Sõltumatu Infokeskus

SI-31

Tekst: Ville Sonn "Humanus"

Õnnetu laps hullumajas.

Kannatanud ja kätte maksnud poiss oli niisiis hullumajas, kui rahvapäraselt väljenduda.
Arstiteaduses nimetatakse seda kurbuse kodu peenelt – psühhiaatriakliinikuks. Ka vaimuhaiglaks.
Esimese suure kergenduseperioodi järel hakkas raskemeelsus poisis taas maad võtma. Sest hullumaja õhkkond on juba kord selline, et soodustab raskemeelsust. Mida ja keda küll selles haigemajas näha saab!
Üks keskmist kasvu kõrge laubaga ja väga targa näoga mees ei räägi mitte kellegagi mitte iialgi mitte ühtki sõna. Hommikust saadik, terve päeva seisab ta palati tagumise seina juures, näoga seina poole ja veab sõrmega aeglaselt ja mõtlikult rohelisele krohvile mingeid salapäraseid jooni. Teab jumal, milleks.
Piltilus, mustaverd, atleetliku kehaehitusega 23-aastane noormees aga on küll jumala normaalne. Käib päev otsa ühe juurest teise juurde, teeb juttu, viskab nalja, võimleb, mängib kaarte ja malet. Ainult kaela ümber on tal imelik peenike tumepunane jutt – jälg poomisnöörist, mille juurdetõtanud naaber enesetapjal viimasel sekundil purustas! …
Nooruse liiga kirglikult lõõmav armastus ja äkiline dramaatiline pettumus.
Säärasel minutil aitab teine naine, kõvem peatäis, masturbeerimine kraanikaussi … mitte nöör!
See tore elurõõmu puhang aga lahkub varsti, sest noormees lastakse ära koju. – Hulga targemana.
Psühhiaater, tark vanem naine, sisendab noormehele, et naised ei ole üldsegi mitte enesetappu väärt. See samm nõuab kõrgelt haritud daamilt loomulikult oma sookaaslaste au ja väärikuse olulist vähendamist. On ikka ütlemata hea, et naised sellisest ravivõttest laiemalt teada ei saa. Neil tekiks kehv enesetunne ja loomulikult tigedus psühhiaatri vastu. Kuid, üks moment, mu daamid – päästes kauni ja tubli noormehe, annab tark psühhiaater ju võimaluse, et noor mees veel kellegi naistest väga õnnelikuks teeb. - Sic!
Palugem jumalat iga ülekohtuselt kannatava lapse eest maailmas.

Seksuaalmaniakk.

Tervematele vaimuhaigetele korraldatakse vahel saalis ühine tantsuõhtu. Üldiselt kurb vaatepilt. Või ehk – tragikoomiline? Kuna lugu toimub meditsiinilises asutuses, kasutagem edasise kirjeldamisel stiili huve silmas pidades ka veidike ladinakeelseid meditsiinilisi termineid. Ehk muutub siis labane rõve pilt seeläbi väliselt justkui kultuursemaks? – "Hapud silgud suhkruga," ütleks literaat Lembe Hiedel.
Oli kord seal tantsuõhtul kroonilise maniakaalse sugukihuga mees, nimega Egon Egoismus. Tema niigi kibe sugukihu omandas kliiniku suletud tingimustes muidugi juba mingi seksuaalse inanitsiooni (nälguse) iseloomu. Haaras siis see Egon Egoismus ühe rõõsa, priske (ja-jaa, neiud – koguni mitte kõhna, sest mehed ei taha kondibuketiga testiseid kergendada!) naisterahva patsientide seast tantsima. Plaat üha mängis ja Egon kordas põrandal tädiga hoogsalt siiberdades mõttes aina tantsukursuse samme:
"Kiire-kiire-aeglane, kiire-kiire-kokku! On ikka tore seda tädi käte vahel veeretada, ikka – kiire-kiire-aeglane, kiire-kiire-kokku … On alles kuradil tubli kannikas, sünge tuhar! … Kiire-kiire-aeglane, kiire-kiire-prakku! …Ah, milline kannikas, ah milline kannikas!"
Pardon, ikka – tuhar. Egon enam midagi muud ei näinudki. Küllap olid tohtrid Egonil osalise priapismi diagnoosinud. Ta keerutas tädikese tasa koridori, edasi klosetti ja seal surus talle käpad masinasse … Ejakulatsioon leidis aset (jumal tänatud, et mitte inkontinentsus, nagu mõnel ERSP-lasel), kuid naise hädakisa peale jooksis klosetti hea hulk rahvast kokku. Niisiis neljaosalisest seksuaalsest lühidraamast lavastusid ainult meespeategelase poolt hästi etendatud esimene (erektsioon, induratsioon) ja viimane vaatus (ejakulatsioon). Indisponeeritud naisosatäitja tõttu jäid paraku ära teine vaatus (injektsioon, infloreerimine) ja kolmas vaatus (friktsioon). Pidu lõppes äkki. Mitu kuud ei olnud enam tantsuõhtuid.
"Pane juttu, Egon, räägi nikust!" kogunesid küpsed mehed seejärel õhtuti seksuaalmaniaki ümber.
Egon kortsutas närviliselt otsaesist, vaatas altkulmu kiirelt siia-sinna ja torises:
"Kõigepealt panin maal ämmale taha!"
"Oi, sa oled ikka loll mees küll," hüüatasid imestunud mehed.
"Lammas ei lase, rapsib sedasi, tõmbab kogu aeg eest ära," avaldas Egon rahulolematust.
"Oi, sa oled ikka loll mees küll," hüüatasid imestunud mehed uuesti.
"Aga siis kargasin ma seasulgu ja panin nii et emmis ulgus!"
"Oi, sa oled ikka loll mees küll," hüüatasid imestunud mehed üpris rahulolevalt.
Närvilised arstid aga kärkisid ja paukusid osakonda sisenedes Egoniga kurjalt veel mitu päeva.
Arstid kartsid, et poissi vägistamiskatse vapustab, aga ei – see oli ju heteroseksuaalsuse ilming.
Palugem jumalat iga ülekohtuselt kannatava lapse eest maailmas.

Allikas: Ville Sonn
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

SI portaal www.si.kongress.ee

Kirjuta kommentaar

Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:

* Nimi:

* E-mail: Ära teavitaTeavita uutest

Koduleht:

Kommentaar:

Pealkiri:

Sõnum:

Turvalisus

Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.