Tänavune orientalistikapäev on Haljand Udami mälestuskonverents Trüki E-mail
10. märts 2011

SI-107

Laupäeval, 19. märtsil algusega kell 11.15 toimub Tartu Ülikooli nõukogu saalis (Ülikooli 18, TÜ peahoone teisel korrusel) XXIII orientalistikapäev.

Tänavu täitub eesti tuntuima arabisti ja iranisti, islamiuurija, tõlkija, esseisti ja entsüklopedisti, Koraani eestikeelse esmatõlke autori Haljand Udami (08.05.1936 – 17.12.2005) sünnist 75 aastat.

Eesti Akadeemiline Orientaalselts koos TÜ orientalistikakeskusega tähistab seda traditsiooniliste iga-aastaste orientalistikapäevade sarjas toimuva mälestuskonverentsiga, kus käsitletakse Haljand Udami loomingulist pärandit ning tema uurimisvaldkondadega seotud kultuuri- ja ajaloo aktuaalseid probleeme.

Konverentsi kava:
Tarmo Kulmar – Haljand Udami tähtsusest ja tähendusest.
Artur Laast – Haljand Udami kujunemine traditsiooniliseks orientalistiks.
Elo Süld – Koraani tõlkimise ajalugu. Eestikeelne Koraan.
Peeter Raudsik – Modernne araabia keel kui ühisnimetaja.
Siim Lill – René Guénon ja Ananda K. Coomaraswamy.
Laur Järv – Kas Aristotelese syllogismos ja Dharmakīrti anumāna on samaväärsed?
Vladimir Sazonov – Sassaniidide impeeriumi välispoliitikast III saj. pKr.
Andres Herkel – Rahvusliku ärkamise fenomenist Idamaal:  Aserbaidžaan XIX sajandi lõpus ja XX sajandi algul.
Ülle Udam – Kilde Haljand Udami loomingust.

Allikas: Märt Läänemets, EAO teadussekretär
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , 5518847
Kommentaar (4)
  • 10. 03. 2011 11:03:38 | Enn Oja

    Endal oli juhust kohtuda Aljandiga vaid korra, umbes 30a tagasi. Uurisin siis idakeeli ja urartu raidkirju puredes leidsin mõne vea ametlikus ajalookirjeldises, mälu järgi oli tegemist kuningate Menua, Argisti ja Sarduri (neid oli ka nimepidi mitu) valitsemisaastatega. Loogiliselt võrdlesin sündmusi ning sain mõneti teised aastaarvud. Valminud oli ka vanakreeka pärisnimede uuring Pape sõnastiku põhjal. Need paar asja kaasas ma nolgina EE toimetusse teatri vastas sammud seadsin. Raale siis polnud, kõik kaartidel, ruumi vähe. Ühes urkas oligi Aljand, keegi juhatas mu just tema juurde, vist selle urartulaste lähiskandi tõttu.
    Raiskasin ta tööajast tunni kindlasti. Vestlusoogu sattudes arutasime ka nihongo märki ja üldse sääduspärasusi äälikute vahel. et olin juba 19-sena varsii (/pärsia) õpiku läbi käinud, oli meil juttu ka varsiist.
    Ilisemad elumuutused ja uvialade laienemine enam meid kokku ei viinud.
    Meelde on tast jäänud meeldiv suhtumine ja suhtlemine, ei mingit üleolevust ega teerulliõigust.

  • 10. 03. 2011 11:04:53 | Enn Oja  - õiend

    nihongo 50 kanamärki

  • 10. 03. 2011 11:05:27 | Enn Oja  - õiend

    st 50 silpi

  • 10. 03. 2011 12:09:01 | Ahmed Rannaküla

    Väärt mees oli Haljand Udam. Koraani tõlkimisel on ta ära teinud hindamatu töö andes tulevastele eesti põlvedele tükikese maailma kultuuripärandist nii, et iga endast lugupidav eestlane saaks osa Jumalasõnas tema täies hiilguses.

    Allahu akbar!

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.