemata. Samas ei saa kuidagi seda tagada, et midagi teil ette ei jää, peate ise valvas olema," teatas 25. veebruaril e-hääletuse juurutamise eest palju suuri preemiaid saanud Tarvi Martens.

2. märtsil toodi lõpuks välja ka põhjus. "Lahendasime teie müsteeriumi - olete endale "suured fondid 150%" pannud, mis rakenduse 900-piksliseks ajas. Ja Windows 7 on nii loll, et sellisel juhul taskbari jätab ette - kui panna resolutsiooniks 800x600, siis katab valijarakendus taskbari ära. Ega muud ei aita, kui taskbarist hääletamise ajaks lahti saada, lohistada ära, panna alla kaduma jne;" selgitas Tarvi Martens.

"Kui paljudel valijatel tegelikult jäi seetõttu hääl üksikkandidaatidele andmata, on teadmata. Võib arvata, et soovitud kandidaati nimekirjast leidmata andis enamik inimesi, protesti esitamata, oma hääle lihtsalt kellelegi teisele," oletab Henn Põlluaas.

Põlluaas toob tühistamistaotluse põhjenduseks, et riigi ülesanne on tagada e-valimistel kasutatava programmi tõrgeteta töötamine sõltumata sellest, millist arvutit, operatsioonisüsteemi, resolutsiooni või fonte valijad kasutavad. Kui seda ei suudeta, siis ei ole võimalik viia e-valimisi läbi. Sellega, et osade kandidaatide nimed polnud kõigil juhtumitel ekraanidel nähtaval, oli üksikkandidaatide suhtes diskrimineeriv, rikkus rängalt kandidaatide võrdse kohtlemise printsiipi ja moonutas valimistulemusi.

Allikas: Henn Põlluaas
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (40)
  • Mait

    See mõjutaks põhiliselt vist oravate ja kesikute tulemust, ehk siis nad saaksid umbes võrdselt kohti. Mis tähendab, et kesikud peaksid nagu üks mees nüüd võitlema, ehk me peaksime nägema veerand Eesti proteste oravate vastu. Kuid nii toimuks Kreekas.

  • Enn Oja

    Pole ise e-ääletusega tuttav kuid veebis on paksult võimalusi kus avanevad loendid ning täielikult. Näib et tegemist on mingi omanikerdisega mida pole mustalt viitsitud läbi mängida. Ka on arusaamatu kuidas ei saa paigutada ainult 99 nime (nii oli Ar+Ra ringkonnas). Lihtlabastes koolitestides saab vabalt märgistada kümneid vastuseid.
    Omaette küsimus on kaitstus. Kuigi nupumehi 100 kohta ei tulegi palju võib ka 1 ettevõtlikum ääletuse tuksi keerata. Tulevik on igatahes raaliääletuse päralt, kas siis raali või mobla kaudu, selle vastu põhimõtteliselt võidelda on mõttetu. Vaja oleks tähtajaliselt üle minna ainult raaliääletusele, nt 2015.a alates. Kel raali pole või ei oska seda elukat taltsutada, see astuks nt 3 pääva jooksul vallavalitsusest läbi ning ääletaks oskaja toel. Igasugune salastatus tuleks aga kaotada põhimõtteliselt.
    Kohtuasja arutamisel tuleb esile 2 külge: kas e-ääletus VÕIS OLLA äiritud või ta OLI seda. Viimane vajab juba tõendeid, mitte oletusi. Et ääletaja ei oska ääletamisel kõike salvestada või tõendiks vilmida siis tagantjärele pole ka kohtule midagi esitada, peale oma jutu. Kuna oletan just seda siis erilist lootust Ennule asja võitmiseks ei anna. Lisaks veel eeldus et kohtulik ringkaitse ei akka ju "omasid" kottima.

  • Ahmed Rannaküla

    Windows7 puudusi ei saa küll valimisvõltsimiseks nimetada. Ubuntu ja Apple OS näitasid nimekirju nende täies ulatuses. Mikro$ofti toodang on kliki teenistuses =)

  • Margit-Mariann  - kindel võit?

    MARTIN HELME: Parteid võivad valijale kindlad olla

    Kui valija arvamus Eestis ausalt maksaks, siis oleks mina ja veel viis või kuus üksikkandidaati parlamendis. Oma 11-mandaadilises ringkonnas sain seitsmenda tulemuse. Ometi jäävad Toompea saali uksed kõigi üksikmeeste eest suletuks, sest meie suurepärane valimissüsteem on selline, et riigikogus istub tervelt 33 inimest, kellel valimistelt minust vähem hääli ette näidata. See number kasvab veelgi, kui peibutuspartidest häälemagnetid jätavad oma koha saalis sisse võtmata, sest jäävad kas europarlamenti, valitsuse liikmeks või linnapeaks.

    Oletan, et see jätab pisut hapu maigu suhu ilmselt mitte ainult hästi hääli saanud kandidaatidele vaid ka neid toetanud inimestele. Kui analüüsida, mis oli äsjaste valimiste kõige olulisem õppetund, siis tuleb nentida, et parteid võivad valijale kindlad olla. Eesti inimene võib küll poliitikuid sarjata, süsteemi kiruda, tema puudusi ja ebaausust isegi mõista ja läbi näha, ta ei tee aga mitte midagi, et seda süsteemi muuta. Eestlane valib instinktiivselt kõige peavoolumat peavoolu, kõige turvalisemat kindla peale minekut. Eesti valija ei kõiguta paati isegi siis mitte, kui ta kursiga rahul pole ja eesti parteid teavad seda.

    Valimiste eel tehti õige vähe jutte sellest, kui palju on parteid varasemaid lubadusi täitnud. Peaks ju see olema loogiliselt võttes parimaks mõõdupuuks hindamisel, kui palju saab uusi lubadusi uskuda. Tuli välja, et eriti neid lubadusi täidetud poldud, aga…keda huvitab, valija andis ikkagi oma hääled. Sellest peavad oma lihtsa järelduse tegema nii parteid kui ka valijad: lubadusi pole vaja täita, sest nende täitmata jätmise eest ei järgne mingit valijapoolset karistust.

    Parteid võivad kindlad olla, et hoolimata aeg-ajalt kerkivast nurinast liiga kõrgete palkade ja kuluhüvitiste teemal või selle kohta, et nad end maksumaksja rahaga üle kuldavad, valimisotsuse tegemisel ei pea absoluutne enamus kodanikest seda oluliseks teemaks. Järeldus on jällegi lihtne: eda...

  • Margit-Mariann  - kindel võit?, 2

    Järeldus on jällegi lihtne: edaspidi lähevad poliitiliste ametikohtade jagatavad hüved ning riigieelarvelised toetused parteidele ainult suuremaks. Milleks valehäbi.

    Parteid võivad ka selles kindlad olla, et eesti valijat ei sega tegelikult Eesti lähendamine Venemaale. IRL sai kuhjaga kätte rahvuslikud hääled, kuigi ütles otse ja keerutamata välja, et toetab viisavabadust Venemaaga ja hoolimata sellest, et ta on olnud valitsuses, mis on sisuliselt lasknud pooles Eestis kehtima hakata kakskeelsuse. Rahvuslik valija toetas truilt IRL-I, kuigi valimisnimekirjade asetuse põhjal oli selge, et parlamendifraktsioon hakkab koosnema puhtalt respublikaanidest, kes määratlesid end üheselt Lihula ausamba skandaaliga ja tuletasid oma suhtumist rahvuslusse valimiste eel meelde, esinedes venekeelsete reklaamidega nii teles kui trükis.

    Vasakpoolne eesti valija kolis massiliselt Keskerakonnast sotside juurde idaraha skandaali tõttu, ei pidanud aga mingiks probleemiks seda, et sotside kampaaniat rahastas sedapuhku heldelt Venemaaga transiidiäri ajav Ida-Viru venelasest ärimees, kelle rikkus pärineb samuti Vene raudteelt. Sotside suurt tõusu peetakse 12 aastat parlamendis istunud ja konjunktuurselt parteid vahetanud “värske” Sven Mikseri imeteoks, ometi tundub mulle pigem, et lisaks eestlastest keskerakonna toetajatele korjas partei üles ka rahvaliidu valijaskonna. Sellele viitab kindlasti väga tugev tulemus piirkondades, mida vanasti nimetati Villukantriks. Pole siis vaja üllatuda või ehmuda, kui järgmise nelja aasta jooksul pannaksegi meil kehtima viisavabadus SRÜ-ga ning vene keel muutub ametlikult teiseks asjaajamiskeeleks. IRL-I heakskiidul mõistagi. Sinu kindel võit, rahvuslane.

    Eesti valijale võib kindel olla ka kultuurilistes küsimustes. Värskes parlamendis ei ole mitte ühtegi jõudu, kes seisaks selgelt ja otsesõnu vastu homoabielude seadustamisele. Seegi teema polnud lihtsalt valimisotsuse tegemisel piisavalt tähtis. Millest tuleb teha taas ühene järeldus: järgmise parl...

  • Margit-Mariann  - kindel võit?, 2

    Millest tuleb teha taas ühene järeldus: järgmise parlamendikoosseisu ajal saab Eestist lõpuks ometi “Euroopalik” riik, kus homod saavad ametlikult sõlmida kooselu, mida hakatakse suureliselt nimetama abieluks.

    Tüki maad euroopalikumaks läheme me veel teiselgi moel. Uues riigikogu koosseisus pole ka ühtegi sellist jõudu, kes oleks põhimõtteliselt vastu immigratsioonile lõunast. Valimiseelsel ajal tuli Brüsselist sõnumeid, et Põhja-Aafrikas puhkenud kriis tõttu lahvatanud immigratsioonilaine tuleks üleeuroopaliselt ühtlaselt ära jaotada. Solidaarselt, nagu Kreeka võlgki. Ei olnud kuulda, et peavooluparteid selle peale midagi kobisenud oleks. Põhimõttelist vastuseisu sellele plaanile Eestist ei tule. Miks peakski, valija toetas kindlameelselt “kõigega nõus” välispoliitilist joont ja jõude, kes pole immigrante kunagi umbusuga vaadanud, olgu nad siis idast või lõunast.

    Neil valimistel oli valijatel võimalus anda oma toetus valimissüsteemi muutmisele ja teistsugusele poliitikale. Jõududele, kes soovisid muuta nii kurssi kui sedasama valimissüsteemi, mis viib parlamenti 300 häält saanu, jätab aga ukse taha 3200 häält saanu. Valija otsustas minna kindla peale. Olla riigis valimistel 800 kandidaadi hulgas populaarsuselt 68. on piisavalt tunnustav, et jätkata oma põhimõtete eest seismist ning seisukohtade avaldamist. Küsitav on aga, kui mõttekas on tulevikus nii kindla peale minevale valijaskonnale pakkuda midagi muuta soovivat.

    www.syndikaat.ee

  • Margit-Mariann  - Martin Helme 68.

    Martin Helme saavutas üksikkandidaadina Riigikogu valimistel 800 kandidaadi seas 68. tulemuse.
    Ma ei arva, et see on põrumine kuigi parlamenti tänu "reeglitele" ja muudele "võtetele" ei pääsenud.

  • Enn Oja

    Martin teeb mitu prahmakat nagu uisapäisa tormajalt ongi oodata.
    Kõigepäält pole vaja alada ega tunnetega maailma kütta nagu ka nõuda valimissääduse või valimisaluse 'muutmist' vaid nõuda tuleb selle TÜHISTAMIST. Sest see on põhiseaduse vastane ehk EBASÄÄDUSLIK!
    Teiseks eksib Martin enda juustesttõstmise indamisel. Nõus sellega et Martin sai oma ringkonnas 7. koha ning põhisääduse järgi oleks ta pidanud ka pääsema rahvaküpsetatud pirukat närima. Kuid liiduvabariigilises arvestuses tuleb arvestada ka seda et Martini ringkonnas tehti keskmisega võrreldes valitavatele kasu 18,9% ning Martini 1753 äälest jääb järele 1474 äält. See annab Martinile aga 99. koha. Mis Villu sõnutsi loomulikult pole samuti paha.
    Alisemise ja almusepalumisega kaugele ei jõua.

  • Ville Sonn

    Henn Põlluaas'a juhtum. - Järjekordne näide, järjekordne robustne fakt õnnetute, rumalate Eesti vabariigi kodanike ülbest petmisest ... Millele ma aina viidanud olen.

  • Olev Ait

    Jama juhtub kogu aeg. Valimiseelsetele kogunemistele said ainult valitud seltskonnad. Elagu EESTI WABARIIGI allakäik! Võib peaks seda asja siiski kuidagi teistpidi ette võtma. Et iga rändlits ei oleks superstaar, et iga muinasjutuvestja ei oleks tõekuulutaja, et kui eestlane ei ole välismaal, siis teda ei ole olemas, et iga sõnniksittlane on austatud ja lugupeetud.

    Olev Ait
    746
    EIP

  • Ahmed Rannaküla

    Küll teile tehakse ikka liiga. 4 aastat polnud üksikkandidaate näha ega kuulda. Valimisseaduse muutmiseks ei tehtud mingeid konkreetseid samma aga ometi mingi kandideerima idioodi lootuses, et ehk seekord... Ja nüüd otsitakse oma valimisebaõnnestumisele põhjuseid. Rohkem kriitilist meelt seltsimehed.

  • Veiko Rämmel

    Ahmed võiksid paluda Allahhilt vähe mõistust. Äkki ajad siis vähem lolli juttu suust. Julgen mainida, et nii Henn, Mart, Martin, mina ise ja paljud teised üksikute hulgast, ka Ingvar on jõudumööda ka vaehepeal ühtteist teinud. Kuid, ega seda ei soovita ju märgata. Eriti selliste poolt, kes Kanu Tõlveti kombel ise nurgas inisevad ja kõike ja kõiki kritiseerivad, kes midagi teevad. Kanu Tõlveti sugused veel lisaks nuga selga löömas.

    Muide ja siinkohal ei ole tegu virisemisega. Vaid seadused peavad kehtima ühtemoodi ja kõigi jaoks ja kui rikuti, siis rikuti. Või on Allahh oma suures lahkuses Ahmedile tekitanud Orwelli maailma.

    Vabandust, et kurjaks ja õelaks läksin, kuid tõega ei kannata lolle ja lollusi.

  • Anonüümne

    Noh, Martin Helme on vedanud TMS portaali ikka päris pikalt. Ja tegutsemise tulemust näitasid ka europarlamendi valimistel üksikkandidaadina saadud 10000 häält. Kui ta poleks miskit teinud, ei oleks saanud ka neid hääli. See ärritas niivõrd, et kohalikel valimistel nulliti ta ära.
    Ja millal esitati EIP nimekiri. Siis kui Martin teatas, et kandideerib. Mitte üksikkandidaadid ei võtnud EIp-lt, vaid kui väiklaseks minna, siis EIP laskis üle 2000 hääle alla vett, et Helmele noaga seljatagant ära panna. Nende kampaania oli olematu. Isegi Mätik sai lõpuks aru, et Leito pole ikkagi õige mees, aga valimiste mõttes kahjuks liiga hilja. Põhimõttel,e t viimane sõnum jääb meelde, siis võis ta mõne hääletaja veel saada ja blogi sai reklaami. Kuid neid nn. flaireid sai ta jagada paaril päeval enne 6.märtsi. Miskipärast ei saadud neid varem trükitud.
    Valimisseadus ei rahulda mitte kedagi, sest kui üle 1600 hääle saanud Velliste jääb välja ja riigikokku purjetab mõnesaja hääle saanud parteisõdur, aga riigi tasandil täiesti tundmatu sm. Toobal, siis on midagi mäda.
    Valimisseaduse ja põhiseaduse rikkumine on tõsine asi ja küsimus pole selles, kes sai valitud ja kes ei saanud. Küsimus on põhimõttes, valitute legitiimsuses ja valimiste tõsiseltvõetavuses, kokkuvõttes riigi tõsiseltvõetavuses. Demokraatia võime unustada.

  • Margit-Mariann

    Eelmine oli minult. Miks naljavennad tõsiste tegijate pundis olid -- et asi jandiks keerata, kandidaadid tolastada ja üritus rahva silmis ära narrida ja saavutada null tulemus. See saavutati.
    Kas Eesti sellest palaganiks pööratud valimistest võitis, ma kahtlen?

    Pärl Peeter Võsult televäitluses: "Raha tuleb Jumala õnnistusest."

    Miks te siis tööl käite?
    Ja kuidas selle õnnistusega lood on, kas jagub?

  • Enn Oja

    Erakondlastest jäid piraka äältesaagiga koju ka Lauristini Marju (2942 võrdsustatud äält) ja AKorobeinik (2309).

  • Urmas

    Martin Helme poolt takistab hääletamast tema judeofiilsus. Teised maailmavaatelised erimeelsused võiks veel välja kannatada, kuid see Israeli fännamine sarnaneb juba kristlike demokraatide juudihullusega. Algul ta pidigi koos nendega kandideerima.

  • Margit-Mariann

    Ja selle jutu peale naerab Martin su suure häälega välja ja teeb seda, mida Madisson:

    Shalom, seltsimehed!

    Afganistani sõja vastu on ta korduvalt sõna võtnud.

    Kristlastega koos ta ei kandideerinud (olles kristlane), sest üksnes piibliga ei ole võimalik riiki juhtida, ühtki probleemi lahendada ega võita valijate südameid, kes Eestit tagasi tahavad. EKD programm ja lipp Eestile oligi piibel. No andke andeks...

  • Jüri  - re:
    Margit-Mariann kirjutas:
    Ja selle jutu peale naerab Martin su suure häälega välja ja teeb seda, mida Madisson:

    Shalom, seltsimehed!

    Tõsi ta on!
    Margit puudutab eelmistel valimistel teatavaks saanud delikaatset tõsiasja et Helme ja Madisson elavad koos

  • Margit-Mariann

    Kui Maavalla Koja tegevust võib käsitleda pärimusravina, siis mina olen püüdnud anda tagasi rahvalt röövitud ajaloolist mälu. Üks idee, mis ühistöös realiseerus, oli Sõdurilaulik koos CD-ga. Ehk idee anda tagasi 60 aastat keelatud isamaalised ja sõdurilaulud. Kuna üritustel ei teadnud inimesed enam laulusõnu.
    Tuletan veel meelde, et Kultuur ja Elu toimetus (mille liige ma olin) in corpore ja Tea Kurvits personaalselt on saanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedali aatelise tegevuse eest.
    Minul on teenetemedal admiral Pitka mälestuse jäädvustamise eest.

    Me ei ole midagi teinud...

    99 kiri Tartu rahu kaitseks oli minu algatus.

    Vaadake nt www.kuperjanov.ee ja näete, mida on teinud J. Kuperjanovi ja kuperjanovlaste mälestuse jäädvustamisel Kuperjanovi Selts ja Olev Teder.

    Tuletaksin veel meelde igakevadist J. Kuke mälestuskonverentsi, mille põhivedur on olnud Mart Niklus, Märt Kunnus ja fond Hereditas.

  • Margit-Mariann

    Jüril on haiglane fantaasia ja alatu püüd tõrvata nad homodeks. Martinil on pere ja Madissonil ka ning Tiit Madisson elab Hispaanias.
    Martin Helme Tallinnas.

  • Ron Rollo

    Tartu ülikooli tudeng Paavo Pihelgas tahab vabariigi valimiskomisjonile (VVK) esitatud kaebuses riigikogu e-valimiste tulemuste tühistamist, kuna tema väitel oli hääletus ebaturvaline.

    Viimased kümme aastat hobi korras programmeerimisega tegelenud Pihelgas (21) rääkis ETV saatele «Pealtnägija», et avastas e-valimiste süsteemis ränga turvavea, vahendas ERR Uudised.

    Pihelgase hinnangul on riigikogu valimisel kasutatavas e-valimise tarkvaras turvaprobleeme, mis seavad kahtluse alla hääletamise salajasuse ja hääle kohalejõudmise VVK serverisse.

    «Need, kes seda süsteemi käitavad, ei ole kahjuks teinud oma tööd hästi, kuna nemad ei ole neid riske selgitanud valimiskomisjonile ja poliitikutele,» ütles Pihelgas.

    Tema sõnul tärkas tal huvi e-valimiste vastu, kui projekti juht Tarvi Martens ühes teleesinemises väitis, et elektrooniline hääletamine on kindlam kui vanamoodne sedelite kasti poetamine.

    Pihelgas tunnistas, et pärast seda hakkas ta sihiteadlikult otsima e-hääletamise vigasid. «Kuna e-hääletamine toimub hääletaja enda arvutis, siis ma ei näe siin moraalset probleemi,» kinnitas tudeng.

    8.-10. veebruarini toimusid proovivalimised, mille käigus avalikustati programm, millega e-hääletamine tänavu läbi viidi ning Pihelgas laadis selle oma arvutisse ja püüdis luua teist programmi, mis seda mõjutaks.

    Juba toona märkasid valimiskomisjoni kübervalvurid, et keegi Paavo sorgib nende süsteemi. «Meil olid siin proovivalimised ja siis juba vaatasime, et logides on midagi imelikku. Siis ma panin kõrva taha, et keegi vist midagi katsetab,» ütles Martens.

    Pihelgase väitel leidis ta 4-5 päevaga suhteliselt kapitaalse vea süsteemis, millest on tema arvates teadlikud ka programmi spetsialistid. «Nad teavad, aga lihtsalt ei hooli. Nad teavad neid riske. Tehniliselt nimetavad neid aktsepteeritavaks riskiks,» kinnitas Pihelgas.

    Aktsepteeritavaks riskiks on antud juhul Pihelgase kirjutatud viirus, mis arvutisse sattudes blokeerib teatud kandidaadi või erakonna poolt hääle andmi...

  • Ron Rollo

    Aktsepteeritavaks riskiks on antud juhul Pihelgase kirjutatud viirus, mis arvutisse sattudes blokeerib teatud kandidaadi või erakonna poolt hääle andmise.

    «Kui ta on valinud kandidaadi, mille poolt viirus ei luba hääletada, siis kogu edasine hääletamisprotsess on ainult mängult. Tegelikult häält ära ei saadeta ja hääletamist ei toimu,» ütles Pihelgas.

    Samas ei jää sellisest hääle nullimisest peaaegu mingit jälge. «Näidatakse, et sa oled hääletanud, tegelikult hääletamist ei toimunud ja hääletaja ei saa mitte kuidagi veenduda, kas see hääletamine on tegelikult toimunud või ei ole,» märkis tudeng ja kinnitas, et sellise viiruse programmeerimine on väga lihtne.

    Pihelgas demonstreeris süsteemi lollitamist ka «Pealtnägijale» oma isikliku sülearvutiga ja enda isikuandmeid kasutades.

    Nipp on lihtne. Hetkel, kui inimene klikib sobimatu kandidaadi poolt, sekkub viirus, blokeerib signaali serverisse ja kuvab ekraanile õigega üks-ühele sarnase lehe. Kõik jätab mulje, nagu hääletaksid soovitud kandidaadi poolt.

    Ülemöödunud laupäeval saatis Pihelgas hoiatuskirja VVK-le ja meedia peatoimetajatele.

  • Anonüümne  - re:
    Veiko Rämmel kirjutas:
    Julgen mainida, et nii Henn, Mart, Martin, mina ise ja paljud teised üksikute hulgast, ka Ingvar on jõudumööda ka vaehepeal ühtteist teinud.


    Kui jõudu mööda, siis olete nõrgad ja nõrkadel pole poliitikas asja. Minu juttu võib lolliks nimetada, kuid sinu tulemus valimistel Veiko, oli SITT.
    Ise ma poliitikaga ei tegele, sest saan jätkuvalt oma majandustegevusest kasu ja ka piisava rahulduse eneseteostuseks, nii, et riikliku söödaküna juurde ei pea ma küünarnukke kasutades rüselema. Ma olen varem rõhutanud, et vastast ei saa võita vastase reegleid järgides, kuid teie ullikesed tormasite aga valimistulle just vastase reegleid järgides ja tulemus oli hale lüüa saamine. Milline mõttetu raiskamine.

    Allahu akbar!

  • Mait

    Kas võib olla õige, et kui peale jääks Põlluaasa ja Pihelga tahe ja loeksid vaid kohapeal antud hääled, siis on hääli saanud (tuhandeis) Kesk 122 ja Reform 109. Raadiost kostab uudis, et Sibulaid rünnatakse, kesikud on ajanud oma sada tuhat valijat tagajalgadele... irw

  • Enn Oja

    Täpseid arve pole uurinud kuid küllap see kesikutele kasulikum oleks. On ju nende valijad russikeelsed ja vanemad ning palju vähem raaliga sinasõbrad. Kui Edgar juba asja käima lükanud siis võib ka midagi idanema akata. Kuid seda ainult siis kui suudetakse tõestada et valimispettus esines, lihtsalt oletus ei maksa sentigi.

  • padakonn  - Mõistlikust käitumisest

    Targem oleks kulutada aega ja jõudu oma organisatsiooni ülesehitamisele. Hetkeseisuga jätab ju nii ERKL kui ka ERL üsnagi nadi mulje. Hennul energiat on, teadmisi ja sidemeid samuti. (Iseasi, et enesevalitsusoskus jätab soovida, kuid see viga on parandatav.) Asugu siis innuga töö kallale!

    Sama soovitan teha siin kommentaariumis sõnavahtu produtseerivatel isikutel. Sest olgem ausad: ASJALIKKE kommentaare leidub siin viimasel ajal aina vähem.

  • Anonüümne  - re: Mõistlikust käitumisest
    padakonn kirjutas:
    Targem oleks kulutada aega ja jõudu oma organisatsiooni ülesehitamisele. Hetkeseisuga jätab ju nii ERKL kui ka ERL üsnagi nadi mulje. Hennul energiat on, teadmisi ja sidemeid samuti. (Iseasi, et enesevalitsusoskus jätab soovida, kuid see viga on parandatav.) Asugu siis innuga töö kallale!

    Sama soovitan teha siin kommentaariumis sõnavahtu produtseerivatel isikutel. Sest olgem ausad: ASJALIKKE kommentaare leidub siin viimasel ajal aina vähem.

    Kanu Tõlvetil jätkub mõistust vaid skisofreeniaks, nurgas istumiseks ja teiste halvustamiseks, kes midagi teevad. Tõnu võiks vait jääda. Kõigil ei ole nii hea enesevalitsus nagu minul, võivad pimedal tänaval seapähe ketuka anda. Nii alatu inimesena nagu Tõnu mina küll kardaksin.

    Juudaste ja kaabakate lõpp on alati kole olnud, Tõnu mõtle sellele ja osta Ahmedi poolt pakutud "Valdo" nimeline kaamel ära, kiirem uttu tõmmata.

  • Veiko Rämmel

    Vabandust, eilmine oli minult.

  • Rahvuslik Seenekoguja  - Reklaamteade

    Kaamel "Valdo" ostis Tõnu! Loe edasi
    http://vabaduspartei.org/images/stories/ajaleht/koguja_veebr_2011.pdf< /p>

  • Kordustrükk

    10. 03. 2011 00:02:37 | Rahvuslik Seenekoguja

    Talgujuut Kanu Tõlveti kõne pärast rahvuslikku seeneproovimist 2010. aasta suvel Masulas.

    Käesoleva seene kübar on enamjaolt õige, kuid teisalt jälle õõnes!

    Õõnes sellepärast, et seen koos oma pooldajatega pole suutnud luua paremat ja tugevamat boliidõudu kui on EIP kübar!

    Kui seenelistel on eduvalem tõepoolest varnast võtta, siis miks seda seni rakendatud pole?

    Oli ju suurepärane võimalus "töötada üles" teine kübar ja hiljem ka kolmas kübar?

    Mõlemad seened lasti aga käest?

    Rahvussotsialistidel pole talgujuutide leent "üle võtma" tulla küll mõtet!

    Esmalt pangu ikka oma leotis korralikult toimima.

    Mitte ärgu tulgu teiste töövilja pruukima...

    1000 täisealist...

    koda nikku...

    väga väikse toetuspinnaga...

    siis või...

    arad kummargil...

    pole suurde leemepotti asja...

    olnuks ette näidata tugev, laitmatult tegutsev...

    seen, soovitavalt kübar...

    saanuks siis "pimeduses kobavad" seenelised võtta...

    päraku seda eeskuju...

  • Ahmed Rannaküla

    Kaamel on jätkuvalt müügis. Samas tahaks Kanu Tõlveti kaitseks välja astuda. Meie siin räägime kurja Kanust ilma, et me tunneksime Kanu. Vahest on Kanul olnud raske lapsepõlv? Joodikust isa? Prostituudist ema? Vahest kiusati Kanu lasteaiast keskkoolini välja? Vahest on tal tervise või koguni vaimsed häired? Vahest on Kanu elu aeg unistanud ehtsast kaheküüruga kaamelist? Ma siin kord lugesin, et Margit-Mariann tahtis jalgratast või olid need suusad? Kumbagi neist polnud mul talle anda, aga sulle Kanu võin kinkida kaamel Valdo, kui soovid? Hoita, kui oled otsusele jõudnud.

  • Rahvuslik Seenekoguja  - re:
    Ahmed Rannaküla kirjutas:
    tahaks Kanu Tõlveti kaitseks välja astuda. Meie siin räägime kurja Kanust ilma, et me tunneksime Kanu. Vahest on Kanul olnud raske lapsepõlv? Joodikust isa? Prostituudist ema? Vahest kiusati Kanu lasteaiast keskkoolini välja? Vahest on tal tervise või koguni vaimsed häired

    Vabandust, kõigepealt tuleks uurida algallikaid, ning Eesti vikilekete sõsara Koguja juures koorunud tõde on selline, et kirjelduses aetakse nagu kört-pärtli särk segi korralik Kanu ja leidlaps Peldo Pabbar

  • Ahmed Rannaküla

    Invaliid kana on ju sant ja santi verbaalselt peksta käib isegi mulle üle minu väärikuse. Peaks teda hoopis abistama hakkama. Näiteks korraldaks korjanduse üksikkandidaadina põrunud rahvaesindaja kanai insuliinisüstalde ostmiseks. Kampaania nimeks võiks olla "pumpame kanai insuliini täis, ehk saab terveks...".
    Muide, meenus üks kooliaegne lugu Valdost. nimelt oli klassivend Jüri öelnud klassikaaslastele, et Valdo on kits. Valdo kaebas sellest õpetajale. Õpetaja käskis siis Jüril klassi ees kolm korda öelda, et Valdo ei ole kits ja siis vabandada. Jüri siis ütleski:" Valdo ei ole kits. Valdo ei ole kits? Valdo ei ole kits?! No vabandage väga...."

  • Rahvuslik Seenekoguja

    Kroonikud teatavad Viljandist

    Põrunud kandidaat ehk Põka kana reageeris tuliselt Margit-Marianni üleskutsele SI portaalis valida Viljandis mitte teda nagu teeb Jaanika Kressa vanast roostetamata armust, vaid hoopis teine üksikkandidaat Hiiob.

    Vaene Hiiob! Tema kannatuste aeg algas kohe pärast Margit-Marianni kihutustööd! Enam ei jätnud kana rahule Viljandi bussijuhte - selle bussijuht Hiiobi kolleege. Küll ta nuias niisama häält, nagu tal kombeks (igal pool kõik mis ripakil ära vinnata), küll ähvardas, küll kirjeldas Hiiobit koledates värvides, kuna kujutles, et Hiiob on "võitja võtab kõik", ja mis salata, tegi ka kampaaniakulutusi: pakkus õlut. Nii kogunesid hinded. Põka päevikust vaatasid vastu 3 - 1 - 2 ja tunnistusele ilmus 2.

    Teda ei rõõmustanud seegi, et vaenlane Hiiob oli teine samasugune Põka. Margit-Mariann võib Hiiobi käest järele küsida ja vürtsitada SI portaali pikantsete detailidega põrunute asjalkäigust.

  • Anonüümne  - re:
    Mait kirjutas:
    Kas võib olla õige, et kui peale jääks Põlluaasa ja Pihelga tahe ja loeksid vaid kohapeal antud hääled, siis on hääli saanud (tuhandeis) Kesk 122 ja Reform 109.

    valimisjaoskondades 434168 hääletajat
    KE - 27,6%
    RE -25,8%

    E-hääletus 140846 hääletajat
    KE - 9,9%
    RE - 39,6%

  • EIP koduleht  - re: re:

    Valimispäeval hääletati nii

    KE – 103 000

    REF – 92 276

    IRL – 67 538

    SD – 59 444

    EER – 13 314

    RL – 7 606

    VEE – 3 938

    EKD – 1 850

    EIP – 1 837

    Teades, et kastihääletuses osales 363 683 valijat, saame arvrea erakondade toetuse kohta kastivalimistel protsentides:

    KE – 28,3

    REF – 25,4

    IRL – 18,6

    SDE – 16,3

    EER – 3,66

    RL – 2, 09

    VEE – 1,083

    EKD – 0,508

    EIP – 0,505

    Vello Leito

  • EIP koduleht

    E-häälte osakaal kõikidest häältest oli 15,4%. Aga vaadake kuidas sai e-hääli REFi juhtkond: Keit Pentusel 43,6% häältest olid e-hääled, Kaja Kallasel 42,3%, Paetil 36,6 jne. Samas teisest küljest SDE liider Sven Mikser sai e-häältena 25% oma koguhäältest jne, kuni Edgar Savisaareni välja, kes sai vaid 9,7% häältest e-hääletusel. Tegemist on sedavõrd silmatorkava erinevusga, et peaks nagu silma lausa välja torkama.

    Vello Leito

  • Enn Oja

    Vellokene ei taha mõista erinevate petiste toetajaskonnast. Edgari pooldajad on valdavalt russid ja eestlastest vanamapoolsed jäägitud pimeusklikud. Nende jaoks on raal lihtsalt üks kast kus lapsed aega surnuks löövad, midagi arukat säält ei leia, telekas vähemalt näitab Edgarit. Nooremad ja ärikad on raaliga tuttavad, see on nende vahend elus läbilöömiseks.
    Pigem saab nende osade järgi näitlikustada keda valitavatest peavad just nooremad ja ärikad edumeelsemaiks:
    Keit 43,6%
    Kaja 42,3%
    Urmas 36,6%
    ....
    Sven 25%
    ....
    Edgar 9,7%
    Vello andmete järgi ei saa kahjuks välja tuua TEMA edumeelsust (väljasurevate sauruste seas).

  • Enn Oja  - õiend

    Vellokene ei taha mõista erinevate petiste toetajaskondi.

  • jokk

    Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis Paavo Pihelga esitatud valimiskaebuse rahuldamata. Pihelgas taotles riigikogu 2011. aasta valimistel elektrooniliselt antud häälte tühistamist, sest väidetavalt oli elektrooniline hääletamine korraldatud ebaturvaliselt.

    Pihelgas väitis, et arvutiviirusega on võimalik mõjutada valija arvutit nii, et selle kaudu hääletades saadetakse vabariigi valimiskomisjoni serverisse ainult nendele kandidaatidele minevad hääled, kelle viirus on heaks kiitnud. Selle tõestamiseks viis Pihelgas katsealuste täiel teadmisel ja nõusolekul läbi eksperimendi.

    Seaduse järgi saab riigikohus hääletamistulemusi kehtetuks tunnistada juhul, kui on tuvastatud valija õiguste rikkumine, mis mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. Selle pinnalt uuris kolleegium, kas ka Pihelga valimisõigust on rikutud.

    Kui eeldada, et Pihelgas ka ise teadlikult nimetatud eksperimendist osa võttis, siis riigikohtu hinnangul tema valimisõigust ei ole rikutud. "Nimelt on hääletamisviisi valiku võimalusega isik, nakatades oma arvuti "viirusele ebameeldiva hääle" edastamist blokeeriva viirusega, end teadlikult pannud olukorda, kus tema elektrooniliselt antud hääl ei jõua vabariigi valimiskomisjonini," seisab otsuses.

    Veel märkis kolleegium, et kuna hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on tuvastatud rikkumine, ei saa riigikohus tulemusi kehtetuks tunnistada ka hüpoteetilise võimaluse pinnalt, et mõne hääletaja arvutis võis talle teadmata olla sarnane viirus.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.