Sõltumatu Infokeskus

Sõltumatu Infokeskus avaldab rahvuslaste traditsioonilise suurkogunemise, 28. märtsil Tartu ülikooli aulas toimuva Jüri Kuke mälestuskonverentsi ettekandeid. Kui keegi kahtleb, kas kohale tulla, siis hakatuseks Tiit Madissoni homme ettekantav tekst. Ettekandeid on veel paarkümmend, kava leiate http://www.si.kongress.ee/langenud-vabadusvoitleja-paeeva-xiv-aulakonverents-laupaeeval-tartus-2.html

2010. aastal peame meie, siia kokkutulnud, kes me oleme säilitanud totaalses õukonnameedia ajupesus mõtte- ja analüüsivõime, endale kurvalt tunnistama, et praeguseks hetkeks on endised kommunistid loonud endale Eestis tõelise kommunistliku paradiisi. Vaadakem pisut meie poliitikasse. Kes Eestis võimutsevad? Need on need, kes veidi enam kui 20 aastat tagasi püüdsid veenda inimnäoga sotsialismi olemasolu võimalikkuses ja kommunistliku partei võimumonopoli vajalikkuses, kes propageerisid kommunistlikku internatsionalismi ja siunasid kurjalt iseseisvusvõitlejaid. Kes olid truud okupantide käsilased.

Eesti valitsuse juht on endine kommunist, tema paljud võitlus- ja erakonnakaaslased samuti, kommunistid on paljudel võtmekohtadel Eesti riigis: riigikohtu esimees, Eesti Panga president, riigikogu esimees, riigikontrolör, kaitseväe juhataja, kaitsepolitsei peadirektor, paljud rahvasaadikud, kolme parlamendipartei juhid kuuest, mitme suurema meediaväljaande vastutavad- või peatoimetajad jne, jne. Arhiivides on suletud kõrgemate poliitikute eluloolistele andmetele juurdepääs, taga targemaks: 2006. aastal väljaantud õigekeelsuse sõnaraamatus puudub isegi selline sõna nagu desovetiseerimine.

Eelkirjeldatu oleks vaid pool häda, kui needsamad paulusteks muutunud saulused suhtuks riigi valitsemisse vastutustundlikult. Ei pea olema eriline ajugeenius, et hinnata praegust poliitilis-majanduslikku olukorda meie kodumaal, et ütelda: Eesti on muudetud selle poliitilise ladviku hästi äraelamise projektiks. Poliitilise ringkaitsega on endale kindlustatud täielik turvalisus riigivarguseks, susserdamiseks ja kõikvõimalikeks mahhinatsioonideks. Eestis on endised kommunistid endale üles ehitanud tõelise ja turvalise kommunismi. Kui nõukogude okupatsiooni ajal võis homo soveticus mõne eriliselt korrumpeerunud kommunistliku tegelase peale kaevata ajalehte Pravda, siis nüüd ei ole kaevata kuskile. Sest needsamad kommunistid on muutunud meid ümbritseva neoliberaalse demokraatliku süsteemi osaks, selle süsteemi kohapealseteks juhtideks, olles uue maailmakorra sisseseadjate truud ja ustavad abilised.

Vabamüürlasest USA president Franklin Delano Roosevelt on öelnud: “Poliitikas ei toimu midagi juhuslikult. Kui midagu juhtub, võib kindel olla, et see oli nii planeeritud.”

1989. aastal asetleidnud Berliini müüri varisemist on kombeks pidada Moskvast juhitud kommunistliku süsteemi huku sümboliks, mis vallandas rea sametisi ja vähem sametisi revolutsioone Euroopa kommunistlikes riikides, millega võiks võrrelda sündmuseid Baltikumis ja Gruusias.

1989. aasta detsembris toimus Maltal kohtumine tollase USA presidendi George Bush sen ja NSV Liidu riigijuhi Mihhail Gorbatšovi vahel. Kõneluste juures ajakirjandus ei viibinud ja maailma üldsus pidi leppima pressikonverentsil kuulduga. Siiski on paljudesse raamatutesse sisse kirjutatud nn vanadenõuteoreetilisi väiteid, et tollel kohtumisel otsustati Ida-Euroopa edasine demokraatlik areng, et selles arengus nähti ka seniste kommunistlike parteide osa, muidugi uute nimede all. Et Maltal said kommunistid sisuliselt indulgentsikirja omanikeks.

Eelnevat kinnitab nt Ungari rahvuslikus ajalehes Magyar Forum 5.veebruaril 2009 ilmunud lugu, kus kirjeldatakse üht 20 aasta tagust sündmust ühes Buda villas. Seal kohtusid Ungarist lahkuva NSV Liidu väekontingendi kindral, KGB polkovnik, USA saatkonna I sekretär, LKA töötaja, Iisraeli luure esindaja, Ungari kiriku esindajad ja kohalik juudirabi ning viis tollast kommunistlikku poliitikut, kellest neli on võimul praegugi. Jutt oli kommunistidest, nende võimu säilitamisest uues, demokraatlikus Ungaris.

Kommunistliku võimu säilitamise Tšehhoslovakkia varianti kirjeldab tšehhi antikommunistlik kirjanik Miroslav Dolejs austerlase Karl Stenhauseri raamatus, mis sarnanes üllatavalt Ungari variandile. Samasisulisi kirjeldusi Ida-Saksamaa, Poola, Rumeenia ja Bulgaaria kohta on ilmunud mitmetes rahvuslikes võrguportaalides, millest võib teha järelduse: debolševiseerimist Ida-Euroopas ette võtta ei olnud määratud, seda ei toetanud ka demokraatia kantsiks peetav USA. Uue maailmakorra loojate jaoks pidid endistest kommunistidest saama tublid käsutäitjad ja abilised.

Me ei tea, kas taoline nõupidamine nagu Budapestis, võis toimuda ka Eestis. Kuid teame, et esimese Eesti põhiseadusliku valitsuse koalitsioonileppes, mis sõlmiti enne 21. oktoobrit 1992, ei ole sõnagagi juttu Eesti desovetiseerimisest, kuigi nii Isamaa ja ERSP selle lubadusega rahvusliku meelsusega valijate (“Plats puhtaks!”, “Eesti tuleb tagasi!”) hääli püüdsid. Mis omakorda põhjendab asjaolu, et ühe koalitsioonikaaslase, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juhatuse nn radikaalse osa eest seda lepingut omal ajal kiivalt saladuses hoiti. Seega anti ekskommunistidele Mart Laari juhitud valitsuse poolt võimalus poliitikas jätkata ja edaspidi hakata taas selles juhtivat osa mängima.

Sellest kõigest tulenevaid eesti rahva edasisele eksistentsile hukatuslikke tagajärgi me aastal 2010 lõikame, kus rahvuse patriootidest on  saanud meelsuspolitsei poolt jälitatavad ja kartellimeedia poolt halvustatavad ning sildistatavad paariad. Olen kindlal veendumusel,et omaaegne desovetiseerimisest loobumine on peaaegu kõigi meie tänaste hädade peapõhjus.

• Lisa uus kommentaar

Kommentaar (3)

• 27. 03. 2010 22:40:10 | Olev Ait

  Tiit Madissoni jutt tuleb mulle seni tundmatus osas teadmiseks võtta ja kõik kokkuvõttes õigeks tunnistada.
  Lisan veel, et olid ju igasugused Vaba Eestid, Koonderakonnad, mis küll kadusid, aga nende lagunemise järel pugesid kommarid oma õllekõhtu mujale kasvatama, teiste hulgas ka Isamaaliitu, millist muide ei ole ma eriti isamaaliseks pidanud, eriti seal ukerdanud KGB-laste ja NLKP liikmete tõttu.Aga edasi?

• 27. 03. 2010 23:42:32 | Jüri Kask

  Sisutühi loll möla. Madisson on sada korda rohkem kommunist kui ükskõik kes valitsusest või riigikogus, ei tea küll kedagi kes sealt tahaks riigistada pankasid, nagu Madisson seda soovib. Madisson ise on ka ju endine Keskerakonna liige, mis vahe on NLKP-l ja keskerakonnal? See mingi Ungari Nelli Teataja tasemel ajalehe vandenõuteooria on ka luulu täielik, mis mõte sellest muliseda on?

• 28. 03. 2010 00:53:08 | | Veiko Rämmel  - Repliik sm.Kasele

  Seltsimees Kask, alustada võiks elementaarsest suhtlusviisakusest. Ehk isiku kõnekeel näitab ka tema poliitilist kuuluvust. Teie keelekasutus on omane aga labasele kesiklikule kommule. Seega kommentaarid ilmselt liigsed. Tiidul võib olla palju vigu, kuid tema aatelisuses ei ole küll keegi julgenud kahelda. Ma ei soovitaks Teilgi! NLKP-l ja KE suurt vahet muidugi ei ole, miks siis nende moodi käitute, kui ei taha sinna kuuluda?

Kirjuta kommentaar

Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:

* Nimi:

* E-mail: Ära teavitaTeavita uutest

Koduleht:

Kommentaar:

Pealkiri:

Sõnum:

Turvalisus

Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.

Joomla components by Compojoom