Sõltumatu Infokeskus

KAHEKSAKÜMNE ESIMENE SÕNA

USK ON VAIMUVALD, MIS MÕTESTAB TAVA

Temasse on pigistatud tava vägi nagu rusikasse; usk on käsk.

Usk on isegi kindlam vaimuvaldade hoidja kui seadus, sest ei eksi. Usk ei eksi, sest seisab koos tava veepeeglist välja nähtud põhimõtetest, ning need põhimõtted on uhutud teadjate hinge puudutuse läbi tervikuks.

Teadjad on usu kandjad, aga kui küsida neilt, mis on nende usk, vastab vaikus; ometi on nende tegu usu järgi.

On kaht tüüpi usku ja inimest. Üks arvab, et vaim sisaldub igas nähtuses, mõnes leplik, mis aitab toimingutes, teises kuri, mida tuleb lepitada; kõik paigad on võrdsed, kõigis neist jumal. Teine arvab, et vaim on jumal või üldine põhimõte, mis on meist üle ja lepib meiega siis, kui oleme talle meelepärased.

Esimene inimene ammutab oma väe üksmeelest looduse vägedega, mis on kõikjal erineva näoga, teine inimene ammutab väe üksmeelest jumalaga, millel ei ole nägu. Esimene saab vaadata väega näost näkku ja võib olla muretu, kui on leppinud, sellal kui teine on murelik, sest peab igal sammul lootma, et tema südamesse näeb see, keda ta ise ei näe.

Kumb usk annab inimesele rohkem väge; kes on muretu ja oma südames õnnelik, see on vägevam, seega esimene inimene. Ent kui teine avab täiesti oma südame, siis on ta sama vägev kui jumal, jumala vaim on tema peal.

Aga kummast usust saab rohkem väge rahvas; esimene on lameda ühiskonna usk, sest kui usus puudub jumal kui tipp, mida kummardada, ja kõike peetakse ühtlaseks, ei ole ka ühiskonnas teravat tippu, teine on mäekujulise ühiskonna usk. Seega on teine vägevam ja sobib riigile.

Esimene usk on meil olnud: maausk. Aga teine, ilmausk; üks säärane käis meist tormihoona üle. Kuid selles oli ülearu sõnu ja võltsi riitust ning liiga vähe üksindust, mille ees ei valetata.

See oli teiste usk, Õhtumaa riikide ristiusk, mis sadenes pealegi vaimselt aina allapoole, kui juudid ta hülgasid: minetas järkjärgult salateadmised, kaotas ainujumala, langes kolme jumala kummardamiseks.

Kui tahame olla vägev rahvas, peab mäekujulise ühiskonna usk sündima meie enda tavast, nii nagu juutide usk on pärit nende endi, mitte naabrite tavast.

Las olla jumal säärane, et viibib kõikjal, sest siis oleme tugevad, ja mähib meid endasse, sest siis oleme õnnelikud. Ja las olla ta ühtaegu säärane, et tal puuduvad iseäralikud küljed, sest siis oleme tugevad, ja teda ei pea kummardama üheskoos, sest siis oleme õnnelikud.

Las olla meie usu jumalaks maa ja ilm üheskoos; päikest!

SIIT TULENEB: Rahva tegelik põhiseadus kätkeb usus.

KAHEKSAKÜMNE TEINE SÕNA

MEIE USUS ON JOON, ET SAAME TAAS SUUREKS

Me ei saa minna juutide jälgedes lõpuni, vaid ainult paarsada aastat. Sest juudid on kõrgid ega hooli, et teised tõuseksid nendega samaväärseks, nende usk on pigistatud väga väikesesse ja suletud rusikasse: juudid on küll vägev, aga väike rahvas.

Suletus muudab nende saatuse kannatuste rajaks. Just juudid on need, kes pasundavad igast juuksekarva kõverdamisest peas ja nõuavad, et kõik rahvad vabandaksid nende ees. Kuid kas virin on midagi väärt selle kõrval, et olla ise suur!

Ent ka vastupidine usk ei saa teha suureks. Kui usk oleks vähimagi salapärata ja avatud igaühele nagu ühiselu puhul, kus jumalaks on mõte, oleks ta mäest allaveerev lumepall: algul rullub kiiresti laiali, haarates endasse ka hulgaliselt maid, ent esimeste päikesekiirte käes sulab veeks ja nõrgub läbi mulla, ning rahvas koos temaga.

Suureks tõuseb selline rahvas, kelle usk peab au sees mäe kuju ja voolab välja tugevast tavast.

Tugev tava suudab neelata alla igasugused, ka mürgised mõjud, millega teda nakatavad teised tavad. Ta ei pea isegi vaatama, mida neelab, sest kui tava on terve ja võimas, on kõik, mis lisandub, värske tuul ega lõhu.

Ta ahmib endasse üha uut ja uut väge, kartmata olla pärast võidetute poolt ise võidetud; vägevaks saab tugev, kes ristab vaimumõõgad teistega ja võidab nad.

Paljud rahvad, kes ärkavad, jäävad tammuma ühele kohale, kuid see on saatuslik viga: ajalugu on tõendanud lugematu arv kordi, et tammumine muudab taas uniseks ja unise rahva juurde jõuab alati kord keegi. Ja kes jõuab, ei kohku, vaid trambib üle.

Miks peaksime taaskord pillama end maailma põhjatutesse kaugastesse, kui võime olla targad ja tugevad ning tulla maailma vägeva kombel, võttes vastu selle, mis tal meile anda on. Kuid siis peab olema küps tava ja küps riik, kord majas.

SIIT TULENEB: Usu põhitoon määrab palju, milliseks kujuneb rahva saatus.

• Lisa uus kommentaar

Kommentaar (2)

• 28. 02. 2011 14:59:29 | Lugeja.

  Rõhutaksin vana rahvatarkust:Ära lõhu vana kaevu enne, kui uus valmis.
  Seni pole keegi täiuslikumat ja toimivamat usku, kui ristiusk,leiutanud. See on ainujumala , kes jaotub kolmainsuseks, kummardamine. Et nii paljud hädad tulenevad ristiusust, pole õige.Hädad tulevad just usust langemise tõttu.
  Eestis on olnud vaimuliku ärkamisega seotud ka rahvuslik ärkamine.
  Tänu ristiusule saime kirjaoskuse ja riikluse, ka laulupeod.
  Venemaal loodusvaime kummardavad ugrilased pole senini suutnud organiseeruda.

• 28. 02. 2011 15:18:19 | Enn Oja

  Ja ilma ristiusuta oleks maailm täna kirjaoskamatu? Kena kokkuvõte küll. Eeldan et isegi mõne klassi koolis käinud.
  Kas mõte sinna ei liigu et ka autod, lennukid, raadiod, telekad, raalid, panaanid ja mis veel on meil tänu ristiusule?

Kirjuta kommentaar

Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:

* Nimi:

* E-mail: Ära teavitaTeavita uutest

Koduleht:

Kommentaar:

Pealkiri:

Sõnum:

Turvalisus

Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.

Joomla components by Compojoom