Riigieelarve eelnõu laseb looduslikel pühapaikadel hävida Trüki E-mail
08. november 2011

SI-317

Looduslike pühapaikade toetamiseks läheb vaja 600 tuhat eurot. 2012. aastal kavatsetakse selleks eraldada ainult 6 tuhat eurot. Samal ajal toetab maksumaksja kristlust 1 miljoni 700 tuhande euroga.

Tekst: Maavalla koda

Rahandusministeeriumis ette valmistatud 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu lubab looduslike pühapaikade arengukavale vajalikust 90 korda vähem raha.

Käesoleva aastaga võrreldes on toetus vähenemas 84,6%. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab looduslike pühapaikade arengukava 6391 eurot. Tegelik vajadus on 471 364 eurot, millele lisandub muinsuskaitsealal asuva ning ekslikult erastatud Maardu Hiiemetsa taasriigistamise raha 106 137 eurot.

Riigieelarve proportsioonid on sarnaste valdkondade lõikes tõsiselt paigast ära. Kirikuarhitektuuri toetuseks mõeldud pühakodade programmi eelarve kasvab eelnõu kohaselt 17,84% ja on 660 486 eurot. Sellele lisandub Narva Aleksandri ja Tartu Jaani kiriku otsetoetus 371 026 eurot.

Seega on kristlike pühapaikade toetus järgmise aasta eelarves 1 031 512 eurot, mis on looduslikele pühapaikadele ette nähtud toetusest 161 korda suurem. Lisaks näeb eelarve ette Eesti Kirikute Nõukogu 671 072 euro suuruse tegevustoetuse, mis toetab väärtustamise jm "pehmete" tegevuste kaudu samuti kirikuid. Maausuliste ühendusi riigieelarve ei toeta ning sealtkaudu puudub ka riigi kaudne tugi looduslikele pühapaikadele. Kui arvestada kirikuhoonete otsetoetuse kõrval ka EKNi toetust, on looduslikele pühapaikadele kavandatud toetus 266 korda väiksem kristlike pühakodade toetusest.

Looduslike pühapaikade hoidmiseks pole riik pikka aega vahendeid eraldanud, mistõttu on suur osa neist otseses hävimisohus. 2008. aastal käivitatud riikliku pühapaikade arengukava vajadustest on riik seni rahastanud 16%.

Maavalla koda on seisukohal, et riigieelarve eelnõu ei kajasta pühapaikade küsimuses ühiskonna ootusi ning on vastuolus rahvus- ning õigusriigi põhimõtetega. Kahtlemata on kirikute kordategemiseks vaja palju enam raha, kui riigieelarve pakub, kuid see ei õigusta riigi hoolimatust ning sügavalt ebavõrdset käitumist looduslike pühapaikade suhtes. Looduslikud pühapaigad on meie rahva ühine pärand. Õigusriigile kohaselt peab Eesti Vabariik võrdselt tähtsustama erinevat usulist pärandit ning kultuuripärandile suunatud toetuste abil looma võrdsed võimalused oma tavade järgimiseks nii võõrsilt tunud usundite kui ka eesti põlise loodususu ehk maausu järgijatele.

Rahvuskultuuri ja identiteedi jaoks on looduslikud pühapaigad väga olulised ning see kajastub ka ühiskondlikus arvamuses. Tänavu kevadel Faktum-Ariko korraldatud avaliku arvamuse uuringu tulemuste kohaselt peab 70% eestimaalastest looduslike pühapaikade kaitsmist oluliseks või väga oluliseks. Toetus on ühtlane kõigis vanuse- ja haridustaseme rühmades ning ulatub isegi venekeelse elanikkonna seas üle 60%. Looduslike pühapaikade kaitsmist peavad oluliseks ka erinevate usundite pooldjad: budismi eelistajad 93%, maausu eelistajad 92%, luterluse eelistajad 79%, katoliikluse eelistajad 72%, õigeusu eelistajad 65%.

Allikas: Maavalla koda
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (4)
  • Enn Oja

    Nõus ainult sellega et kristlastele ei tohiks raha eraldada. Usk onn ültse põhisääduse väline teatud rühmitiste algatus ning seda peavad ülalpidada nad ise. Ent samamoodi lajjeneb se põhimõte ka mittekristlaste ettevõtmisele ning loomulikult ka nn 'pühapaikadele'.
    Saan aru et siin lokkab kadedus (mis samane ahnusega) et kui teine saab sis miks mina ei saa ehk ka naabril peab minema sitasti sis ma ise olen oma sitasees õnnelik.

  • Margit-Mariann

    Vastuseks EELK Konsistooriumi pressiteatele looduslike pyhapaikade arengukava eelarvest

    EELK Konsistooriumi 09.11. pressiteates väideti, et riik on pyhakodade programmi kõrval eelistanud looduslike pyhapaikade arengukava.

    Väide on naeruväärne juba seetõttu, et programmile „Pühakodade säilimine ja areng” on järgmiseks aastaks ette nähtud kulutada 660 486 eurot, looduslike pyhapaikade andmekogu arendamiseks, pyhapaikade õigusliku seisundi täpsustamiseks, kaardistamiseks ja inventeerimiseks aga ainult 6 391 eurot (vt 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri, lk 166). Vahe on rohkem kui sajakordne pyhakodade kasuks. Kui tõesti toimuks yhe eelistamine teise arvelt, siis looduslike pyhapaikade arengukava rahastamise kahekordistamiseks piisaks pyhakodade programmi vähendamisest vähem kui protsendi võrra.

    Ka võrreldes programmide vajadustega on pyhakodade rahastamine olnud piisavam. EELK pressiteate väitel on pyhakodade programm seni rahastatud 20% ulatuses. Lihtne arvutus näitab, et kui 2004 alanud ja 2013 lõppevat programmi rahastatakse samas tempos, saab ta 2013. aasta lõpuks rahastatud 25% ulatuses. 2008. aastal kinnitatud ning 2012. aastal lõppeva looduslike pyhapaikade arengukava vajadustest on riik seni rahastanud 11,5 %. Kui Riigikogu kinnitab valitsuse ettepaneku eraldada järgmisel aastal pyhapaikade päästmiseks 6391 eurot, on arengukava lõppedes rahastatud see kõigest 11,9% ulatuses.

    Suurem osa ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest on halvas seisukorras, ryvetatud, kahjustatud ning hõivatud kõrvalisest inimtegevusest. Eelolevatel kymnenditel on jäädavalt hävimas kymned looduslikud pyhapaigad. Seevastu mitte yhtegi ka kõige ohustatumat kristlikku pyhakoda ei ähvarda praegu täielik häving. Kultuuriväärtuslikud pyhakojad on juba riigi kaitse all, kuid suur osa looduslikke pyhakohti vajab alles kaitse alla võtmist ning kaitse korraldamist, mis ei ole sugugi väike töö. Pyhapaikade arengukava 2008-12 on ette nähtud kolmandiku pyhapaikade (ca...

  • Margit-Mariann  - Maavalla Koja vastus EELK´le, II

    Pyhapaikade arengukava 2008-12 on ette nähtud kolmandiku pyhapaikade (ca 34 kihelkonda) inventeerimiseks, kuid rahastamist jätkub vaid 3,5 kihelkonna jaoks.

    Maavalla koda kutsub yles valitsuse ning Riigikogu liikmeid aru saama olukorra kriitilisusest ning võtma meetmeid ajalooliste looduslike pyhapaikade päästmiseks, võttes arvesse, et vastavalt kysitlusele peab 70% Eesti Vabariigi elanikest pyhapaikade kaitsmist oluliseks või väga oluliseks.

    EELK-d ja teisi kirikuid kutsume yles mitte võistlema riigi vähese toetuse pärast kultuuripärandile ning aru saama, et ka pyhapaigad on osa Eesti kultuuri- ja vaimsest pärandist.

    Vaata lisaks:

    EELK: Vastuseks Maavalla Koja pressiteatele Looduslike pühapaikade arengukava 2012 eelarvest:
    http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20111110&ID=269480

    www.maavald.ee

  • Anonüümne

    Vastuseks Maavalla Koja pressiteatele Looduslike pühapaikade arengukava 2011 eelarvest

    Loomulikult tuleb looduslikke pühapaiku toetada ning meil luteri kiriku esindajatena on hea meel, et kristlased, sh luterlased seda suhtumist valdavalt jagavad nagu selgub Maavalla Koja poolt viidatud küsitlusest. Samas tuleb nentida, et pühakodade programmi raames ei toeta riik kristlust, vaid täidab endale võetud Eesti kultuuri kaitse põhiseaduslikku kohustust muinsuskaitse alla võetud objektide säilitamisel.

    Looduslikud pühapaigad ei vaja reeglina selliseid summasid säilimiseks või taastamiseks kui inimkätega rajatud inimpõlvi vanad pühakojad ning need on sama moodi pühapaigad.

    On põhjust avaldada head meelt, et alles 2008. aastal alustatud Looduslike pühapaikadeprogrammi kogumahust on juba täidetud 16%. Võrdluseks olgu toodud fakt, et juba 2003. aastal alustatud Pühakodade programmi kogumahust on seni täidetud alles vaevalt 20% ning programm on praegu planeeritud kuni aastani 2014.

    See viitab, et Looduslike pühapaikade programmi kiirema rahastamisega eelistatakse just seda programmi Pühakodade programmi kõrval, sest viimane on peamisel keskendunud avariitöödele, kuid Looduslike pühapaikade arengukava hõlmab endas märksa laiemat ringi tegevusi, kuni meediaprojektide käivitamiseni ja koolide õppekavade täiendamiseni välja.

    Arho Tuhkru

    EELK Konsistoorium

    Tel 5281943

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.