Traditsioonilise kristluse manifest Trüki E-mail
03. oktoober 2011

SI-294

Hiljuti avaldas teoloogiadoktor Jaan Lahe oma humanistliku kristluse manifesti. Mainitud dokument sai momentaanselt kogu ametliku meedia toetuse. "Suure meedia" tähelepanust jäi aga täielikult ilma Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhametsa ja tema mõttekaaslaste poolt avaldatud traditsioonilise kristluse manifest.

Traditsioonilise kristluse manifest on suunatud Eesti Kirikute Nõukogule, kõigile kirikutele ja kogudustele. Sellele saab anda toetusallkirja veebis http://www.petitsioon.com/traditsioonilise_kristluse_manifest

Vaatamata meedia ebavõrdsele kohtlemisele on traditsioonilise kristluse manifest kogunud 405 toetusallkirja, humanistlikku kristluse manifesti toetab vaid 230 inimest.

Tekst: Traditsioonilise kristluse manifest

Kurbusega tunnistame, et elame ajal, mil moes on muuta põhimõtteid iseendale sobivaks. Viimasel paaril aastakümnel on Eesti ühiskond nautinud südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadust, mis on avanud tee usulisele mitmekesisusele. Rikkuse asemel võib see aga sama hästi tähendada ka mitut kesist. Kuuludes ühiskonnas vähemuse hulka, on kristlastel kiusatus elada topeltelu, mis väljendub silmakirjalikus püüdes ühendada usuline vagadus ilmalike himudega või olla samal ajal natuke kristlane ja natuke pagan ja võibolla natuke veel midagi.

Milliseid muutusi vajab kirik kaasajal? Kirik vajab selliseid muutusi, mis viivad meid lähemale Kristusele. Me oleme veendunud, et kirik suudab oma rolli tulemuslikult täita ainult siis, kui ta jääb Jeesuse õpetusse (Jh 15,4). Vastasel juhul õpetust moonutades pole kirikul üldse mingit mõtet. Kõik muutused ei ole head. Apostel Paulus ütleb: „Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik. (Rm 12,2)

Esitame oma nägemuse kirikust ja kristlusest järgnevate teesidena:

1. Tunnistame, et oleme patused ning vajame meeleparandust ja Jumala andeksandvat armu.

2. Kiriku uksed olgu alati lahti kõigile vähemustele ja enamustele. Kirik aidaku igaüht jõuda oma patu tundmisele ja meeleparandusele ning avagu seeläbi tee kristliku rõõmu lätete juurde: Jumala armu ja halastuse kogemisele.

3. Moodsates moraalivaidlustes pole iseenesest midagi uut, vaid samad teemad on läbi vaieldud ka tuhandete aastate eest kristliku kiriku algusaegadel. Peame vajalikuks, et kirik, jäädes kindlaks oma seisukohtadele, oleks inimestele püsivaks vaimulikuks toeks keset maailma ebakindlust ja muutusi.

4. Kiriku autoriteet saab olla vaid Jeesus Kristus, kelle kaudu on Jumal näidanud oma armastust patuse inimese vastu. Patu õigustamine ei suuda patust aidata.

5. Peame vajalikuks, et kõik kristlikud kirikud ja kogudused, mis on rajatud apostlite ja prohvetite alusele, ja mille nurgakiviks on Kristus Jeesus, julgustaksid üksteist püsima Issandas tema tulemiseni.

Oleme rõõmsad, et kirikliku diskussiooni kese on väliste ja formaalsete küsimuste pealt nihkumas sisuliste teemade juurde. See annab lootust, et kirik on valmis kuulutama Jumala Sõna ja jagama sakramente ka 21. sajandi Eesti ühiskonnas.

Allikas: Kristjan Luhamets
Kontakt: www.petitsioon.com/traditsioonilise_kristluse_manifest

Kommentaar (3)
  • 03. 10. 2011 13:56:32 | Enn Oja

    Nagu võib oletada otsustatakse varsti "õjjendada" piibli sisu. Teadagi kellele sootsamaks.
    Igatahes luterlased marsivad selles suunas päris edukalt. Katoolikud punnivad vel vastu aga 'kaua võib'?
    Ainsad kes stingrite ja vööpommidega seisavad Muhammadi tekstimuutmise vastu on Ahmaadi musliimid.

  • 03. 10. 2011 14:20:39 | Margit-Mariann

    Jaak Valge värskes Tunas: silmakirjaühiskonna lõpu eel, tinglikust pseudodemokraatiast Eestis.

    Meedia selline käitumine on kujundamine....
    ehk rahva ideoloogiline töötlemine, õigesti mõtlemise õpetamine.
    Tasakaalu põhimõtet järgides tulnuks avaldada mõlemad manifestid....,
    ka traditsiooniliste väärtuste järgijate oma.
    Valik: õige /vale maailmavaate alusel või on blokaadil muud valikukriteeriumid?

  • 17. 10. 2011 17:52:46 | TOIDU MANIFEST

    1. Tuleb teha vahet toidulaual kui kohal, mille peal on toit ja toidulaua organisatsioonidel. Toidulaua organisatsioonid on maised ja inimlikud ning alluvad samadele seaduspäradele nagu kõik teisedki organisatsioonid. Me ei pea õigeks toidulaua organisatsiooni sakraliseerimist.
    2. Toidulaua organisatsioon on eelkõige tugistruktuur, mille ülesanne on toetada toitumist. Toidulaua organisatsioon õigustab ennast vaid niivõrd, kuivõrd ta seda ülesannet täita suudab.
    3. Toidulaual peab olema võimalik mitmekesisus. Igal toidulaua organisatsiooni liikmel on õigus ja kohus avaldada oma arvamust kõigis toidulauda puudutavates küsimustes nii retsepti kui menüü osas ja teha seda avalikult.
    4. Kuigi me vaatleme toidulauda koka ilmutusena, oleme veendunud, et see ilmutus on vahendatud meile inimliku keele kaudu ning et toidulauda tuleb vaadelda ajaloolises kontekstis – nii nagu seda seletavat ja tõlgendavat toidulaua organisatsiooni. See tähendab, et me ei nõustu fundamentalistliku toidulaua tõlgendusega, mis seda ignoreerib, kasutades valikuliselt teatud lõike. Me peame oluliseks teha toidulaual vahet kokandusliku ja igavese ning inimliku ja ajaliku vahel.
    5. Aus toidulaud eeldab maailmapildis, mõtlemises ja ühiskonnas aastatuhandete jooksul toimunud muutustega arvestamist.
    6. Toidulaua manu on teretulnud ja on võrdsed kõik inimesed sõltumata soost, haridusest, sotsiaalsest positsioonist, kehalisest või vaimsest puudest, terviseseisundist, seksuaalsest orientatsioonist või identiteedist, rahvusest, etnilisest päritolust ning kultuuritaustast.

    Me usume, et toidulaua tugevus on mitmekesisuses. Me soovime, et see mitmekesisus säiliks ja tugevneks. Me tahame algatada laiapõhjalist diskussiooni toidulaua rolli ja võimaluste üle 21. sajandi Eesti ühiskonnas ning soovime, et see diskussioon oleks avalik.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.