Sõltumatu Infokeskus

Aga Romaania (/Rumeenia) modjorid? Sääl neid veelgi rohkem. Ehk Tõnu valgustab lähemalt?

Enn Oja küsimusele annab - vähemalt osaliselt - vastuse see soomekeelne kirjutis:
http://prokarelia.net/fi/?x=artikkeli&article_id=1982&author=78

Kaesin mitut lehte modjorite kohta. Ajalugu on olnud väga kirev. Küll peetakse nende sugulasteks sumereid, küll hunne. Ühe põhjusena pärast 1MS loeti aasta 895 sest pärast seda olevat alanud modjorite asustusretked naaberaladele. Trianoni leping lõikas modjoritelt 72% maast ja 65% rahvast teiste rahvaste alla.
Nüüd pärast passide väljastamise algust olla kõige rohkem selle vastu slovakid, sealsetest elanikest 10% ongi modjorid. Romaanias modjorite osakaal pidevalt väheneb, ka suhteliselt romaanlastega võrreldes. Lapsi sünnib 1,5 naise kohta, osa lahkub Modjororsaagi (/Magyarország), veel on Romaanias järel 6,6%, neistki osa roomad.
Aga sama passide nippi on kasutanud ka Espanja (/España).

Passide väljastamise vastu olijad tegelikult silmakirjatsevad. Sest topeltkodakondsus on lubatud peaaegu igas Ungari naaberriigis. Miskipärast tahetakse aga, et ungarlased oleks ainsad, kel ei ole õigust topeltkodakondsusele.

Enn Ojal aga soovitan modjoritamine ja ungari kohanimede moonutamine lõpetada. Mõjub nii kasutajat ennast kui ka ta käsitletavat teemat naeruvääristavalt.

Ungarlase kohta öeldakse ikkagi madjar, mitte modjor. Ja ka Ungari kohta on nimetusi rohkem kui üks.

Panen imeks, et Enn Oja kullipilk ei märganud seda vigast lauset: "Semjén mainis ühe peamise passiavalduste saatmise piirkonnana Taga-Karpaatias asuvat Beregovoje linna, kus paikneb Ungari konsulaat."

Vigaseks muudab selle lause see, et ungarlasi toetavas artiklis, mille on koostanud ungarlaste ajalugu hästi tundev organisatsioon, kirjutatakse ungarlaste iidse ala - Taga-Karpaatia - ühe tähtsama linna nimi venepäraselt. Ja sedagi vigaselt. Vene keeles on selle linna nimi Beregovo, mitte Beregovoje.

Sama linna õige, s.t. ungaripärane nimekuju on aga teatavasti Beregszász (loe: ´bäregsaass; rõhk 1. silbil, nagu ungari keeles alati). Sealt on pärit suur osa Eesti ungarlasi, sealhulgas ka nende organisatsiooni esimees, ravimifirma "Gedeon Richter" Tallinna-esinduse juht István Bán (loe: ´ištvaan ´baan).

Ungari ja ungarlaste kohta saab inglise keeles teavet siit: http://jovonk.info/english .

Saksa keeles aga siit: http://jovonk.info/german

Seal on juttu ka ungari rahvuslaste tegemistest-toimetustest.

Pean Tõnule siiski osaliselt vastu vaidlema.
Pole vist vaja tõestada et maakeeles kasutatavate tähtede häälikuvasted pole ilmtingimata samased teistes keeltes. Nagu Tõnugi hääldab modjori e nagu ä. Keerulisem on lugu modjori a-ga. Pika aa ehk á suhtes lahkarvamusi pole, lühikest peetakse kas o-varjundiga a-ks või a-varjundiga o-ks või puhtaks a-ks (nt Tõnu). Ise olen toetunud Mikässi (/mikesy[m'ikäši]), Paanhidi (/Bánhidi[b'aanhidi]) õpikutes ja Raunsi (/Rounds[r'aundz]) ja Soojomi (/Sólyom[šoojom]) kettal kirjeldatule. Hääldusõpetustükkidest kaugemale pole jõudnud, on jäänud muude huvide varju. Paljugi sõltub sellest millisele varjundile oled ise häälestatud. Nii kuuleb Tõnu puhast a-d, mina a ja o vahepealset. Pealinn Pudopäst (/Budapest[b'udopäšt]) kõlas küll nii nii Pudopästis endas kui ka Ästärgomist (/Esztergom['ästärgom]) Sägädini (/Szeged[s'ägäd]), idapoole ja ülikoolidesse pole juhtunud, sellepärast ma ka ei tea kuidas teadlased tahavad et nende rahvas räägiks. Seda kohalikku hääldust ma olulisimaks peangi.
Alati ei saa pimesi uskuda nt teadlasi. Paljud neist on oma murdetaustaga ning eelistavad oma, teame seda omagi keele hääldusaluse määramisest. Lahkhelisid kohalike ja õpetajate häälduses olen kohanud paljudes riikides, eriti jäid kõrva Nippon (Jaapan) ja Tsunkuo (/Zhongguo/Hiina). Endal oli paar nädalat raske aru saada ka kirdenipponlasest kalavastuvõtja (oli Atsinohest (/Hachinohe)) häälikutest. Tema ei osanud ühtki keelt peale nihongo, mina pidin oma paarisajasõnase tagavaraga olema tema tõlgiks. Ei mingit meie mõistes puhtaid õpikulikke h, f, dz, tš, ainult täishäälikud vastasid. Rohkem kui kuuga aga kohanes tema minu sagedussõnavaraga ja mina tema hääldusega ning omavahel ladusalt seletades jäi kõrvaltvaatajatele mulje nagu ma oskakski nihongot. Aastaid hiljem sattusin ka ise Atsinohesse, selliga küll kokku ei saanud aga kohalike hääldusega 5 päeva jooksul.
Meil on võõrnimede kirjutamise ja hääldamisega olnud igavene häda juba Staalist (/Stahl...

Meil on võõrnimede kirjutamise ja hääldamisega olnud igavene häda juba Staalist (/Stahl) peale. Üle-eelmisel sajandil võõrnimesid julmalt eestindati, Ivann Kroosnõjst (/Ivan Groznõi) tehti Juhan Julm jne. Siis hakkas KRJakopson (/CRJakobson) meie kirja sokutama võõrtähti (millest me kunagi Ornungi (/Hornung) ja Vorseeliuse (/Forselius) eestvõttel lahti saime) ja 100 aastat tagasi keelt korraldades soovitati häälduspärase nime järel esitada sulgudes ka algupärane kirjakuju, nt Rooma (Roma). Edasi läks asi käest. Tuli eputav Aavik oma toetajaskonnaga ja häälduspärasus ohverdati algupärale. 50ndate algul astus pugemise ja rahvakeelest loobumise vastu Karl Aben ent peale jäid ikkagi tallalakkujad. Täna olemegi seisus kus valitseb suur segadus ja 99% eestlastest (Tõnu kaasa arvatud) ei oska lehte lugedes võõraid pookstave hääldada nagu vaja. Ise eelistan võõrnimede häälduspärast esitust, soovi korral võib esitada sulgudes ka algkuju, nt Puatvään (Poitvin), Issõngmann (/Li Sõn Man / Syngman Rhee / Lee Syngman) jne. Ja tulevase menuraamatu pealkirjaks poleks mitte "Kalveti Tõnu seiklused Debrecenist Szombathelysse" vaid "Kalveti Tõnu seiklused Täbrätsänist Sombotäjsse".

Paberilt loetu on üks asi, kõrvaga kuuldu teine. Kogemusest tean, et ei ole see ungari hääldus selline midagi, nagu Enn Oja arvab.

Vinti üle keerata ei maksa, muidu tuleb välja puhas totrus. Soovitan kõigil suhtuda isand Oja antavatesse soovitustesse ungari keele häälduse osas vägagi ettevaatlikult. Asjatundlikkusest on need reeglina ikka kaunis kaugel.

Ungarlastele - ka Taga-Karpaatia omadele! - kaasa elamast, neid vajadusel abistamastki see mõistagi ei sega.

Annan mõttes Tõnu soovituse edasi õpikute koostajatele, rahvuselt modjoritele. Kui taas juhtun sattuma Modjororsaagi (sel aastal 99% mitte, sõit läheb sedakorda saamide juurde) siis mainin ka kohalikele elanikele et nad peaks hääldama ikka Tõnu õpetuse kohaselt, tegu ikkagi emakeelega.

ungarlane on siiski Kanu (Tõlvet)

Vaat see on küll alles uudis - olla ungari keele asjatundja ilma seda keelt oskamata! :)

Säärane asjatundja (nagu isand Oja) on ungari keelt puudutavates küsimustes minust kui ungari keele tõlgist ja tõlkijast muidugi mäekõrguselt üle. :)

Muide, sarnaseid asjatundjaid leidub ungarlastegi hulgas. Need "spetsid" väidavad nimelt, et ungarlased pole soomeugrilased ja et ungari keel pole soome-ugri keel, kuid samas ei oska kõnealused "spetsid" ainsatki soome-ugri keelt (peale ungari keele) ega tunne ühegi muu soome-ugri rahva ajalugu ega kultuuri.

Sihukeste "asjatundjatega" vaielda on täiesti tulutu.

Isand Kalvetiga igati nõus: Tõnu on kõige targem, ka modjoritest endist. Muide, ma pole seda kuskil vaidlustanudki. Ainult modjorid ise veel seda millegipärast ei tea.

Ei, ma pole nartsissist... pigem tulp või krookus.

Häälikuid mõjutab kõvasti ka rõhulisus. Näiteks modjorlik Tatabánya kõlab umbes nii: Totäbaanjo. a[o] pole muidugi puhas o, vaid a ja o vaheline, kusjuures nad erinevad ka omavahel, esimene on pearõhuline, viimane isegi kaasrõhutu. Teine a on samuti rõhutu ning kõlab isegi mitte a ja o vahelisena vaid nõrga ebamäärase häälikuna, meie jaoks lähim vaste on ä.
http://www.forvo.com/search/tatabanya/

Ei nartsissile jaa kaltsemmele!
(Vaga vanemateta vandidaat V. Vaddari Viljandi vanne)

Minumeelsest pole mõtet siin nende hääldusmärkidega "edvistada" - tavaline inimene ei hakka nende abil kunagi võõrkeeli õieti rääkima.

Näiteks nõukogude ajal käis Tartu (Riikliku) Ülikooli koor mingi kultuurivahetuse programmi raames Ungaris laulmas - Eestis olles õpiti ja harjutati omast arust Ungari keelseid laule, kuid Unagris peale koori-laulude esitamist tulid ungarlased küsima "Mis keeles te laulsite, seee oli nii sarnane Ungari keelele".

Seega pole neist hääldusmärkidest ega muust sarnasest edvistamisest/punnitamisest eriti kasu.

Täpselt nii. Arukam ongi püüda hääldada ikkagi modjorite häälduse moodi mitte kirjapildi järgi, need pole vastavuses ei meil ega Modjororsaagis või ka mujal. Küll tuleb jääda oma häälikutele truuks, tekkigu või moonutused. Pole vaja sisisevaid ja susisevaid häälikuid peale essi või peenendatud essi, samuti läbi hammaste mitte sülitada. Võrokõsõ võivad endale lubada rohkem, neil š olemas. Samuti on meil raske hääldada meile tuntud häälikutevahelisi lisahäälikuid nagu ä ja e, o ja u, e ja i, õ ja o jts vahel.
Põhijuhis peaks olema et austataks teiste omahääldust. Pole vaja meile eputavaid Keorgiaid (/Georgia/Gruusia), lausugem kartulikeeli Sakartvelo (/Sakhartvelo) nagu kartvelid ise.
Oleme oma pugemisega ja laiskusega ümber õppida niikaugele jõudnud et peame valet õigeks ja vastupidi. Et ainult oma sopas mugavam oleks.

Lahenduste toodud koorinäide on midagi muud kui Enn Oja targutused. Nähtavasti polnud koori liikmed vaevunud endale ungari keele hääldust selgeks tegema ja arvasid tõsimeeli, et võivad ungari sõnu hääldada eestipäraselt või nii, nagu jumal juhatab.

Kui mitte teada, kus peab olema tähe peal pikendusmärk ja kus mitte ningk uidas ühel ja teisel puhul hääldada, siis võib väga haledalt orki lennata, sest üksainus valestihääldatud täht võib teinegikord sõna tähendust TUNDUVALT muuta.

Aga ärgem eemaldugem käesoleva artikli teemast!

Jutt käis ju ikkagi Taga-Karpaatia ungarlastest, kes taotlevad hulgakaupa Ungari Vabariigi passe.

NB! Kirjutan siinkohal meelega välja "Ungari Vabariigi", sest Ungari Vabariik pole terve Ungari; ta on AINULT ÜKS KOLMANDIK Ungarist. Ülejäänud kaks kolmandikku rebiti Ungari küljest ära 1920. ja uuesti 1945. (ametlikult küll 1947.) aastal ja asub praeguse Ungari riigi ümber. Kujundlikult öeldes: ülitõenäoliselt on Ungari kogu Euroopas ainuke riik, mis on ümbritsetud iseendast.

Ilkujatel ja teistel võhikutel soovitan toksida "Google"-i või mõnda teise otsingumootorisse lause "A csodálatos varázserővel feltöltött nyelv".

See on ühe ungarikeelse artikli, täpsemalt: essee pealkiri. Kirjutis ise peaks ilkujatele jt. võhikutele andma tublisti mõtteainet...

varázserővel
alkalomból közöljük Tonu Kalvetnek

Slovensko (/Slovakkia) võtab topeltkodakondsetelt oma kodakondsuse ära. 1 modjor on ka juba "ohvrite" hulgas.
Aga kuidas jääb siis suure ja ühise punase passiga? Või tehakse nagu Serbias kus Kosova viisale löödi peale tempel "tühistatud".

Huvitav asi see passide jagamine küll, aga Euroopa Liidus võib igaüks endale suhteliselt vabalt elukohta valida (või olema majanduslikult sunnitud seda tegema). Siis meid ilmselt üha enam eristab just meie pass oma päritolumaa kohta. Eestis näiteks 2/3 venelastest ei oma Eesti passi, nad samastavad ennast mingi muu päritolumaaga, enamasti Venemaaga.