Enn Oja on tabanud naelapea pihta. Olles ise Euroopas reisinud, kohtan pidevalt probleemi kaardimaksetega. Sularahamakse on üldjuhul soositum ja teinekord lausa kasulik. Põhjused on mitmesugused, maksupettusest kuni sellenei, et sularaha usldatavus on vanades EU riikides juurdunud. Austrias näiteks sai hotellis, vähese külastatavusega ajal, apartmendi sularahaga makstes voodikoha hinnaga. Rääkimata EURO tsooni ümbritsevaid maid nagu Horvatia, Sloveenia ja Poola.
| Sularaha kaotamise ettepanek tehti juba 8 aastat tagasi |
|
|
| 26. november 2010 |
|
SI-316 Läinud nädalal pani majandusteadlane Raul Eamets avalikult ette loobuda sularahast ning täielikult üle minna kaardimaksetele. 2002. aasta suvel tegi samasuguse ettepaneku tollasele valitsusele ka Enn Oja. Minister Harri Õunapuu vastus kõlas kokkuvõtlikult, et "me pole selleks veel valmis". "Pimesi võib oletada, et kuna aeg on edasi läinud, siis on kõik ettepanekust sõltuv samuti ajaga kaasas käinud. Aga tegelikult see pole üldse nii," märgib Enn Oja. Milline on olukord sularaha kaotamiseks täna? "Takistuseks on kujunenud krooni kaotus ehk selle asendamine euroga ehk maakonnaraha asendatakse riigirahaga. See aga ei luba meil enam omatahtsi tegutseda ning kuidagi ei laseks pealinn Brüssel meil keelustada eurot, just selle paber- ja metallkujul. Deutschland, France ja teised euroarengumaad on selleks piisavalt tagurliku mõtteviisiga. Kaartidega saab maksta niigi üle Euroopa Liidu ja selle laienemine loetakse sõltuvaks juba üldisest arengutasemest ja eurokliki huvitatusest," kirjeldab Enn Oja ning resümeerib, et seetõttu me sularaha kadu niipea ei näe, paljud meist isegi oma eluajal. 2002. aastal kõlas Enn Oja ettepanek selliselt: Põhjendus: Inimkond on jõudnud ajajärku, kus paljud elutähtsad toimingud on võimalik sooritada elektrooniliselt. Üheks neist on ka rahaülekanded. Tahes-tahtmata jõutakse mujalgi maailmas tõdemusele, et elektrooniliselt võiks sooritada kõik rahaülekanded. Eestil oleks praegu suurepärane võimalus olla selles vallas maailma riikide seas edumeelseim ning ütelda lõplikult lahti aastatuhandeid võimutsenud tinglikult väärtustatud vahendusesemetest. Vastuväited: 1. Harjumatus; 2. Ebamugavus pisiülekannete puhul, eriti putka- ja turukaubanduses; 3. Elektroonika ebakindlusest tuleneda võiv ebamugavus ajutise maksujõuetuse tõttu; 4. Olemasoleva raha tunnetamatus. Pooltväited: 1. Kaart asendab mis tahes rahahulka; 2. Täielik ülevaade rahakogusest ja -liikumisest; 3. Täielik ülevaade pankade tegevusest; 4. Nn ümbrikupalga välistatus; 5. Rahavarguse välistatus, sest alati on teada, millisele kaardile kaardiomaniku teadmata raha üle kanti; 6. Tagatud võimalus pidada vastava programmiga kinni ülekannetelt maksud ning suunata need seadusega määratud arvetele. Siin olen loetlenud muidugi vaid osa, kuid loodetavasti olulisema osa vastu- ja pooltväidetest. Seejuures eeldan, et saadav tulu ületab kulu nii rahaliselt kui ka mugavuselt, rääkimata vaimsest arengust. Parimaks lahendiks oleks uuel alusel ühitatud isikukaart, mis tõestaks elektrooniliselt ka isikut. Pankadele see küll ei meeldiks, kuid kui riigikogu sellise otsuse teeks, peavad pangad sellele alluma. Igaks rahaülekandeks on vajalik kaardipesa. Hulgitootena langeks taolise kaardipesa hind mõnesaja kroonini (praeguses väärtuses). Võimalik on kasutada ka moblakaarti. Siis saab ülekandeid teha tavakohaste juhtmeteta ega oldaks sõltuv jooksvast elektrist. Aeg selle suunas liigubki. Kuna puuduks riigis käibiv raha tavakujul, siis tuleb lahendada Eestisse saabuv välisraha ja selle kasutamine. Enamjaolt on saabuval välismaalasel kaasas tema isiklik rahakaart, mida ta saab vabalt kasutada kõigis Eesti müügikohtades. Kui välismaalasel rahakaart aga puudub ning ta soovib vahetada oma riigi raha, siis tuleks talle vormistada vastavas väärtuses (võib kehtestada ka vähimmäära) meie rahakaart. Kuidas ta seda kasutab, on juba tema isiklik asi. Kui Eesti kodanik sõidab välismaale, siis tehnilise mahajäämuse tõttu pole seal igal pool võimalik Eesti rahakaarti kasutada ning rahatus ahistab tema edasisi tegemisi välisriigis. Selle lahendamiseks tuleks tavakasutuse põhjal pidevalt varuda ametlikult lubatud rahavahetuskohtadesse piisav kogus välisraha, soovitatavalt levinumad (EUR, USD ja lähiriikide vääringud). Allikas: Enn Oja Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud SI portaal www.si.kongress.ee
Kommentaar (17)
Joomla components by Compojoom
|


Artiklid

EKRE: erakonna rahapes...
Kui valimistulemus sõltub partei rahakoti paksusest, ei ...
Vabade kodanike ühinem...
Ma teadsin - kommentaare ei tule. Asi on siis selge nagu ...
Jüri Lina film Hispaan...
Сегодня он заменил отца, завтра его заменит уже его сын, ...
Jüri Lina film Hispaan...
Амир Имарата Кавказ Докку Абу Усмана призвал мусульман Ро...
Vabade kodanike ühinem...
Tänane rahastamisskandaal! S.Meikar ja tema avaldus? Mis ...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Mõistlik oleks alustada eesti keele õppimisega lasteaiast...
Vabade kodanike ühinem...
Rahvas ikka Soomes! Ja need, kes veel siia on jäänud, kri...
Silla: venelastest ja ...
Tera Gold Store is specialized, [url=http://www.tera999....
Jüri Lina film Hispaan...
Ahmedil täiesti õigus, tal oleks ta luulutuste sisust läh...
Vabade kodanike ühinem...
Metsapiiga "Ümarlaua manifest" on väga hea alus. ...
Ühe venelaste eest met...
Tera Gold Store is specialized, [url=http://www.tera999....
Niklus: lisandus Jüri ...
Tera Gold Store is specialized, [url=http://www.tera999....
Jüri Lina film Hispaan...
Jüri teeb müürivendadele lobitööd... tänu temale on üks o...
Jüri Lina film Hispaan...
Kui ühiskond on hirmust haige, siis paratamatult hakkab t...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Veel hiljuti, Savi-Ets arutas, kui palju tal kulub aega, ...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Hr. Vaabeli surve, st. pikett koos kohtumisega, sundis Kõ...
Jüri Lina film Hispaan...
Meie meedia ei räägi? Siis see ju pole "meie meedia...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Mihhail Kõlvarti venestamispoliitika? Keda ta venestab, v...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Tervist Hr. Urmas Vaabel! Kahjuks ei saanud ma sel kor...
Jüri Lina film Hispaan...
Tere. Film "Jõuproov" on enam kui õpetlik. ...