raun-iii-kui-lapsed-on-targad-ja-rahvast-palju-saab-tava-suureks - Arvamus

Raun III: kui lapsed on targad ja rahvast palju, saab tava suureks

23. veebruar 2011

SI-76

SEITSMEKÜMNE SEITSMES SÕNA

MILLINE ON EESTILE SOBIV RIIGIKORD?

Riigivõimu on tarvis täpselt nii palju, kui palju tuleb vahendada suhteid inimese ja inimese, inimese ja ühiskonna, ühiskonna ja ühiskonna vahel. Kui riik võtab endale rohkem võimu, lõhub ta ühiskonda ja inimest ning takistab kulgemist.

Aga miks on üldse vajalik riigivõim; selleks, et hoida tavalist elu sellel maal, mis asub riigipiiri sees. Tava on hoitud siis, kui on piir ja omaette olemine, sest riigi piir on loomulik sõel, mis aitab rahval tuulata välismõjusid ja teha nende vahel vahet.

Meie esimene riik oli vabariik. Esmalt oli ta maarahva riigita tava jätk, puudus isegi riigipea, samas toimusid rahva võimule kohased valimised. See ei olnud õige tee, sest tiputa riigis ei saanud rahvas teha rahus oma tavalisi tegemisi ning riik ise kõikus nagu kiik hoo peal: valitsuste iga oli vaevalt mõni kuu, ühed riigimehed ei jõudnud veel midagi korda saata, kui juba vahetati järgmiste vastu.

Hiljem valiti riigivanem ja mindi rahva võimust kaugemale, nii et võimul püsisid ühed ja samad mehed. Ent ka see ei olnud õige tee, sest minejad ei olnud teadjad, vaid asjamehed lihtrahva hulgast, kes kivistasid tipu.

Kivistunud tipp on veel hullem kui lame mägi, sest rahval kaob igasugune võimalus sekkuda riigi asjadesse, mis lähevad halvasti. Kuni kõik lõppes sellega, et andsime Venele alla ilma ühegi püssipauguta.

Need ei olnud head riigikorrad, teine neist oli päris halb, sest rumal on targa rollis ohtlik. Halbu riigikordi on lõputu hulk, nad jagunevad kaheks: ühed liialdavad ühiskonna, teised riigi osa.

Häid riigikordi on samuti kaks, teine neist on päris hea. Üks riigikord võtab aluseks ühiskonna, teine riigi.

Esimene riik on selline: rahvas valib endi hulgast igas kihelkonnas vanemad, kes tulevad kokku ja valivad maakondade vanemad, kes tulevad omakorda kokku ja valivad riigile kuninga, kes seejärel värbab väärikad inimesed alamatesse ametitesse.

Niisugune oli Eesti võimutipp enne Õhtumaa ristisõda meie vastu; peamehed ei olnud siiski alalised, vaid valiti ainult sõjakäikude ajaks.

Teine riik on selline: teadjad tulevad üle Eesti kokku, määravad endi hulgast kuninga ja ise jäävad alamatesse ametitesse, esimese seisuse hulka.

Niisugune oli võimutipp paljudes kohtades üle maailma, kui seal õitses vaimuelu.

Teine riik on parem, teadjate otsus on parem kui rahva otsus. Küll aga eelneb esimene riik paratamatult teisele riigile. Esmalt on tarvis luua tihe ühiskond, mille alamad lülid ei oleks vägisi allutatud kõrgematele, vaid ühinevad vabal tahtel mäeks.

Sest vaid siis, kui ühiskonna kord on küpsenud ja võim allutatud vaimule, saab selgitada välja need teadjate hulgast, kes on vägevad riigiasjades.

SIIT TULENEB: Parim riigikord on kuningriik, sest selle tipp on püsiv; ning ühiskond on siis mägi.

SEITSMEKÜMNE KAHEKSAS SÕNA

MÕLEMAD HEAD RIIGID ON KUNINGRIIGID

Ükskõik, mis nimi kuningale ka antakse; kahel kuningal on siiski määratu vahe: esimene kuningas leitakse juhuslike ennete ja välise võõba järgi, teine kuningas on rahva tarkuse tipp.

Kui esimene kuningas osutub valeks, valitakse uute ennete põhjal järgmine. Kui teine kuningas osutub valeks, on rahvas oma teadjate läbi endale valetanud, aga kes vannub valet, kaotab väe ega tea.

Tõeline kord saabub siis, kui ühiskond kasvab nii küpseks, et rahva enda hulgast sirgub tõeline kuningas ja teadjad tunnevad ta ära; ning siis algab esimene seisus. Kord on riigis, kus valitseb vaim, kord on riigis, kus mägi, mille tipuna joonistub välja kuningas, on loodud teadjate poolt ja vaimu alusel. Kui valitseb vaim, õnnistab vaimu vägi ka võimu.

Aga kas on selline riik, kus kuningal on suur voli, üldse küps riik, kas ei lähe siis riik ja kuningas kurjaks, kas ei muutu riik ja kuningas kõikvõimsaks nagu jumal; see on umbusk, mille juureks on kokkupuude Vene riigiga.

Ometi, kui ei aeta segi jumalat ja riiki ning riigi sisse ei puhuta nõiasõnadega elu, ei muutu riik inimese teenrist tema valitsejaks, on ju jumal kõige üle, aga riik kõigest osa asisest maailmast.

Isegi kuningas ei ole jumalik, vaid asise maailma surelik mäetipp, äärmisel juhul taevaaluse valitseja, sellal kui jumal on nii tema, valitsetav taevaalune kui ka taevas.

SIIT TULENEB: Õiges kuningriigis tegeldakse avalike asjadega, see on küps ja vaba riik, sellal kui vabariik, kus puudub kuningas, sisaldab meeletust ega ole vaba.

SEITSMEKÜMNE ÜHEKSAS SÕNA

RAHVAS SAAB KÜPSEKS SIIS, KUI ALUSTADA LASTE HARIMISEST

Laps on see, kes kasvab inimeseks, ja kui lapsed kasvavad targemaks kui nende vanemad, siis saab targemaks rahvas, seetõttu tuleb sugupõlv haaval järjest õpetada lapsi, nii tavalisi asju kui kõike seda, mis leidub mujal maailmas, kuni rahvas saab küpseks.

Suurim õnnetus, mis võib juhtuda, on teha tarkus narruseks nagu Õhtumaal, kus elu on muudetud sedavõrd lihtsaks, et inimesele õpetatakse selgeks vaid need asjad, mida tal on tarvis töö juures. Oma töölülis on ta peaaegu eksimatu, ent tal ei tule pähe küsida asjade kohta, mis temasse ei puutu, tal ei olegi enam pead vaja. Õhtumaa vabakoolides ütleb õpetaja: kui laps ei taha kirjutada, siis ärgu kirjutagu, kui tahab rehkendamise asemel joonistada, siis las joonistab, laps peab olema loomulik!

Aga kasvatus ja õpetamine ei ole iial loomulik, vaid paratamatu vägivald lapse kallal, et istutada metsik loomus tavalisse keskkonda: vägivald looma kallal, et muuta ta inimeseks.

Talitagem, nagu soovitas muistne kreeklane Platon: anda esmalt kõigile lastele võrdne algharidus, siis sõeluda ja suunata rumalad tegelema maiste asjadega, aga neile, kes paistavad silma eeldustega, anda haridust edasi, siis taas sõeluda, kuni jäävad tõeliselt andekad ja usinad õpilased, kellest kasvavad riigivalitsejad.

Lisagem Hiina põhimõtte korraldada riigiametisse pääsemiseks väga ranged eksamid, mida andekad ja usinad püüavad sooritada mõnikord eluaeg; ning vaid parimad pälvivad õiguse teisi küsitleda.

Nõnda kujuneb ühiskonnas loomulik kord.

Aga mida teha, kuni rahvas saab küpseks; seniks liigitame ametid tegevuslaadi järgi ja tagame töö laadile vastava tasu, sest siis ei peta ametnik riiki, vaid on tugi. Riigile raha koguvad ametid nagu maksuamet ja toll, mis on suunatud ainelisele kasule, saavad tasu selle järgi, kui palju nad toovad sisse raha, riiki kaitsvad ametid nagu korravalve ja sõjavägi, mis on suunatud jõule, saavad tasu selle järgi, kui hästi nad tagavad rahu.

Mägi tarkuse alusel on parem kui ükskõik milline, ka sinivereliste valitsus, sest sinine veri käib vanaks saades maha, ent tarkus läheb vanaks saades kangemaks. See mägi ei seisa koos seisustest, vaid vaimsetest tasemetest; aga kuningas hoiab mäe alles ja korras.

SIIT TULENEB: Kui iga inimene saab selle hariduse ja koha, mida ta väärib, on riigil vähe ametnikke ja need on teadjad. Ning tagatakse järjepidevus.

KAHEKSAKÜMNES SÕNA

TAVAGA PUUTUB LAPS KOKKU PEREKONNAS

Õpetus lihvib inimese ja rajab talle koha vaimses maailmas, aga ükski õpetus ei suuda anda lihvi seal, kus juba midagi ees ei ole, sest ei saa luua ehet sellest, mis ei ole kalliskivi.

Mis uuristab inimesse asupaiga õpetuse jaoks; perekond, mis on inimese koht asises maailmas.

Perekond on väike mägi, aga mida suurem on perekond, seda suurem on mägi, ta on väike ühiskond.

Ning tõuseb sama küsimus mis ühiskonna puhul üldse: kas ta on mägi jõu või vaimu alusel. Kui vanavanemate sõna on au sees, siis on perekond vaimu alusel. Kui vanavanemad on tõrjutud kõrvale, siis jõu alusel.

Laste olukorral ei ole kummalgi juhul pealtnäha vahet, sest nemad on nii vaimu kui jõu poolest väetid ja seega nagunii selle mäe jalam. Kuid nad kasvavad. Ning nad sirguvad just selles suunas, milline on eeskuju, kas vaimu või asja poole.

Seetõttu on hea, kui lapsed austavad vanemaid ja need omakorda oma vanemaid; siis ei astu üks sugupõlv teise vastu sõtta ega kurna ennast ja seeläbi rahvast, vaid valitseb üksmeel.

Aga austus vanemate vastu ei või muutuda kummardamiseks, sest muidu jäävad lapsed hooleta, ometi on just nemad rahva tulevik. Nõnda on vanavanemate kohus hoida tava ja isa kohus anda perekonnale toit ja peavari, aga ema kohus sünnitada palju lapsi, et mäejalg oleks avar ja tugev.

Laste kasvatamine, naise töö, peab olema samaväärne kõigi teiste töödega; siis ei torma naine ameti virvatulede järele, vaid kaitseb kodukollet nagu naiste komme iidsetest aegadest. Ühe lapse kasvatamise puhul tuleb maksta veidi tasu, kahe lapse kasvatamise puhul rohkem, kolme lapse kasvatamise puhul keskmist palka, mis on riigis, sest kolm last on keskmine, nelja lapse puhul veel rohkem ja nii edasi, kuni on lapsi.

Aga kui laps läheb raisku, pätiks, vargaks, paadialuseks; siis arvatakse kuri, mida ta teeb, tasust maha, sest sel juhul ei ole perekond sidunud inimest tava külge, vaid olnud hooletu või lausa õhutanud tava lõhkuma. Aga kui naine tapab oma lapse või loote, tuleb teda karistada nagu iga mõrtsukat.

Kust tuleb raha, mida maksta; mida rohkem on lapsi, seda rohkem on varsti töökäsi. Mida rohkem on töökäsi, seda rohkem saab riik tulu.

Kuid see ei ole peamine! Peamine on see, et kuigi rahvad ei saa suureks sünnitades, kujunevad nad ometi just sünnitades, mida rohkem on rahvast, seda kindlam on tava alus ja seda rohkem võimalusi kanda tava maailma laiali; vili ja liha süüakse ning peagi kõhutäis ununeb, ent lapsed kannavad edasi rahva järjepidevust ja kasvatavad tava suureks.

SIIT TULENEB: Meie peamine sihtkava ei ole masinad, vaid lapsed: kui lapsed on targad ja rahvast palju, saab tava suureks.

Allikas: Mait Raun
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

Lisa uus kommentaar

Kommentaar (3)

23. 02. 2011 10:45:52 | Enn Oja

Õige Mait, lastele on vitsa vaja!

23. 02. 2011 12:35:42 | | Simo Runnel

1) 1934 pidi riigivanem valitama, aga valimised jäid pooleli. 1938 valiti kitsamas ringis president.

2) Abordi tegijatel pole loode, vaid karde.