Sõltumatu Infokeskus

5.12 kell 12 on kõik oodatud Tartu ülikooli aulasse Soome Vabariigi 93. iseseisvuspäeva aktusele ja kontserdile.
Peokõne peab ajalooprofessor, suurteose „Eesti ajalugu“ autor Seppo Zetterberg.
Aktusele järgneb akordionistide Kaisa Kujanpää ja Kulno Malva kontsert. Esineb Tartu Karlova Gümnaasiumi lastekoor Maarjalill.
Korraldajad: Fraternitas Fennica, Eesti Ingerisoomlaste Liit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Soome aukonsul Tartus, Soome Instituut, Soome Suursaatkond Tallinnas, Tampere Maja.
Teisi iseseisvuspäeva sündmusi Tartus vt. www.finst.ee
6.12 Soome iseseisvuspäeval toimub Tartu Raatusel kell 14. 03 kellamäng. Kõlab Sibeliuse "Finlandia" ja lüüakse klaase kokku.
8.12 on Jaani kirikus eesti-soome kauneimate jõululaulude ühiskontsert.
10.12 on Tallinnas Soome luuleõhtu "Piirideta luule". Täpsem teave www.finst.ee

Ja see räpane vene okupatsioon kestis täiega 1991.aasta augusti 21-ni. Seejärel jätkus see kohalike kollaborantide najal edasi. Nimetame vaid mõned: tiit vähi, marju lauristin, eedik bureesin, rein veidemann jne., jne.
Loodame, et EESTIS SAAVAD LÕPUKS EESTLASED VÕIMULE (mitte aga vene okupantide käsilased)

Kardan, et Olevi soov jääbki unelmaks, sest eestlane oma usupimeduses ei usu ka endasse, oma riiki ja iseseisvusesse. Pole usku, pole ka tulevikku. Olgu Allah või eesti keeli Jumal teile armuline.

Eesti meedia poolt täielik blokaad. Ime küll, aga teate avaldas oma veebil Rahvaliit.
Miks siis soomepoisid vaikselt hääbuma on määratud, miks nad maha vaikitakse või miks siis Soome kaitseministri visiit Eestisse ei ületa uudisekünnist?
Võttis kadedaks või? Aga austage omi sõdureid ka nii. Soomlased omi kangelasi ei häbene.
Sooviks paljudele sellist võitlusvaimu nagu on soomepoistel. Nad on selle au teenitult pälvinud.

Ahmed, ma arvan, et Taevataat ei halasta, sest ta ei seedi argpükse. Need, kes enda eest ei seisa, lähevad põrgusse.
Ja eestlased valivad alati häbi. Ja alati kaotuse. Isegi kui võidetakse, pööratakse see kaotuseks. Ju siis meeldib orjana ja häbis ning alanduses, väärituna ja väärikuseta elada.
Soomepoisid on kotkad. Ja kotkad tekitavad tuviparves teatavasti õudu.
Jumala ees on need mehed aujärjel, sest nad võitlesid õige asja eest.
Muide, Lapin tegi kavalalt, et krooni meenemündi sisse paekivi tüki pani. Iga tükk on tükk maad, tükk paasi. Eestit. Eesti rahaks! Maha müüdud, ära antud, ostetav ja müüdav, käest kätte käiv. See on rahvas, kes maa ja vabaduse rahaks vahetab. Nii, et ostke aga!

Soomepoisid, Eesti Leegion, koolinored Vabadussõjas jne on inimesed kes uskusid nii Jumalasse kui ka ideed mille nimel võideldi. Nemad olid vaprad ja vapraid sõdureid austab ka vastane... Argpüksist ei pea lugu ei omad ega vastased. Mis puudutab juut Lapinit, siis tüki Eestimaa panemisse rahaks on pigem näide maa maha parseldamisest. Seda kinnitab ka Lapini väljaütlemine jewro toetuseks.
Aleikum salam!

Eesti kultuuri alghariduseks et Lapin on setu. Pärit Räpinast. Nime saanud kasuisast lätlasest Lapinšist.

Räpina on selles mõttes huvitav, et mu vanemad otsisid pärast sõda kohta, kuhu elama minna. Mu ema vanemad olid maaomanikud. Nad elasid Venemaal eesti külas ja tulid koos emaga pärast sõda Eestisse. Vaatasid kaardilt, kus oleks kõige vaiksem koht ja ei kiusataks taga. Eestisse tulles kõnelesid nad ju võru keelt (Võrumaalt pärit), ega ema kirjakeelt osanud.
Räpina oli küll kõrvaline maanurk, aga seal oli paberivabrik, kuhu toodi hävitamiseks eesti kirjandust. Tartu ülikoolist. Mulle rääkis Villem Ernits – karskustegelane, legendaarne kuju, õppejõud, kes käis peaaegu kaltsudes ringi – loo, et ülikooli õppejõude sunniti viima raamatuid Räpinasse hävitamiseks. Autod sõitsid tollal aeglaselt. Nad valisid välja kõige unikaalsemad ja paremad raamatud, ja kui auto võttis kurvi, viskasid neid teepervele. Kui tagasi sõitsid, olid kõik ära korjatud. Eestlased armastasid raamatuid. Räpina ja Tartu vahelistes taludes võib olla väga korralikke raamatukogusid.
Räpinas lõhuti neid kirvega pooleks. Aga ega seal ei töötanud ka lollid. Räpinas olid väga head raamatukogud, kus oli ka keelatud kirjandust. Mäletan, et üks jõukam kaupmees, kes 1949. aastal Siberisse saadeti, oli kogunud kuuri – müstiline suur kuur seisis lagedal väljal – otsast otsani raamatuid täis. Mussolini elulugu ja mis seal kõik oli. Rääkimata Voldemar Vagast.
Õppisin isegi gooti kirja ise ära. Kõik see andis mulle sellise haridusliku baasi, mille Tallinnas oleksin saanud ainult valitud seltskonnas, intelligentide kodudes.
Teine asi oli see, et Räpinast käisid läbi palverändurid. Igasuguseid erilisi inimesi liikus seal. Minu ema töötas kaupluses ja võttis neid meile öömajale.

Leonhard Lapin

Kogu minu pere oli mingit moodi seotud Vahinguga, kuna mu sünnikoht Räpina pole kaugel Aravust, õieti põimuvad seal kandis Võrumaa ja Setumaa, nagu ka keel, olmeelu, toidud ja rituaalidki. Nii tundis minu ema Sofia Lapin Vahingu ema, vend Voldemar olevat poisipõlves Vahinguga kakelnud (mida ka Väints ise hiljem veidi kibestunult mäletas: ilmselt sai vastu tatti) ning minu õde Valli Olli põrutas ühel järjekordsel hulluse- ja joomaperioodil doktor Vahingu juurde Tartusse „ravile“. Nad tegid koos terve nädala aega parajaks (kuna Väints olnud noorpõlves tema Räpina-ilust kõvasti sisse võetud), nii et ema palvel end karmiks vorminud Voldemar tõi laastatud õe lõpuks Tallinna Seevaldi. Väints olevat õde ka haiglas külastada püüdnud, ent tugeva eetrihaisu tõttu ei lastud teda kallima palatisse. Sedamoodi puruneski armulugu minu õe Valentina ja Vaino vahel, mis heiastus nii mõneski sõtse hilisemas luule­tu­ses, mis aga minu kui tema tekstide karmi toimetaja käe läbi olid tuleroaks määratud. Nüüd on mõlemad armastajad teisel pool vett, ehk mingis uues vormis seltsilisedki. Tõsikristlane ütleks küll, et ikka Põrgus…

Ometigi köitsid nad mõlemad end intensiivselt minu ellu. Ja mis oleks see ilma paljude selliste meeldejäävate suheteta olnud — looma elu…

Leonhard Lapin

Setu-juut ... No big deal

Soomepoisid võitlesid südikalt ka Kärevere lahingus. Aga ikkagi, miks Eesti meedia kohtleb neid nii nagu koheldi neid ENSV-s, miks nad Eesti Vabariigis nagu paariad on, keda tuleb marginaliseerida, äärealadele tõrjuda ja keda avalikkuses ei ole. Soomepoisid on paadunud nõukogude vastased ja venevastased, aga väga eestimeelsed. Või on nad ka kgb-stunud kaponautide silmis potentsiaalsed terroristid, seega vastuhakkajad ja oht riiklikule julgeolekule (millisele, sel juhul, sest Eesti oma nad kaitsevad kindlasti)?
Ja seepärast tuleb neid nõukogulike meetoditega E(NS)V-s taas represseerida?

Meie klikk rajab oma võimulpüsimise majandusele ehk poliitilisele altkäemaksule rahvale. Põhimõtted lihtsalt müüakse maha.
Pole ju saladus et kui meie röövlid lasta Rossija maavarade kallale siis meie pisikese liiduvabariigi jaoks jääks ka röövimise kõrvalt kena osa valitsuse kaukasse.
Teine valik on tehtud nn Tsunkuo (/Zhongguo [tšungk'uo]) eelistamisega Tsungua minkuole (/Hiina vabariik /Zhonghua Minguo [tšunghua mink'uo]/Taivan/Taiwan [thajv'an]). Lätakad olid siitkandist ainsad kes panustasid teisele, tänaseks on vist nemadki loobunud punaste kasuks.