SI lugejad: euroraha mõjutab meie elu palju, eriti kahaneb iseseisvus Trüki E-mail
16. detsember 2010

SI-340

SI portaal küsis lugejatelt, kas euroraha mõjub meie elule hästi. Mõju pidas heaks 21% vastanuist. Palju suurem hulk oli seda meelt, et mõju on halb, nii leidis tervelt kolmveerand vastanuist (76%). Seda, et rahaühiku vahetamisel mõju puudub, arvas vaid 3% vastanuist.

Mõju prognoositi kõige rohkem Eesti iseseisvusele (47% vastanutest), veidi vähem majandusele (31%) ja rahva emotsionaalsele seisundile (19%).

Mainitud kolmest valdkonnast ühes - majanduses - arvati, et euro juurutamisest võiks tõusta tulu: 57% vastanuist leidis, et Eesti majandus saab kasu, ja 43% leidis, et majandus kahjustub.

Emotsionaalsele seisundile mõjub eurole üleminek kahjulikult - niimoodi arvas 88% vastanuist. Eesti inimeste õnnetunde suurenemist prognoosis vaid 12% vastanuist.

Iseseisvuse valdkond pakkus veelgi ühekülgsemat pilti. 98% vastanuist leidis, et euroraha käibetuleku järel on Eesti senisest sõltuvam - see oli ka kogu küsitluse ülekaalukalt kõige populaarsem vastusevariant (46% kõigist vastustest). Seda, et euro tulek on soodne Eesti iseseisvusele, leidis 2% vastanuist.

Kokkuvõttes leiavad SI lugejad, et euroraha on Eesti territooriumi iseseisvusele hukatusliku mõjuga, teeb inimesi õnnetumaks ja annab veidi kasu majandusele.

Vastanuid oli kokku 217.

Järgmine küsitlus uurib, kas mõni Eesti parteijuht teenib orjalikult välismaad, vastata saab aadressil http://www.si.kongress.ee/index.php?option=com_poll&id=9:milline-eesti-parteijuht-teenib-vaelismaad-koige-orjalikumalt

Allikas: SI portaal
Kommentaar (9)
  • Enn Oja

    Juba varem märkisin, küsitlustel puudub vähimgi väärtus, kui rahvas peab hiilgama oma rumalusega. Riiklik iseseisvus 95% Eesti vabariigilt on läinud juba 6,5 aastat tagasi. Nii on iga küsimus iseseisvusega sahkerdamise kohta küsitletavate mõnitamine. Pole olemas natuke, pooleldi, peaaegu jne iseseisvust, see kas on või seda pole. Täismõistetel pole vahepealseid hinnanguastmeid. Hinnata oma arvamuse põhjal saab ainult umbluud.

  • to Enn Oja

    Kas lapsel on iseseisvust? Kui ta seisab ise ja kakerdab oma jalgadel? Või on vaid täiskasvanul iseseisvust? Või ka temal pole?

  • Enn Oja

    Tee endale selgeks riikliku iseseisvuse mõiste. Usu, lollid küsimused langevad iseenesest ära.

  • Aia August

    Kes kus mis rääkis riigist?

  • Ahmed

    Tänases, Jumala poolt unustatud maailmas ei ole enam iseseisvaid riike. Isegi superriigid nagu AÜ on sõltuv IMF-ist, aktsiakurssidest, välispoliitilisest ilmastikust, konfliktidest jne... Lõppkokkuvõttes istume kõik nagu vangid sellel planeedil... Mõnel on lihtsalt võimalus oma vabadusi veidi enam juurde osta.

  • Lumememm

    Ei saa olla iseseisev riik, kelle põhiseadus allub teisele riigile.
    Kui meil on oma raha,siis oleme pisut sõltumatumad sellest ,kes neelas alla meie põhiseaduse.

  • Vello

    Ta on liitriik, mis koosneb enesemääramiseõiguse säilitanud, suveräänsetest, ühisele ideelisele ja majanduslikule alusele toetuvatest üksikutest, vabalt liitunud, koordineeritud juhtimisega, omavahel tolli- ja viisavabalt suhtlevatest ühise rahaga riikidest. Ja neid ei tohi segi ajada osariikidega või bantustanidega. Koordineeritud juhtimine ei tähenda meeste omavaheliste suudlusteni laskuvat üksmeelt. Liitriigi tunnuseks on ka see, et vabariikides elavad rahvused ei ole muutunud ühes riigis elades uueks rahvuseks.

  • Vello

    Muide, minu jaoks on Eesti liitumine puhtalt eetika küsimus. On ju ka meie riigi eetiline kohustus anda oma, ehkki tagasihoidlik, kuid ikkagi võimete kohane panus nüüdseks Euroopa Liidu nimeni kosunud organisatsiooni toimimisse. ELi asutamise põhieesmärk on ju säilunud ja säilub veel kaua ning selle võiks sõnastada ka järgmiselt: ehk õnnestub taolise, teemade ja riikide arvu poolest kosuva, seejuures nö. pidevatoimelise läbirääkimissüsteemi toel vältida kolmanda ilmasõja taaslahvatamist Euroopa mandrilt.

  • Enn Oja

    EL-i ei moodustatud 3MS ärahoidmiseks ei Ühisturu ega EMÜ-na ega tänasel kujul. EL-i eesmärk on tagada tojttside ja vransseede tööstusele turg ning majanduslik võim üldiselt Euroopas. Kaasnevalt saab kahes ilmasõjas tappa sanaud Tojttslant nii vallutada lääne Euroopa ilma sõjata ehk järjekordse kaotuseta. Miks meie tainapead end taas baltisakste võimu alla heitsid (mis sest et silmakirjaks tojttside naaberriigi pealinna kaudu), on omaette küsimus. Peapõhjused on muidugi rumalus ja ahnus kuid need on meid juba aastasadu iseloomustanud. Nüüd on peaküsimus hoopis selles kas ka Rassiia on sama loll ja ahne et astub samale rehale.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.