Seeder: tarbija saab otsustada, kas eelistab tarbida geneetiliselt muundatud toitu Trüki E-mail
13. detsember 2011

SI-346

Matti Ilves tundis huvi, milline on Eesti valitsejate suhtumine geneetiliselt muundatud toitu. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder selgitas vastuses, et säärane toit on tavaliselt kõlblik.

Tekst: Helir-Valdor Seeder

Geneetiliselt muundatud seemnete tootjad edastavad loa taotlemisel kõigi uuringute andmed Euroopa Toiduohutusametile (ESFA) ning ESFA need kättesaadavaks liikmesriikide järelevalveasutustele ja ekspertidele, kuid EFSA-l ei ole kohustust konfidentsiaalseid andmeid avalikustada kolmandatele osapooltele. 95 % tootjate poolt esitatud andmekaustade puhul on EFSA küsinud tootjatelt lisaandmeid, kuna riskihindamise juhendi kohaselt peavad nad hindama väga erinevaid aspekte.

Geneetiliselt muundatud taimede keskkonnariski vähendamiseks kasutatakse tavalisi traditsioonilisi taimekasvatusmeetodeid. Näiteks selleks, et vähendada taime risttolmlemist traditsiooniliste sortidega, tuleb geneetiliselt muundatud põllud rajada samast liigist geneetiliselt muundamata põllukultuurist teatud vahemaa kaugusele, nõutav vahemaa on erinevate põllukultuuride puhul erinev. Maisi õietolm on raske ja ei levi kaugemale kui mõnikümmend kuni sadakond meetrit, samas võib rapsi õietolm levida kilomeetrite kaugusele ja sellest tulenevalt on risttolmlemise vältimise meetodid erinevad. Näiteks geneetiliselt muundatud maisi puhul hindavad Eesti eksperdid minimaalseks kasvatusvahemaaks 200 m, kuid geneetiliselt muundatud rapsi puhul 3 km (geneetiliselt muundatud rapsi kasvatamine ei ole veel Euroopa Liidus lubatud).

Geneetiliselt muundatud taimede ristumisel looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega on ohu võimalus alles siis, kui ristandtaimed on võimelised looduses püsima jääma ja oma levikut suurendama. Järglasi mitteandvad üksikud ristandtaimed ei kujuta endast ohtu.

Pärast geneetiliselt muundatud taime kasvatamise alustamist on tootjal kohustus jälgida risttolmlemist, levikut väljapoole kasvuala, püsimist pärast koristust, mõju elustikule jm. Peale tootja jälgivad geneetiliselt muundatud organismide mõju ka teadus- ja järelevalveasutused. Euroopa Liidus on toidu või sööda otstarbel kasvatamisloa saanud väga üksikud geneetiliselt muundatud põllukultuurid: mais MON810, mis on muundatud resistentseks teatud putukaliikidele (s.h Euroopa maisivarreleediku suhtes) ja amülopektiini tootmiseks ettenähtud kartul EH92-527-1, mille kõrvaltooted on lubatud sööda tootmiseks. Nimetatud ainuke Euroopa Liidus lubatud geneetiliselt muundatud kartulisort on mõeldud seega tööstuslikuks kasutamiseks: amülopektiini kasutatakse paberi, liimi jm toodete valmistamisel. Lisaks on hinnatud selle kartuli toiduohutuse aspekte juhuks, kui toimub juhuslik segunemine.

Eestis on põllumeestel vaba valik kasvatada kõiki kultuure, mis on Euroopa Liidus kasvatamiseks lubatud, kuid geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise puhul peavad nad end registreerima ning täitma teatud geneetiliselt muundatud organismide kasvatamise nõudeid, et vältida nende kultuuride segunemist muundamata kultuuridega. Samuti on tarbijatel võimalik otsustada, kas nad eelistavad tarbida geneetiliselt muundatud toitu või mitte, kuna kõik geneetiliselt muundatud organismidest koosnevad, neid sisaldavad või neist saadud toidud ja söödad peavad olema vastavalt märgistatud.

Vastavalt Euroopa Liidu seadustele tuleb geneetiliselt muundatud organismide toiduks ja söödaks kasutamist reguleerida ja kontrollida. Eesti toetab seda seisukohta.

Me ei saa vastata, kas kõik geneetiliselt muundatud organismid on inimestele ja keskkonnale täiesti ohutud, sest ohtlikkust hinnatakse iga geneetiliselt muundatud organismi puhul eraldi. Nende geneetiliselt muundatud organismide puhul, mis on turule lubatud, ei ole leitud selliseid riske, mis oleks teinud vajalikuks nende keelustamise. Uuringuid viivad läbi väga erinevad asutused, alustades geneetiliselt muundatud organismide väljatöötajatest, riiklikest ülikoolidest ning lõpetades valitsusväliste organisatsioonidega. Ühe geneetiliselt muundatud organismi kohta töötatakse läbi kuni mitu tuhat lehekülge materjali, seejuures määratletakse kõik võimalikud ohud, ohu tekkimise tõenäosus ning geneetiliselt muundatud organismi kasutuselevõtu tagajärjed.

Allikas: Rahvuslase blogi
Kontakt: http://rahvuslane.blogspot.com
Kommentaar (5)
  • 13. 12. 2011 23:37:10 | Enn Oja

    Millest lähtub tarbia? Kas kaup onn odav ja kas kaup onn ää. Odavus lausa sunnib ennast paljudele päälä, äädus jääb siis tahaplaanile. Kess rikkam se lähtub muidugi äädusest. Ääduseall ei pea silmas maitset, vaid tervislikkust.

    Miss aga puutub Eliri sõnadesse päälkirjas sis tarbia ei peaks mitte valima, vaid otsustama kas meil siin onn asjad tõesti nii ullud et me peame akkama ka moonutatud taimetoitu sööma. Kohe järgnäb ju samatehislik loomatoit.

    Pimesi ma ei arva et moonutatud taimetoit oleks surmav ent ei nää ka erilist võimalust et ta oleks nt maitsvam tavatingimustes kasvatatavast. Seame ju enda maitse ise paljude taimedevahel valides ning seda valikut piisab täjjälikult.

    Moonutatud toitu võiks me valmistamaakata alles siis kui teised onn endapääl selle ärakatsetand ning ta tõesti on tavatoidust maitsvam ning ka mejje ahnustarvestades odavam. Võib ju moonutatud taimi muuta paljude aigustevastu kaitstuks ka ilma igasuguseid mürke kasutamatta ning vabaltkasvav moonutatud taim peaks kasvama väiksäma kuluga. ise ma muidugi lihata lihapirukat küll süjja ei soovi.

  • 14. 12. 2011 03:07:21 | Ilmar

    See on üks kole hull asi küll, kui tarbija hakkab odavusest lähtuma! Hästi see ei lõpe.
    Odavad hinnad, odavad inimesed ja... suhted. Lihtsalt inetu. Kole ja väga-väga pähh! Sellisel odaval maal ei tahaks isegi mägrana elada - mõni jobukakk laseb sind odava(sooduspakkumine)tatipüssiga lihtsalt maha!
    Geneetiliselt muudetud toit? Ka see on väga pähh! Hoiduge patust, inimesed, Jumal karistab seda veel seitsme põlve taha!... geneetiliselt mõjutatud vanemate kaudu. Ärge isegi mõelge, vannitoas üksi viibides, selle peale!

  • 14. 12. 2011 11:30:27 | Matti Ilvese kiri  - millele Seeder nõnda vastas

    Tere lp. põllumajandusminister hr. Helir-Valdor Seeder!

    Teen Teile ettepaneku keelata Eestis geneetiliselt muundatud ja ka geneetiliselt muundatud komponte sisaldava toidu tarvitamine. Paljudest teadlaste uuringutest selgub, et see on ohtlik nii inimestele kui ka loodusele. Loodan, et E Liidu tingimustes meil veel nii palju otsustusõigust ja võimu on. Me ei tohiks väikese rahvaarvuga Eestis riskida inimeste ja meie laste tervisega. Toon nüüd ühe vastavasisulise artikli:

    Miks hoiduda geneetiliselt muundatud toidust?

    GMO (geneetiliselt muundatud organism, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni) mõju inimese tervisele on raske hinnata, sest esineb väga palju kõrvalfaktoreid, mida peab arvestama. Samuti erinevate toidu saasteainete nagu nt. pestitsiidide jääkide, mükotoksiinide ning transgeenide samaaegne esinemaine toidus tekitab nn kokteiliefekti, mille mõju inimese tervisele on ettearvamatu. Teise organismi geenid on võimelised küll vabastama nt. taime haigustest ja kahjuritest, kuid uue taime omadused võivad tuua pöördumatut kahju loodusele.
    On rida põhjuseid miks GMO on kahjulik nii meie organismile kui meid ümbritsevale keskkonnale:

    * Ühe organismi geeni viimisega teisse organismi rikutakse sellega taime füsioloogilisi barjääre. Transgeeni sisestamisel teise organismi ei saa kunagi olla kindel, et geen satub õigesse kohta. Eeldatakse selle sattumist rakutuuma, kuid selle tõenäosus võib olla isegi alla 1%. Sisestatud geen võib olla ettearvamatu käitumisega – hakata teisiti tööle ning avaldada mõju mitmele organismi tunnusele s.h. ka mittesoovivatele. Transgeen võib hakata tootma kahjulikke produkte, mis on organismile toksilise ja allergeense mõjuga.
    * GM toidu propageerijad levitavad palju libaargumente, selgitamaks miks on vaja elusorganisme geneetiliselt muundada. Sageli tuuakse põhjuseks rahvaarvu suurenemist ja toidu mittejagumist, näljahäda, maaressursi puudumist ja madalaid saake. Tegelikult on meil maailmas kasutusest ...

  • 14. 12. 2011 11:31:32 | kiri 2

    * Tegelikult on meil maailmas kasutusest väljas ligi 1,6 miljardit ha põllumajandusmaad (allikas: OECD, ÜRO, toidu ja põllumajanduse organisatsiooni FAO koostatud aruanne http://www.oecd.org/dataoecd/2/31/43040036.pdf). Samuti pole GMO saakide osas täheldatud eriliselt suuremaid arve.
    * Inimene on harjunud sööma looduslikku toitu. Meie organism pole aga suuteline nii kiiresti muutuma ning omastama geneetiliselt muundatud toitu.
    * GM toit on madalama toiteväärtusega.
    * Geneetiliselt modifitseeritud toit põhjustab inimese soolestikubakterite tegevuse häirimist.
    * GMO on dominantsete tunnustega, levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi. Tuulega kandub geneetiliselt muundatud taimede tolm edasi teistele taimedele ning võib muuta nende geneetikat. Pole olemas meetodeid, kuidas seda levikut takistada.
    * Tihtipeale, kõik mis puudutab nende toodete ohutust inimesele, on uuringute tulemused kättesaamatud või ei tekita usaldust. Geneetiliselt muundatud seemnete tootjad ei avalikusta sageli katsetuste tulemusi, sest uuringuid viivad läbi needsamad teadlased, kes tegelevad ka geenide juurutamisega. Lisaks võivad GMO kasutamise tagajärjed avalduda inimesel alles järgmistes põlvkondades, seepärast on vajalikud pikemaajalisemad uuringud, vähemalt loomkatsete näol.
    * Mitmed laborirottide katsed on kinnitanud, et GM toit avaldab olulist mõju viljatusele, maksa funktsioonide häirimisele.
    * Bioloogiateaduste doktor I. Jermakova teostas katse, mille käigus testis GM vs tavalise soja mõju rotipoegade tervisele. Katsetulemused näitasid, et grupis, kus ta andis rotipoegadele GM sojat, osutus 60% eluvõimetuks ning ellujäänutest peamine osa alaarenenuteks. Suurem osa rotipoegadest, keda toideti aga tavalise sojaga, arenesid normaalselt.

    Saksamaa teadlaste (Puschtai jt, 1998; 1999) rida uuringuid näitasid, et pärast rottide söötmist geenmodifitseeritud kartuliga (mis tootis suurel hulgal lektiini – eriline valk, mis muudab taime kahjurp...

  • 14. 12. 2011 11:32:56 | kiri 3

    valk, mis muudab taime kahjurputukatele mittesöödavaks), algas katsealustel siseorganite taandarengu protsess – suurenes kõhunääre, vähenes maksatalitlus, rida juhustes kaasnes tugeva põletikuga. Avastati vähirakkude paljunemist, aju arengupeetust ning immuunsüsteemi nõrgenemist. Transgeense kartuli hävitav mõju ei ilmnenud kohe, vaid pärast seda, kui rotid olid söönud seda järjest mitme nädala jooksul. Kuid mitte ükski järelvalve asutus ei nõua sellist pikaldast eksperimentide tegemist.
    Et tulevikus vältida pöördumatuid tagajärgi nii inimesele kui keskkonnale, peaks olema GM-taimede üle väga range kontroll ning pikad uuringud ja katsetused. Eelkõige oleks vajalik, et nende uuringute teostajad oleksid sõltumatutest organisatsioonidest ning tulemused kõigile avalikud.
    Järjest enam ilmub kaubandusse igapäevaseid toiduaineid kuhu lisatakse pärilikult muundatud komponente. Näiteks on hakatud saia ja ka hakkliha massi suurendamiseks kasutama GMO sojat, mahlades ja muudes jookides suhkrust mitu korda odavamat GMO maisi glükoosi-fruktoosisiirupit, pähklitele ilusa läike saamiseks GMO sojaõli. Ainus võimalus aga, et meie organismi ei satuks GMO, on tarbida mahetoitu. Kontrollitud ökoloogilisest põllumajandusest pärit mahetoidu tootmisel ja töötlemisel on keelatud kasutada transgeenseid organisme.
    Darja Matt
    Euroopa Liidu ebavõrdse konkurentsi tingimustes ei suuda põllumajandus enam toita rahvast. Meil tuleb sisse vedada erinevat liha (peale sealiha), kartulit(!) ja ka Eestis kasvavat köögi- ja puuvilja.
    Geneetiliselt muundatud toiduainete keelustamine tuleks kasuks ka meie põllumeestele. Eesti ei saa rakendada kaitsetolle, mis stimuleeriksid kodumaist tootmist, sellise keelu kehtestamine aga toimiks varjatud kaitsetollidena!

    Palun Teil, lp. Helir-Valdor Seeder teha kõik selleks, et kaitsta meie rahvast ja põllumeest. Jään lootusrikkalt vastust ootama.

    Lugupidamisega,
    Matti Ilves

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.