Sularaha kaotamise ettepanek tehti juba 8 aastat tagasi Trüki E-mail
26. november 2010

SI-316

Läinud nädalal pani majandusteadlane Raul Eamets avalikult ette loobuda sularahast ning täielikult üle minna kaardimaksetele. 2002. aasta suvel tegi samasuguse ettepaneku tollasele valitsusele ka Enn Oja. Minister Harri Õunapuu vastus kõlas kokkuvõtlikult, et "me pole selleks veel valmis".

"Pimesi võib oletada, et kuna aeg on edasi läinud, siis on kõik ettepanekust sõltuv samuti ajaga kaasas käinud. Aga tegelikult see pole üldse nii," märgib Enn Oja.

Milline on olukord sularaha kaotamiseks täna? "Takistuseks on kujunenud krooni kaotus ehk selle asendamine euroga ehk maakonnaraha asendatakse riigirahaga. See aga ei luba meil enam omatahtsi tegutseda ning kuidagi ei laseks pealinn Brüssel meil keelustada eurot, just selle paber- ja metallkujul. Deutschland, France ja teised euroarengumaad on selleks piisavalt tagurliku mõtteviisiga. Kaartidega saab maksta niigi üle Euroopa Liidu ja selle laienemine loetakse sõltuvaks juba üldisest arengutasemest ja eurokliki huvitatusest," kirjeldab Enn Oja ning resümeerib, et seetõttu me sularaha kadu niipea ei näe, paljud meist isegi oma eluajal.

2002. aastal kõlas Enn Oja ettepanek selliselt:

Põhjendus:
Inimkond on jõudnud ajajärku, kus paljud elutähtsad toimingud on võimalik sooritada elektrooniliselt. Üheks neist on ka rahaülekanded. Tahes-tahtmata jõutakse mujalgi maailmas tõdemusele, et elektrooniliselt võiks sooritada kõik rahaülekanded. Eestil oleks praegu suurepärane võimalus olla selles vallas maailma riikide seas edumeelseim ning ütelda lõplikult lahti aastatuhandeid võimutsenud tinglikult väärtustatud vahendusesemetest.

Vastuväited:
1. Harjumatus;
2. Ebamugavus pisiülekannete puhul, eriti putka- ja turukaubanduses;
3. Elektroonika ebakindlusest tuleneda võiv ebamugavus ajutise maksujõuetuse tõttu;
4. Olemasoleva raha tunnetamatus.

Pooltväited:
1. Kaart asendab mis tahes rahahulka;
2. Täielik ülevaade rahakogusest ja -liikumisest;
3. Täielik ülevaade pankade tegevusest;
4. Nn ümbrikupalga välistatus;
5. Rahavarguse välistatus, sest alati on teada, millisele kaardile kaardiomaniku teadmata raha üle kanti;
6. Tagatud võimalus pidada vastava programmiga kinni ülekannetelt maksud ning suunata need seadusega määratud arvetele.
Siin olen loetlenud muidugi vaid osa, kuid loodetavasti olulisema osa vastu- ja pooltväidetest. Seejuures eeldan, et saadav tulu ületab kulu nii rahaliselt kui ka mugavuselt, rääkimata vaimsest arengust.

Parimaks lahendiks oleks uuel alusel ühitatud isikukaart, mis tõestaks elektrooniliselt ka isikut. Pankadele see küll ei meeldiks, kuid kui riigikogu sellise otsuse teeks, peavad pangad sellele alluma.
Igaks rahaülekandeks on vajalik kaardipesa. Hulgitootena langeks taolise kaardipesa hind mõnesaja kroonini (praeguses väärtuses). Võimalik on kasutada ka moblakaarti. Siis saab ülekandeid teha tavakohaste juhtmeteta ega oldaks sõltuv jooksvast elektrist. Aeg selle suunas liigubki.  
Kuna puuduks riigis käibiv raha tavakujul, siis tuleb lahendada Eestisse saabuv välisraha ja selle kasutamine. Enamjaolt on saabuval välismaalasel kaasas tema isiklik rahakaart, mida ta saab vabalt kasutada kõigis Eesti müügikohtades. Kui välismaalasel rahakaart aga puudub ning ta soovib vahetada oma riigi raha, siis tuleks talle vormistada vastavas väärtuses (võib kehtestada ka vähimmäära) meie rahakaart. Kuidas ta seda kasutab, on juba tema isiklik asi.
Kui Eesti kodanik sõidab välismaale, siis tehnilise mahajäämuse tõttu pole seal igal pool võimalik Eesti rahakaarti kasutada ning rahatus ahistab tema edasisi tegemisi välisriigis. Selle lahendamiseks tuleks tavakasutuse põhjal pidevalt varuda ametlikult lubatud rahavahetuskohtadesse piisav kogus välisraha, soovitatavalt levinumad (EUR, USD ja lähiriikide vääringud).

Allikas: Enn Oja
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

SI portaal www.si.kongress.ee
Kommentaar (17)
  • Alar Ehala  - Nõustun.

    Enn Oja on tabanud naelapea pihta. Olles ise Euroopas reisinud, kohtan pidevalt probleemi kaardimaksetega. Sularahamakse on üldjuhul soositum ja teinekord lausa kasulik. Põhjused on mitmesugused, maksupettusest kuni sellenei, et sularaha usldatavus on vanades EU riikides juurdunud. Austrias näiteks sai hotellis, vähese külastatavusega ajal, apartmendi sularahaga makstes voodikoha hinnaga. Rääkimata EURO tsooni ümbritsevaid maid nagu Horvatia, Sloveenia ja Poola.

  • Enn Oja

    Mul on kaardiga maksmine osutunud võimatuks Deutschlandis [tojttslant] (/Saksamaal), Españas [esp'anja] (/Hispaanias), Suurbritannias, Nipponis (/Jaapanis), Zhongkuos [tsunk'uo] (Hiinas), Brazilis [prasil] (/Brasiilias) ja AÜ-s (/USA-s). Paljudes kohtades kehtivad nn omad kaardid, lepingud on tehtud kohalike pankadega et kaugemaid eemale tõrjuda. Küll oli võimalus samast lähedalt kastist võtta välja kohalikku sularaha ja siis maksta. Veel kehtis mitmel pool alammaksu nõue. Ju siis sealgi läks tehingult midagi pangale maha ning pisiostudega ei soovitud endale kahjumit toota.
    Nipponis aga käisin 5 panka läbi ja üheski ei saanud ma VisaElectroni eest ennigi (/jeenigi). Seal oli huvitav pangakorraldus. Istuti poolkaares või ringis, 95% neiud. Vahel käis nende vahel paar näitsikut kes mingeid pabereid tõid ja viisid. Mind võeti eraldi letti, kuulati ära, lipsuga sell kutsuti kohale, see helistas veel kuskile, ootasime, siis tuli vabandus. Et muidu Visa veel kõlbab aga selle Electron küll mitte. Nii kõigis 5 pangas. Et see polnud suurlinn siis polnud ka võimalust kastist raha saada.
    Nuujorgis (/New Yorkis) raali ostes ütlesid italjaanod kohe et sulas ostes saan odavamalt. Taas pidin järeldama et midagi ei soovita maksta.

  • Margit-Mariann  - seminar, kuidas pööblile hinnatõusu põhjendada

    Tere!

    Korraldan seminari teemal, kuidas hinnatõusu veenvalt ja kliendile vastuvõetavalt põhjendada. Usun, et teema pakub Teilegi huvi.

    Tahan Teile näidata arvamusliidrite hinnanguid: Mis siis järgmisel aastal ikkagi juhtuma hakkab? Millised on võimalikud hinnastsenaariumid? Mida silmas pidada, et hinnakujundust ei peetaks kartellikokkuleppeks?

    Olen kutsunud esinema oma ala parimad asjatundjad: Maris Lauri, Andres Arraku, Mare Porgi, Evelin Mägioja jt.

    Seminar Mida hindu kujundades silmas pidada? toimub 16. detsembril Radisson BLU hotell Olümpias, Liivalaia 33.

    Üritus on suunatud ettevõtjatele, juhtidele ja teistele, kes tegelevad hindadega ning euro tulekuga.

    Teemad ja esinejad:

    • Makrovaade: Millised hinnastsenaariumid järgmisel aastal ees ootavad? Swedbank Eesti makroanalüütik Maris Lauri
    • Ajaloo vaade: Mida on õppida Soome ja Slovakkia eurole ülemineku kogemustest?
    • Seadusevaade: Mida pidada silmas, et hinnakujundusest ei tärkaks kartellikokkulepe? Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos
    • Suhtekorralduse vaade: Kuidas vajalikku hinnatõusu veenvalt ja kliendile vastuvõetavalt põhjendada? Idea reklaamiagentuuri tegevjuht Evelin Mägioja
    • Psühholoogia vaade: Mida tunneb hindade tõustes klient? Tallinna Ülikooli psühholoogia professor Mare Pork
    • Hoiatav vaade: Milliseid vigu tehakse hindu muutes? Mainori Kõrgkooli Ärijuhtimise Instituudi direktor Andres Arrak
    • Arutlusring: Mida järgida hinnastamisel?

    Täpse info leiate SIIT
    Registreerimiseks helistage 667 0099 või täitke osalemisankeet SIIN

    Registreerimise tingimused:
    - soodushind kuni 14.12.2010 on 2200 krooni (km-ga 2640 krooni)
    - hind alates 15.12.2010 on 3715 krooni (km-ga 4458 krooni)
    Hind sisaldab seminari materjale, lõunat ja kohvi.

    Kohtumiseni seminaril!
    Kerly Kaares
    Seminaride projektijuht
    AS Äripäev
    6670234

  • leho:  - Orwell

    Sularaha kasutamisega kaasneb vabadus. Sularahata ühiskond oleks liikumine suurema välise (riigi, pank on seda juba niigi) kontrolli suunas. Ka ühe kaardi olemasolu, millel kõik andmed. Kujutame, et õnnestuks rajada sularahata ühiskondlik õudus, siis kohe tekiks asemele selle aseaine, nagu n-liidus - viin, suitsud (ja muud naturaalmajanduse saadused).

  • Oleg Burov

    Ärge unustage, et inimesed elavad mitte ainult linnas, vaid ka külades ja taludes,tahavad sõita maaliini bussis, lähimalt turult midagi osta või isegi naabrilt osta piima või muna. Kutsuda kedagi appi puid lõhkuma............???????

  • Enn Oja

    Seda polegi keegi unustanud. On ika väga naljakas kui vaesed maakad ostavad tuhandelisi moblasid ja nüüd äkki ei suuda muretseda endale mõnisada krooni maksvat kaardipesa. Pealegi ei saa rahvas end ohverdada paari sajandiku heaks kes kunagi ei suuda ajaga kaasas käia. Neid tuleb niikuinii aidata.
    Pealegi saab tehinguid teha ka oma omavalitsuse kaudu, nö teatud piires vallavõlana. See võlg võetakse hiljem ajutiselt võlgnikult tema vanuritasult vallale maha. See on vaid üks näide, elu ei seisa paigal. Uued tingimused nõuaks uusi lahendeid.
    Alati saad ka kaardile panna peale piirangu.
    Maaliini bussides juba kaardivärk toimib, ainult koolilastele. Kui aga naabrilt ostad midagi siis juba praegu ei maksta iga muna või liitri eest, vaid teatud koguse eest mõni kord aastas. Maal kehtivad teised usaldussuhted kui linnas. Maal on kaabakad ammu kõigil teada, nendega keegi rahasuhteid ei loogi. Küll tean juhte kui toetusest võtab ostla raha ette arvele ning jota saab siis selle arvel aegajalt käia viina ostmas.

  • Ahmed Rannaküla

    Maksevahendina on ainus väärtus väärismetallidel.. kõik muu on vaid mull.

  • Enn Oja

    Väärismetallide väärtus on tegelikult tehislik. Nt kulla ja plaatina omahind on käibelolevast kordades väiksem. Nagu sajandivanustel postmarkidel vanapaberitükikestega võrreldes. Kullal on seega väärtust seni kuni on kulla kummardajaid nagu on margikogujaidki.

  • Enn Oja

    Meie valitsuse viga seisnes selles et ta 2002. aastal mu ettepanekut ei hakanud kohe ellu viima. Olen kindel et ei liigutatud vähimatki et kaardimaksetele üle minna. Juba siis oli klikil kindel kava oma raha hävitada. Oli ju minulgi see ettepanek ajus juba 90ndatel aga siis polnud mul veebiühendust ja viibisin suurema osa ajast välismaal ja merel.
    Arvan et 2004.a oleks see tehniliselt juba olnud võimalik. Ja meil poleks olnud mingit vajadust nüüd oma rahast loobuda vaid see oleks meid kaitsnud euro ja tema kokkuvarisemise vastu.

  • Enn Oja

    Eelnevale lisaks pean ka ütlema et raaliraha iseenesest ei kaitseks krooni. Seda teeb ikka pakkumise ja nõudmise ehk raha ja raha katte ehk kauba tasakaal.

  • Lembit  - sularahaost

    Linnarahvas on ikka ogar. Ostan pidevalt LEHMAALUST piima, mitte poerämpsu,6S ja maksta vaja kohe

  • lahendused


    Kulla asemel võiks olla "väärtuste korv", mis koosneks: metallidest (kuld, hõbe, nikkel, wolfram, raud, vask, jne), ehitusmaterjalidest (tsement, puit, telliskivid, jne), energiast (elekter, bensiin, gaas, küttepuud, jne) ja toidust (teravili, piimatooted, liha, jne) - kokku vähemalt 100 komponenti (nii mõjutaks suure kullamaardla avastamine väärtuste korvi alla protsendi).

    Nii kaoks võimalus inflatsiooni järele, kuna kindlal palga-astmel tööd tegev inimene peaks alati saama kuupalgaks näiteks 100 kg liha, 5000 KWh elektrit, 1000 telliskivi, või 30 grammi kulda - kuna selline raha oleks reaalsete väärtustega tagatud, siis ei kaoks võimalus katteta raha juurde trükkida, ehk inflatsiooni poleks.

    Näiteks Ameerikas on viimase 50 aastaga raha väärtus vähenenud ligi 100 korda (1960 maksis uus auto 100 usd ja uus maja 1000 usd, kuid nüüd maksab uus auto 10 tuhat usd ja uus maja 100 usd) - väärtustega tagatud raha korral oleks ehitusmaterjalid alati sama kallid ja maja hind ei saaks tõusta 100 korda 50 aastaga inflatsiooni tõttu.

    Väärtustega tagatud raha korral oleks laenuprotsendid olematud (0.1 kuni 0.5% aastas), kuna laenuprotsendid ei pea inflatsioonist tingitud raha väärtuse kadu kompenseerima.
    Nii oleks juudipankuritel kahekordne häving: katteta raha ei saa juurde trükkida + laenamiselt ei saa protsente.
    Inimestel oleks aga kahekordne võit: raha ei odavneks inflatsiooni tõttu ja laenamine oleks väga odav.

  • Enn Oja

    Üks raha väärtusetustumise põhjuseid on inimene ise, pean silmas kogumishaigust. Miks Tšosönnis [tsos'önn] (/PõhjaKoreas) püsivad hinnad aastakümneid samad? Sama oli ka Stipeerias (/Shqipëria [štip'eeria] /Albaania) ja SSSR-is. Põhjus selles et palgad olid nii madalad et elamiseks tuli kõik ära kulutada. Nii oli raha suuresti ringluses ning auku ei tekkinud. Muidugi olid teised hädada, kaupa polnud, see aga tõstis raha väärtust. Niipea kui tekkis ületootmine, läks kohe väärtus alla. See on ka taalri, euro ja muude vabaturuvääringute väärtusetustumise allikaks.
    Loomulikult oleks kõige kindlamaks väärtuse säilitajaks meilegi tuntud talong. Antaks nt kuuks ajaks, on sinu asi kas kasutad seda või mitte. Et võimaldada ka suuremaid oste, on vaja luua nn talongi pank. Osa teenitust kannad sinna (nagu SSSR-is said meremehed osa välisrahast anda hoiule kapteni kätte et vajaliku koguse korral endale auto osta), siis ise otsustad kas sõidad Tsiilesse (/Chile [tšiile] /Tšiili) või ostad Kädiläki (/Cadillac).
    Üldiselt on tegemist nn plaanimajanduse ja vabaturumajanduse heitluse ja erinevusega ehkki kumbki ei esine puhtal kujul vaid varastab teiselt endale sobivaid osiseid. Omad plaanid on ju ka eraettevõtteis ja vabamajandus nn sotsriikides. Mõlemal juhul oli eesmärgiks raha ringlusse tagasisaamine.
    Muidugi on raha väärtusetustumise põhjuseks vaheltkasu laenamisel. Sest see tuleb kuidagi kinni maksta. Piltlikult on rahakorraldus riikides madu mis toidab end oma saba süües.

    Miks tekivad aegajalt majandusseisakud? Minu arvates on tegemist ületootmise ja loodud väärtuste moonutatud jaotamisega. Ikka läheb ajaga midagi vastuollu ning kogu kaadervärk ütleb mõneks kuuks või aastaks üles. Mis aga kõige tähtsam, seda ei soovitagi muuta sest tööstur saab võimul olla vaid siis kui ta saab valitseda tooraine hinna üle. Sellepärast ei anta ka nn arengumaade kätte tootmist, vähesed harud on emariigi võimu all ja kaevandused ei tule vältimatu vajaduse tõttu siin üldse arvesse.
    Pra...

  • Enn Oja  - 2

    Praegune majanduslang oli täiesti loomulik ning neid lange tuleb aastate takka ka edaspidi. Langu raskus sõltub ennekõike kontrollist raha ja selle väärtuse talutavuses hoidmise üle. Üks suuremaid põntse ootab meid ja muud maailma aga ees, siis kui tekivad vastuolud Tsunkuo (/Zhongkuo [tsunkkuo] /Hiina) majanduses ja selle toodangu turustamises. Vabalt võime taluda 2%...5%-list ebakõla aga kui see ulatub juba viiendikuni siis variseb ka meie ja Tsunkkuo vaheline müür. Selleks praegu veel muus maailmas ei valmistuta, majanduslikud ulmeunenäod lihtsalt ei luba.

  • Ahmed Rannaküla

    Lugesin, et hispaanlanna Angeles Duran on saanud inspiratsiooni AÜ kus mitmed isikud on registreerinud end kuu omanikuks. Angeles Duran registreeris end kui päikese seaduslikuks omanikuks ja kõik kes päikest kasutavad peavad selle eest temale maksma. Vaene naine ei mõelnud oma ahnuses aga sellele, et pikese omanikuna on ta nüüdsest isiklikult vastutav nahakasvaja eest mida tema eraomand põhjustab. Seega, inimesed, keda on tabanud nahakasvaja avaneb ideaalne võimalus Angelesi kohtusse kaevata ja temalt kahjutasu nõuda.

    (allikas: http://www.news-relay.com/latest-news/angeles-duran-sun-owner-spanish- women-angeles-duran-owner-of-sun/ )

  • Tõnu

    Adeni väina nabruses, mandril, leiti 2010 suvel teine Stargate-ehk teine „Ussiauk“, ja lood somaali piraatidest on jama!
    Tegelikkus on see, et sinna on koondunud juba augustist kogu maailma sõjalaevastik, et kaitsta ja uurida seda nähtust.
    Somaallasi ja piraadi - võimendust lihtsalt kasutatakse ära.
    Eelmine Wormhole leid oli 2002, Iraagis, 200km Bagdadist põhjas, see hiiglaslik mehhanism kaevati välja, toodi usa-sse, aga ei hakanud tööle. Selleks oli see kogu iraagi sõda. No nafta ka, mis salata...
    Kolmas wormhole olevat P-Korea, Hiina ja Vene piiril. See on see koht, kus inimesi raputavad arusaamatud rõõmuvärinad ja kus piirivalve taob kaikaga kolmes suunas.
    See on üldse müstiline koht ja arusaamata on, miks ta WWII järel jäi kolme riigi piirile. Vaadake kaarti...
    Wormhole, mis eestis leiti - see mis oli pakril, see on ammu usas.
    see wormhole mis pakrilt avastati, ei ole küll usast pärit, vaid bermuda kolmnurgast. baaside lepingu ajal transporditi see vene luure poolt pakri saarele. algselt olla sel mingi viga küljes olnud, mille pärast transportimisel inimese DNA muutus, kuid tänu inglaste Enigmale suudeti see korda programmeerida. räägitakse et see on stargate kuu tagumise poole ja maa vahel. sellepärast ongi pakri saarel tihti kuulda ja näha USA hävitajaid, mis kuul ekspeditsioonidel käivad. on liikunud ka jutud et see stargate on seotud estonia uppumisega. juutide pangaliidrid olevat nimelt estonia navigeerimissüsteemile lisanud jammeri, mis näitas suunda wormholei poole. esimene kuu missioon oli fake, tegelikult pole ühegi kosmoseraketiga veel kuule jõutud, ainult wormhole kaudu. praegugi käib paldiski tuumareaktori arvutisüsteemis programm, mis arvutab kuidas suunata wormhole hoopis 2 korea piiril asuvasse wormholei. sellega saaks ilmselt eestile maad juurde transporteerida ja tulevikus annaks seda ka kasutada veega sõitvate autode ehitamiseks, millega naftat asendada.

  • Ahmed

    Tõnu, vähem tv vaatamist tuleb sulle ainult kasuks.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.