Sõltumatu Infokeskus

SI-79

Teeneka vabadusvõitleja, poliitvangi ja riigimehe Enn Tarto ettekanne "Kollaboratsiooni mõju tänapäeva Eestis" XIV Jüri Kukele pühendatud aulakonverentsil Tartu ülikoolis.

Minu poolt kaastunne ja mälestus kõigile Eesti Vabariigi iseseisvusvõitluses langenutele, märtsiküüditamise ohvritele, kõigile punaokupantide terroriohvritele!

Kollaboratsiooni mõju tänapäeva Eestis avaldub kõikides elu valdkondades: rahvastiku etniline koosseis, majandus, poliitika, kultuur jne. Et mitte minna üldsõnaliseks, käsitlen ühte kitsamat ala- kollaboratsiooni mõju lähiajaloo mõtestamisele, käsitlemisele , kirjutamisele ja õpetamisele tänapäeva Eestis.

Kõigepealt minu ja Tartu Memento tänuavaldus noortele, kes 25. märtsil asetasid üle 20 tuhande küünla Tallinnas Võidusamba juurde. Paljud Tartu represseeritud vaatasid televiisorist seda pilti ja nutsid: ”Eesti elab! Kõik pole veel kadunud! Osa noori mõistab ja mäletab meid!” Palun tungivalt, et mälestuskeskus Hereditas avaldaks tunnustust noortele, eelkõige härra Tanel Tsirgule!

Meil Tartus on eriti raske, sest osa noori ülistab nii juuni kui märtsiküüditamise läbiviijat Kaarel Irdi, Ird ülbitses ja mõnitas küüditatuid veel 1960-1961. aasta talvel. Olen sellele otsene tunnistaja. Suure vaevaga õnnestus Tartu Mementol ära hoida monumendi püsitamine aegumatutes inimsusevastastes kuritegudes osavõtnule.

Teine palve mälestuskeskus Hereditasele on, et mälestuskeskus taotleks veelkord Eesti Vabariigi prokuratuurilt ja kaitsepolitseilt kriminaalasja algatamist Jüri Kuke surmaasjaolude selgitamiseks. Jüri Kuke tapiteekonda saatmine oli aegumatu inimsusevastane kuritegu. Vastavalt tookord kehtinud okupantide seadustele Jüri Kukk ei kuulunud ENSV-st väljasaatmisele, sest ta oli süüdi mõistetud ENSV kriminaalkoodeksi §194´ alusel. Näiteks Mart Niklus ja Enn Tarto, kes olid süüdi mõistetud ENSV Krk §68 lg.2 alusel, kuulusid ENSV-st väljasaatmisele. Palun Hereditasel ühendust võtta Jüri Kuke omaaegse kaitsja advokaat Jaak Ojaga.

Isegi tookord kehtinud õigusaktide alusel ei tohtinud haiget inimest tappi saata. Haige vangi tappisaatmine on kaitsetu inimese piinamine ja seetõttu inimsusevastane kuritegu. Jüri Kukk saadeti Tallinnast Leningradi, Leningradist Murmanskisse, Murmanskist Vologdasse , kus Jüri Kukk suri 27. märtsil 1981. Rahvusvaheliselt tuntud vabadusvõitlejate surmateekonnale saatmise otsustas Kompartei kõrgem juhtkond.

Juba mõnda aega taotlen “Lisanduste” kordustrüki väljandmist. “Leedu Katoliku Kiriku Kroonikast” on ilmunud kordustrükk ja täielik tõlge inglise keelde. “Memoriaal”- Moskvas tegeleb “Jooksvate sündmuste kroonika” kommenteeritud väljaande ettevalmistamisega. “Lisanduste” tõrjumises on toodud erinevaid ettekäändeid. Liiga väike hulk inimesi olevat olnud “Lisandustega” seotud.

See on täielik ja alatu vale. “Lisandustes” toodud materjalid toimetati Läände. Seal tõlgiti need paljudesse keeltesse. Välisraadiojaamde saatel jõudsid need Eestisse ja teistesse Ida-Euroopa maadesse. Neid materjale kasutasid võitluses Eesti eest väliseestlased. See oli osa Külmast sõjast.

Minu käest on nõutud “Lisanduste” originaale. Need originaalid on Riigiarhiivis süüdimõistetute kohtutoimikute juures. Seda võib kinnitada Arvo Pesti. Möödunud aastal helistas mulle kui Tartu Memento esimehele keegi meestrahvas, kes väitis, et “Lisandused” ei ole akadeemiline väljaanne , kõikidel kirjatükkidel pole allkirju ja nendel polevat kirjutaja-autori omapära. Ma vastasin, et mina olin üks nendest, kes autoriomapära kõrvaldas. Kui küsisin ta nime , siis ta niiöelda viskas toru hargile.

Loomulikult on viha “Lisanduste” vastu omaaegse kollaboratsiooni mõju tänapäeva Eestis. Aga miks see viha kasvab? Juba mitu aastat laiutab arusaam, et pärast Teist maailmasõda oli metsavendlus, küüditamine, kolhoosidesse minek. Aga pärast Stalini surma 1953. aastal “õnn tuli kommunismiehitajate õuele”, kuuekümnendad aastad olid lausa kuldsed. Mingit vastupanu ja repressioone ei olnud. Rahvas jäi justkui magama ja ärkas lauldes Laulva revolutsiooni ajal.

Kellele see vale vajalik on? Eelkõige neile, kes väidavad, et 1940. aastal mingit okupatsiooni ja annektsiooni polnud. Rahvas astus vabatahtlikult Nõukogude Liitu.

Paljude rahvusvahelise õiguse spetsialistide arvates on nii, et kui toimub vägivaldne liitmine võõrriigi külge, siis järgneb järjekindel väga pikka aega vastupanu eri vormides, vabadusvõitlus eesmärgiga iseseisvus taastada. Meile tutvustab neid seisukohti ajaloolane Lauri Mälksoo. Eesti nii oligi. Aga ajaloovõltsijate tellimus on, et saada veel üht punkti juurde okupatsiooni ja annektsiooni puudumise teooriale.

6. oktoobril 2007. aastal avati Tartu Ülikooli raamatukogu ees mälestusmärk akadeemik Juri Lotmanile. Endisel Tartu linnapeal proua Laine Jänesel jätkus julgust meenutada, et juba märtsis 2005. aastal tõstatas Tartu linnavolinik ja Tartu Memento esimees Enn Tarto akadeemik Lotmani mälestuse jäädvustamise küsimuse. Kohe algas pealtvaatajate hulgas elav vestlus. Minust umbes 10 aastat nooremad soliidselt riides prouad rääkisid umbes nii: ”Ah et see Enn Tarto! See on ju selle Nikluse tuttav. Niklus olevat ju päevi ka istunud. Ju siis on ta mudajoodik!" Kaks viieliikmelist “agitbrigaadi” asusid Mart Niklust pommitama. Mingeid selgitusi nad kuulda ei võtnud. Ma vihastasin nii, et ei saanud öösel magada. Mart Niklus on alati olnud täiskarsklane. Okupatsiooni ajal tegeles ta ka lisaks kõigele muule ka karskusliikumise korraldamisega.

Hiljem kuulsin veel kahest kohast valet, justkui Mart olevat viinanina olnud. Ja siis üks minu noorem tuttav seletas mulle, et tegu olevat “kuvandi” loomisega. Kuskilt tellitud “kuvand” olevat, et stalinijärgsed vastuhakkajad olevat olnud mudajoodikud , ilma hariduseta katlakütjad ning äärmuslikud tobukesed!

Eelmine aasta oli mulle väga raske aasta. Minu kohta lasti käiku mõiste “äärmuslane”. Mind ei lubatud välisministeeriumist isegi ühele kommunismikuritegude konverentsile. Nii mõni vana tuttav Tartu Ülikoolist läks Teie peale üle ja läks vastu tulles teisele poole tänavat.

Mõiste "äärmuslane" on siiani lahti seletamata. Kas on äärmuslane see, kellel on äärmuslikud vaated ja äärmuslik tegevus, või on äärmuslased need, kes pikka aega seisavad rahumeelsete, õiguslike ja inimõigusi kaitsvate seisukohtade eest. Siis on ju kõik kristlased, kes käsu korras usku ei vaheta - äärmuslased.

Mind rünnati USA-s, Soomes, Saksamaal Eesti päevadel. Muidugi minu seljataga. Sel aastal on lõpuks hakkanud selguma põhjus. See oli 1979. aasta 23. augustil avalikustatud märgukiri Balti Apell, kus eitati nii Hitlerit kui Stalinit. Teatud Idanaabri mõju all olevatel jõududel on vaja maailmale serveerida, et Eesti patrioodid on fašistid. Ma olen ajaloovõltsijatele tülikas tegelane. Ma pole võõras mundris sõdinud, olin Teise maailmasõja sõja ajal laps. Olen Balti Apelli üks koostajatest ja allakirjutajatest, ma pole natsisümboolikaga eputanud ega holokausti eitanud.

Kordan veelkord juba 20 aastat tagasi välja öeldud põhimõtteid.

Kes on vastase poolt ära ostetud, pole midagi teha, ega me üle maksta ei suuda. Kes on vastase poolt ära hirmutatud, pole ka midagi teha, ega me üle hirmutada ei suuda. Kes on vastase poolt eksiteele viidud, neile proovime mõistust pähe panna!

See on Eesti ajaloo finlandiseerimine!

Hääletu alistumine on mõttetu! Ka ajaloorindel jätkub võitlus Eesti riigi ja rahva püsimajäämise eest!

• Lisa uus kommentaar

Kommentaar (1)

• 31. 03. 2010 00:02:34 | Olev Ait

  Sellises ensv-s me siis elame ja räägime, et rahvuslastel pole midagi teha.

Kirjuta kommentaar

Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:

* Nimi:

* E-mail: Ära teavitaTeavita uutest

Koduleht:

Kommentaar:

Pealkiri:

Sõnum:

Turvalisus

Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.

Joomla components by Compojoom