Raun: Hiina võttis Euroopa hälli jõuliselt kaitse alla Trüki E-mail
27. oktoober 2011

SI-311

Saanud Brüsselis kõhutäie röstitud kammeljat spinatiga ning kolmese sorbetivaliku, leppisid Euroopa riikide juhid vastu tänast hommikut kokku, et seavad oma jätkusuutlikkuse-lootuse kolmejalgsele võluelevandile "rekapitaliseerimine", "fondivõimendus" ja "restruktureerimine". Kavas on pankade rekapitaliseerimine, peaaegu juba ametlikult päästefondiks ehk õlekõrreks nimetatud Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) võimendus ja erasektori võlgade restruktureerimine.

Tekst: Mait Raun

Ametlikult nimetatakse täna hommikul sündinud kokkulepet "Euroopa liidrite üksmeeleks ühisraha ähvardava võlakriisi lahendamises". Esimesed üleöö laekunud leevendusrahad paisatakse Kreekasse, mis on Euroopa kultuuri häll ja rahaühiku "euro" tunnusmaa. Kreeka kahe-eurosel mündil on kujutatud Europe röövimist.

Öise päästeplaani sisu

Sündinud plaani järgi nõustusid Kreeka võlakirjade omanikud VABATAHTLIKULT korstnasse kirjutama 50 protsenti võlakirjade väärtusest, mis tähendab 100 miljardit eurot. Pankadelt nõutakse põhikapitali suurendamist üheksa protsendi võrra, et luua puhver potentsiaalse kahjumi puhuks. Pangad vajavad 106 miljardit eurot, et need nõuded täita. Selleks on aega 2012. aasta juunini. 440 miljardi euro suurune EFSF hakkab saama lisaraha ja -võimu nii, et luuakse uus finantsmehhanism, mis "tõmbaks ligi erainvestoreid, kellel oleks huvi samuti võlgu osta".

Kõik see vähendab Kreeka võlakoormat 150 protsendilt 120 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ehk siis ka pärast neid drakoonilisi samme, mis paiskavad kapitalismi kummuli, jääks võlakoorem väga suureks, ületades ka koguprodukti.

Ning see on ainult Kreeka. Järge ootavad Portugal (mille 2002-2004 laskis auklikuks peaminister José Manuel Barroso, kes alates 2004. aastast juhib Euroopa Liitu), Hispaania, Itaalia.

Eelnes kurb nädalalõpp

Teatavasti jäi möödunud nädalavahetusel "Kreeka päästeplaan" sündimata ning kokkusõitnud riigipead tundsid end ebalevalt ja mõttetult, kuna ilmnes kibe tõde, et rahakontod on Euroopas tühjad ja auklikud. Päästeplaani kiire kokkuleppimine järgmiste päevade jooksul nimetati riigijuhtide, eriti Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli auküsimuseks.

Tegelikkuses tähendas see, et Euroopa poliitika ähvardas lähipäevil päädida silmamoondajate piduliku õhtusöögiga. Selle vältimisega oli tarvis leida"kasvõi karu ...-st" otsekohe ja väga palju raha. Või vähemalt piisavalt jõuline lubadus selle saamiseks, et ära hoida rahaturgude kokkuvarisemine. Kulla untsi hind tõusis paari päeva jooksul enne kordusnõupidamist 1660 dollarilt 1720 dollarini, hõbeda oma 31,5 dollarilt 33,5 dollarini.

Otsiti paaniliselt rahakotti

Ja leitigi. Eile hommikul kell 9 toimuma pidanud Euroopa riikide rahandusministrite kohtumine jäeti ära, kuna nendest vaesuritest ja võlgnikest ei sõltunud parajasti mitte midagi. (Näiteks Eesti rahandusminister Jürgen Ligi sai tänu sellele pidada oma jututoa maha hoopiski kodusel Toompeal ning nautida oma kummaliste väljaütlemistega ka suurt meedia tähelepanu, mis aitas veidi hajutada tähelepanu eemale Brüsseli paanikalt.)

Samal ajal, kui Õhtumaal pidanuksid kokku saama rahandusministrid, oli Hiinas juba töökas pärastlõuna. Pekingis käis kohtumine Hiina kommunistide ja Euroopa Liidu palve-delegatsiooni vahel. Viimast juhtis Barroso parem käsi, Euroopa Komisjoni esimene asepresident ja Euroopa Liidu välispoliitika ametlik esindaja Catherine Ashton of Upholland (paradoksaalne paruness, kes esindab Tööparteid).

Hiina valitsuse välisminister Yang Jiechi ütles sellel kohtumisel välja kommunisti ausõna, et Hiina on Kreeka ja taga-Euroopa sõber ning annab Euroopa Liidule abi võlakriisi lahendamisel. Valuutafond IMF sai Hiina kommunistide käest konkreetse skeemi, mismoodi Hiina rahasüstid hakkavad liikuma läbi selle fondi.

Pääsemise kuulutus

Rahvusvaheliste finantsturgude rahustamiseks anti eile, kolmapäeva keskpäeval koheselt teada, et Euroopa Liit kirjutab Brüsseli tippkohtumise lõppdokumenti sisse kokkuleppe Hiinaga. Kinnitati, et euroala päästefondi juht külastab juba sel nädalal puna-Hiinat. Kinnitati ka, et Hiina rahavoog võimaldab suurendada "euroala päästefondi" ja kustutada 50 protsenti Kreeka võlgadest ning et see aitab Prantsusmaa juhil Sarkozyl ja Saksamaa kantsleril Merkelil maailma veenda, et Euroopa on kriisi kontrolli alla saamas.

Hiina sai võimaluse tingimuste seadmiseks ja Euroopa survestamiseks. Olukord meenutab Lääne-Euroopa 1975. aastal Helsingis toimunud pugemist kommunistlikule Nõukogude Liidule, kui viimane oli demonstreerinud tuumaarsenali ja sisepoliitika jäigastumisega oma muskleid. Hiina muskliks on midagi Euroopale arusaadavamat ja kergemini vastuvõetavat, lausa lemmiksööt: Hiina ei luhvtita laulu "seal kus vaja lõhkes pomm" ega jüaane, vaid nn töörahvariigi valduses on 3,2 triljonit USA dollarit vaba valuutat.

Kes maksab, tellib ka muusika

Hiina puna-tippjuhid üksnes noogutasid viisakalt, võttes üle eurotsooni haldamist. Ent koheselt saatsid nad oma alluvad tulejoonele survestama, et ei jääks liigseid illusioone. Juba paar tundi enne Euroopa riigijuhtide kogunemist Brüsselis teatasid ametnikud, et Hiina kutsub Euroopa Liitu ja selle liikmesriike üles nende jätkusuutmatut majandusstrateegiat ümber modelleerima.

Vaevalt sai valmis kokkulepe "Euroopa liidrite üksmeeleks ühisraha ähvardava võlakriisi lahendamises", kui pingest vabanenud Prantsusmaa president Sarkozy teatas, et helistab kohe täna Hiina kommunistide presidendile Hu Jintaole ja palub Hiinal osa võtta Euroopa võlakriisi lahendamisest. Hiina punapeaminister Wen Jiabao kinnitas aga Hiina tahet Euroopa Liidule appi tulla. Hiina valitsuse välisministeerium avaldas Brüsseli tippkohtumise tulemustele tunnustust ning lubas, et lisaks IMF-ile osaleb Hiina ka EFSF-is oma aktsiatega. Homme, reedel tormab päästefondi EFSF juht Klaus Regling isiklikult Pekingisse, et "ligi meelitada investoreid" (Ligi väikese tähega).

Mis saab edasi?

Europoliitikud on nüüd sunnitud kuulama hoolikalt Hiina kommunistide näpunäiteid. Ja hiinlane irvitab, nurgatagused kanalid dikteerimas juba tingimusi. Nagu näiteks: „Hiina vajab aega, et hinnata seda plaani väga hoolikalt,“ ütles Hongkongis asuva Mizuho Securities Asia ökonomist Shen Jianguang. „Hiinat paneb muretsema see, et Euroopa poliitikute hulgas on nii palju erimeelsusi. Hiina ei taha, et teda nähakse raiskamas raha plaani peale, mida isegi eurooplased toetada ei taha.“

Kuna Euroliidu ja euroraha käigushoidmise vajaduse tõttu lähevad Eestis kogutud maksud nüüd suures mahus piiri taha, ei saa Eestil iseseisev eelarve toimida. Kuna ka eurotoetuste saamise kraan keerati kinni, siis pole näiteks õpetajatele võimalik sentigi leida. Aga kui juhtumisi õpetajatele nende protesti ägeduse tõttu vastu tullakse, tekib teisal auk. Ehk siis kujuneb samasugune olukord kui Kreekas, kus auke polnud enam võimalik lappida.

Jätkusuutmatu Eesti kommunistid Ansip jt tunnevad rõõmu, et saavad "sotsiaalselt lähedase" käske täita, neile oleksid justkui tagasi entusiastlikud partei rajoonikomitee ajad. Kui Toompeal oleksid teistsuguse mõttemaailmaga inimesed, siis kavandaksid nad Eesti jaoks parima teena võimalikult kiiret majanduslikku pankrotistumist (poliitiline on juba toimunud), et saavutada kreeka-sarnane staatus ja kaoks kohustus Euroopat rahastada.

Pole võimatu, et uue ja hullema tõttu hakkame "head kapitalismi-aega" taga igatsema. Teisalt on võimalik olla nupukas ning Euroopa rööv ja varisemine rahvuslikes huvides ära kasutada.

Allikas: Mait Raun
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (25)
  • Mari  - selge ja loogiline arutlus

    väga ladusalt ja ilmekalt kirjutatud sünge tulevikulugu, mis peaks valitsuse liikmetel laua nurgal olema, et lihtviisiliselt lugeda saaks.
    Kas aga aru ka saaksid, pole kindel, ammuks veel õppust võtaks.

  • Margit-Mariann  - EL tööstuseliit hoiatab Hiina abi eest!

    Euroopa võimsaim tööstusorganisatsioon hoiatab eurotsooni liidreid Hiinalt ja teistelt riikidelt kriisiabi palumise eest, kuna niiviisi võib räsitud euro saatus sattuda välismaiste valitsuste kontrolli alla.

    «Kui eurole palutakse appi riike väljastpoolt eurot, siis saavad need riigid meelevalla otsustada euro saatuse üle,» ütles Financial Timesile Saksa äriliidu BDI president Hans-Peter Keitel.

    «Kogu nendepoolne abi tuleks teatava poliitilise hinnaga,» ütles ta.

    Eurotsooni ärijuhte teeb murelikuks, et Euroopa võib näiteks kuulutada Hiina vabaturumajanduseks, mis aga kukutaks kolinal ELi imporditariife.

    Keitel ütles, et eurotsoon peab «lahendama oma probleemid ise» – kuigi selle vastu poleks tal midagi, kui raha tuleks riigifondidest, mis käituksid kui «erainvestorid» ega nõuaks poliitilisi järeleandmisi.

    Samas kiitis Keitel kolmapäevast tippkohtumist edusammude eest. «Ma usun, et kui me võimalusest kinni haarame, on kriis aasta pärast lahendatud,» ütles ta, lisades, et «euroala liidrid on minu arvates viimaste nädalatega kriisi suhtes palju tõsisemaks muutunud».

    Eurotsooni liidrid lükkasid kuude kaupa edasi otsuste tegemist, kujutasid turgusid kurjade vaimudena ning mustasid reitinguagentuure, ütles ta.

    «Viimastel nädalatel avanesid liidrite silmad nägemaks, et turud pole deemonid, vaid peeglid, millest paistab euroala riikide olukord... Turud on nagu elektrokardiogramm – vastu vaielda ei saa, selline lihtsalt on su südame seis.»

    Keiteli sõnutsi on «uus tõsidus» tulnud osalt ka tänu Berliinile, mida tavatsetakse kritiseerida aegluse ja kohmakuse pärast: «Ma usun, et oli tähtis küsida, mida euroala valitsustelt konkreetselt siis oodatakse – ja miks.»

    «Kui me oleksime vastanud kiiremini, siis oleks antud patsiendile lihtsalt palavikku alandavat rohtu, süvenemata palaviku põhjustesse,» ütles ta.

    Keitel hoiatas ühtlasi, et regiooni liidrid ei tohiks muutuda liiga «eurotsooni-keskseks», vaid peavad pöörama tähelepanu ka teistele probleemi...

  • Margit-Mariann

    Keitel hoiatas ühtlasi, et regiooni liidrid ei tohiks muutuda liiga «eurotsooni-keskseks», vaid peavad pöörama tähelepanu ka teistele probleemidele nagu energiatarnetele ja rahvusvahelistele finantsregulatsioonidele.

  • Margit-Mariann

    Ei ole hullu, 8. 11 võtab gaasiga Euroopa oma haardesse Venemaa, sest sulgub MRP. Valmib Nord Stream, kusjuures "keskkonnauuring" ei vastanud EL poolt kehtestatud kriteeriumidele. Eestlased võiks ju otse öelda, et soovivad Moskva võimu tagasi, sest te olete ju moskvameelsed!
    Putinist saab Läänemere isand.
    8.11 - E(NS)V meedia - ärge unustage juubeldamast! Kingitus Suureks Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks.
    Ühelt poolt Hiina, teiselt poolt Moskva.

  • Margit-Mariann  - Britannia päästepaketis ei osale!

    David Cameron: London on pideva ELi rünnaku all

    London on Euroopa Liidu regulatsioonide pideva rünnaku all, teatas Suurbritannia peaminister David Cameron.

    Cameron hoiatas, et euroala liikmed võivad hakata koonduma sellisel määral, et see hakkab rikkuma ELi vabaturu reegleid, kirjutas Telegraph.

    „London on Euroopa finantsteenuste keskus. Ja ta on pideva Brüsseli direktiivide rünnaku all. See on muretsemise koht, see on võtmetähtsusega riiklik huvi, mida me peame kaitsma,” lisas ta.

    Cameron teatas, et kavatseb võidelda euroala riikide säärase tugevama koondumise vastu, mis võiks viia konkurentsivabadust pärssivate regulatsioonide tekkeni.

    „Kõik 27 ELi riiki peavad seisma hea selle eest, et ühisturg oleks reguleeritud adekvaatselt,” jätkas ta.

    Peaministri kommentaar järgnes sellele, kui Briti varakantsler ehk rahandusminister George Osborne teatas, et Ühendkuningriik ei osale euroala abipaketis.

  • Margit-Mariann

    Saksa kohus blokeeris EFSFi võlakirjaostud


    Saksamaa mõjuvõimas konstitutsioonikohus viskas kaika eurotsooni päästefondi kodaratesse, väljastades määruse, mis nõuab Bundestagi täiskoosseisu kinnitust igale riigivõlakirjade ostule, mida EFSF ette tahaks võtta.

    Üllatuslik käik ei kujuta endast veel lõplikku kohtuotsust, kuid tähendab samas, et parlament ei saa kuni lõpliku otsuseni kasutada 9-liikmelist eriotstarbelist allkomiteed salajaste kiirotsuste tegemiseks.

    Lõplik otsus võib sündida detembris.

    «Võime vaid loota, et otsus tuleb pea,» ütles Saksa rahandusministeeriumi pressiesindaja Martin Kotthaus.

    Liberaalsete vabademokraatide eelarvekomitee juht Bundestagis Otto Fricke ütles, et riigivõlakirjade ostud EFSFi poolt on kuni kohtuotsuseni «de facto võimatud».

    Eurotsooni rahandusministrid ei ole veel lõplikult paika saanud 440 miljardi eurose EFSFi finantsvõimenduse üksikasju, mis annaks fondile väe ostmaks järelturult riigivõlakirju.

    Kolmapäevasel eurotsooni tippkohtumisel pandi lõpliku kokkuleppe tähtajana paika novembri lõpp, mis tähendab seda, et lähitulevikus fond sellisteks sammudeks ilmselt valmis ei ole.

    Euroopa Keskpank on viimastel nädalatel sekkunud järelturgudele, ostes sealt üles Hispaania ja Itaalia riigivõlakirju, hoidmaks ära nende tootluste lakkelendamist. EKP tahaks aga selle rolli kiiremas korras EFSFile üle anda.

    Karlsruhe konstitutsioonikohus väljastas oma määruse pärast seda, kui kaks sotsdemokraatidest parlamendiliiget protesteerisid, et eriotstarbelise allkomitee asutamisega on rikutud nende demokraatlikke õigusi.

    «Konstitutsioonikohus otsustas, et kuni lõpliku kohtuotsuseni ei tohi Bundestagi osalusõigust uue komiteega asendada,» seisab kohtu pressiteates.

    Kristlike Demokraatide liider Bundestagis Peter Altmaier ütles, et alustab viivitamatult kõnelusi teiste parteide esindajatega tagamaks, et kogu eelarvekomisjon või parlamendi täiskoosseis oleks iga hetk valmis reageerima EFSFi palvetele.

    Eurotsoon...

  • Margit-Mariann  - Saksa kohus blokeeris EFSF võlakirjaostud, jätk

    Eurotsooni tippkohtumise päeva hommikul otsustas Bundestag, et Euroopa Keskpank peab lõpetama võlakirjaostud niipea, kui EFSF «tööle hakkab». Analüütikud ütlevad aga, et kui kohus peaks oma keelu paika jätma, ei saa EFSF oma uut ülesannet täita.

  • Margit-Mariann  - Euroala päästepaketi eluiga 1 päev kuni 3 kuud

    Legendaarne investor George Soros kritiseeris eurotsooni juhtide selle nädala tippkohtumist, prognoosides, et seal välja töötatud lahendus võib kesta ühest päevast kolme kuuni.

    Soros sõnas briti ajalehe Telegraph vahendusel, et Kreeka võlakirjade kärpimine 50 protsendi võrra vähendab riigi võlga kõigest 20 protsendi võrra, millest omakorda ei piisa majanduslanguse peatamiseks.

    «Taas liiga vähe, liiga hilja,» võttis Soros euroala päästmiseks kokku lepitud meetmete mõju kokku. «Osaliselt toob see küll kergendust, sest turud ootasid juhtimist nii väga. Paljas fakt, et midagi üldse saavutati, on suur kergendus, ent sellest piisab üheks päevaks kuni kolmeks kuuks.»

    «Kahjuks pole tegemist viimase kriisiga, sest fundamentaalsed muutused on tegemata. Selge, et Kreeka võlg jääb edasi kasvama,» lisas Soros.

  • Margit-Mariann  - Paet ärkas üles:

    Hiina kaasamine Euroopa Liidu finantsstabiilsuse fondi (EFSF) laiendamisse on välisminister Urmas Paeti hinnangul toores kava ning vajab esmalt tõsiseid arutelusid.

    „Ma ei taha kindlasti öelda, et see on tohutult hästi läbi mõeldud kava ja et see oleks kokkulepitud lugu,“ ütles Paet BNS-ile antud usutluses, kommeteerides plaane kaasata Hiina EFSF-i laienemisse. „Ma olen seda meelt, et sellisel kujul need asjad ei juhtu.“

    Paet toonitas, et Hiina kaasamine EFSF-i laienemisse vajab esmalt „väga tõsiseid arutelusid“.

  • Ilmar

    Euro-teema muutub tüütuks. Pole võimalik, et see on kõige tähtsam, kõige olulisem teema. Nüüd kus Hiina enamlased on ka lõimunud Euroopa siseasjadesse, siis võib... võib... lihtsalt loobuda. Meile kõigile on siiski kõige olulisem, rahu maailmas ja meie riigis, mis sest, et meie vabadused-privileegid kipuvad vaikselt kaduma.
    Meie panuseks on töö - rohkem meilt, selle maailma vägevad ei eelda. Midagi hullu sellest ju pole, et edaspidi hakkame enam ja enam aduma enamluse kasvavat mõju. Looduses nii ongi - kui vastujõudu pole, siis hakkab vohama mis iganes ja mis tahes. Stabiilsus on ka siis hea, kui see pidevalt halveneb. Harjume ära. Valikuid meil rohkem pole. Ärgem enam vaevake oma päid põhjendamatute unistustega! raiskame lihtsalt aega ning oma närve. Meid on siin maamunal juba nii palju, et sinu-minu valikutele, unistustele ei jää enam suurt ruumi. Ainuke võimalus on leppida paratamatusega, kohaneda sellega ning teha seda, mida poliitiline süsteem käsib meil teha. Leidke siis oma tööst ja teenistusest seda tröösti, panustades veidi rohkem, kui meilt nõutakse. Ning loomulikult - kompromissitu lojaalsus oma juhtidele! Teisite ei saa olla, teisiti pole võimalik, ega ka... otstarbekas.

    Pole vaja liigseid emotsioone - lähtume kainest arvestusest, et enamusel on enamaltjaolt v. alati õigus ja vähemus peab sellele, omaltpoolt - oma vabaduste arvelt - rohkem ruumi andma! Peame olema neile tänulikud - andes ära, üldisesse (hallimalolu) stabiilsusesse, oma mehelikuse/naiselikuse, oma rahvuse, oma lapsepõlve, oma pensioni, oma individuaalsuse, töötasu ja isegi oma unistused.
    Euroopa Liit ning demokraatia on nii olulised, et meil pole isegi enam valikut!

    Eks siis lühidalt - aitab jamast! Tahan oma tagasi ja kohe! Ja prss see Euroliit koos oma Hiina komparteiga.


  • Ahmed Rannaküla

    Ilmar, teie kultuuri varasalves vedelevad tolmuga kaetud kuldsed sõnad - kes kannatab see kaua elab.
    Seda tõetera järgides tuleks aga oma kannatus(t)es tasakaal leida, mitte nagu Margit-Mariann, kes ainult kannatab ja unustab elamise :)

    Salam aleikum Est Onia - yksgort mee võitame niiguinii!!!

  • Margit-Mariann

    Ahmed, Eestis unustavad paljud elamise. Kui elada ei lasta. Mul suva! Täiesti!

    Samas eurost on saanud juba usulahk, kuigi britid ennustavad euroala lagunemist.
    Nad tänavad õnne, et neil on oma raha, mis on välisshokkidele paindlikum ja kaitsevall ning et naela saab vajadusel devalveerida. Kreeklased suhtuvad eurosse nagu rammusasse lüpsilehma ja eurost on neil suva. Õieti teevad!

  • Margit-Mariann

    Ei hakka copy-pastima, kuid tänases PM-s oli lugu pealkirjaga "Eurokriis raputab Suurbritanniat".

    Ja küll on tore kui tegemised "hallidele varjudele" nii huvipakkuvad on. Head sabas jooksmist, meilide lugemist ja kirjade vahelt ära korjamist ning lihtsalt lõbu pärast tööde nurjamist! Et ma raha ei saaks! Ju ma siis olen NII OHTLIK! Või on see lihtsalt KÄTTEMAKS!
    Nt. kadedusest.....

  • Ilmar

    Tundub, et Kreeka valitsuse soov viia läbi referendum euroliidu pakutava abipaketi poolt, külvab läbinähtavat ärevust. Ilmselt mõistetakse - majanduslik-poliitilise vapustuse doominoefekt võib alata sealt. Mis veel hullem - paistab, et Kreeka valitsus ignoreerib euroeliidu ettekirjutisi/tingimusi. Tundub vägisi, et lisaks mässavatele kreeklastele on ka nende enda valitsus alustanud mässu? Kreeka opositsioon lendas kohe välja avaldusega, kus pakub referendumi asemel erakorralisi valimisi - ju siis õrnas lootuses päästa euroliidu pakutav abipakett, ja mis seal salata - tulla võimule. Oleks nüüd loogiline eeldada, et euroliit istub maha mõttetalguteks. Annaks siis jumal, et see ei lõppeks Kreekale veretalgutega! Mõistagi, punahiina enamlased võivad muutuda rahutuks ning võivad sundida oma uusi mõjualuseid tegudele, mille tagajärjed võivad kujuneda inetuteks.

    Muide, kreeklasi karistades, saab ühtlasi anda ka näitliku õppetunni teistele Euroopa rahvastele. Loodan siiski, et seda ei juhtu. Samas - terve utoopia on ohus.

  • Mait

    Võib arvata, et doominot mängib Hiina ja seega tema jaoks on olukord praegu sobiv. Peab ootama, mis tal kavas.

    Kreeka samm on iseenesest täiesti arusaadav, sest see on kreeklaste kui rahva jaoks ainus tee, kuidas olla mitte kivike (teerulli-alune objekt, tulevane lömmis prügi), vaid poliitiline subjekt.

    Kreeka samm on aga üdini vastuolus Euroliidu tegevuse fašistliku alusega, kus otsuseid langetavad asjatundjate korporatsioonid (välisministrid, kalaministrid jne), mitte rahvas. Börsid langsid juba MÕTTEST, et rahvas võib otsustada, sest see polevat ette teada tulemusega.

    Euroliidu kui nähtuse poliitiline kapital, usalduse alus on RUTIINSUS, võimalikult kõik peab olema stabiilne ja ette teada. Teisisõnu - stagnatsioon, brežnevism.

    Meie, kes me Eesti maa-ala poliitilise subjektsuse ära andsime (või siis need, kes 2003 hääletasid jah, tegid seda), vaatame nüüd mõmm-mõmm tehes konnaõgijate otsa. Need aga lakuvad prinke punaseid pepusid. Meie olem nii tühised, et ei pääse isegi lakkuma. Meile ei serveerita.

    Hiinlased naudivad olukorda.

  • Mari  - Hiinlased naudivad olukorda

    ...ja meie oleme nii tühised, et ei pääse isegi nende prinke punaseid pepusid lakkuma, nagu vaimukalt tõdes Mait.
    Eesõigus ja võimalus lakkuda on EU suurriikidel.

  • Ahmed

    Mait, nimetades Jewroliidu sotsalistlikke aluseif fašistlikuks solvad sa kõiki ausaid fašiste. Nimetagem asju ikka oma õigete nimedega.. Sotsialistlik väärkasvaja on just sotsialistlik väärkasvaja mitte fašism.

    Ette tänades, Ahmed Rannaküla (fašist)

  • Mait

    See süsteem on minu veendumuse järgi fašism. Mussolini või miks mitte ka Evola aadete püüdlik elluviimine. Kuid fašism ei saa rakenduda ilma aristokraatiale tuginemata kuigi hästi.

  • Ahmed

    Mait, Jewroliidu parlamendis on enamus sotsialistidel...või siis moodsas keeles, sotsialistlik plokk on suurim. Väidad sina, et need krt sotsid teevad fašistlikku poliitikat? Vahest peaksid oma veendumust revideerima, oled ikkagi haritud nutikas mees või saame sindki pea tänavanurgal näha plakatiga "fašism ei lähe läbi!"?

  • Mait

    Fašismi juuredki on sotsialismis.

    Aga praeguse poliitilise süsteemi juures pole ideloogiatel tähtsust. Hetkel paiknvad Euroopa Liidus võimukulissi taga sellised tüübid ja huvigrupid, keda ehk iseloomustab Molovan Djilasi "Uus klass".

    Võimu teostamine on tehnoloogiline ning ka fašism ise on üks tehniline lahendus, kuidas võimu teostada võimalikult kvaliteetselt sel kombel, et antakse põhiliste elualade esindustele sõnaõigus vahetult võimutipu ümber.

    Pätsi aeg on selle toimiv näide, hierarhia moodustasid valgustatud riigipea + elualade pead, ning prioriteediks oli ühiskond kui tervik. Kuna oli rahvusriik, siis asusid selgelt esiplaanil rahvuslikud väärtused.

    Kuid see on pikk teema.

  • Ahmed

    Tänud selgituse eest Mait. Vahest viitsiks keegi sellest pikemalt kirjutada.. Ma pean silmas täitsa artiklit. Pakuks sellest lugemine kindlasti huvi paljudele... Risk on muidugi, et rahva valgustamise tulemusena lööb Eestis vohama anti-fašism, sest paratamatult tekib küsimus - kas sellist fašismi me tahtsimegi?

  • Mait

    Säärane artikkel nõuaks Vana-Rooma valitsemiskorralduse põhjalikku tundmist, kuna Mussolini ammutas ideed alates mõistest fascia sealt.

    Üsna sümboolne uudis oli keset rahajama panga andmine itaallase kätte (nagu ka suur mure Kreeka pärast, mida Rooma alati ülehindas), ilmselt taipab Euroliidu toimemehhanisme hästi ka Berlusconi. Liidu tänased alused pani paika Romano "Mortadella" Prodi.

    Prodi oskaks kirjeldada, kuidas ikkagi sai 21. sajandi hakul keset lalinat demokraatiast tekkida moodustis, kus rahva esindajad on vaid nõuandvaks fassaadiks (europarlament), ent tegelike otsuste tegemiseks kogunevad elualade juhid (vastavad riikide ministrid), kellel on erinevalt parlamendist otsustusõigus.

    Hiinlastele aga pakuvad sellised Kreekas, Roomas ja nende tagamaal toimuvad protsessid tunnetuslikku huvi. Kuna ajalugu kordub farsina, siis on taaselustumas reality show vormis Rooma impeeriumi abitu jätk. Aeg kulgeb tagurpidi ning tõenäoliselt ühel päeval, pigem varem kui hiljem, toimub murrang ning Vahemere piirkond irdub taas "barbaritest" (Saksamaa, meiegi, st jõukatest ja valgetest).

  • Anonüümne

    Eestlane jõuab ikkagi ütlemata palju, vähemalt 4% Toompeast juba kohal prinke punaseid pepusid noolimas: volvo Kallo, jõmm Sven Sester, Maret Maripuu, sots Peeter Kreitzberg. Retk Tiibeti okupatsioonitsooni, Ülehiinaline Rahva (!) Esindajate Kogu, Hiina Välissuhete Instituut, lõunalaud aseministriga. Kreitzberg sündis 1948 Pärnus, suri Hiinas hotellitoas.

  • to Anonüümne

    Nagu arvata võis siis eestlased käisid Hiinast raha küsimas. Peeter võimles kõik need päevad et on Kalevi eriesindaja. Et kui Kreeka sai, siis ka Kalevile ja tema soole.

  • Mait

    Kui Euroopa Liidu liikmesriikide välisvõlad jaotada elanike vahel, siis iga Euroopa Liidu elanik on võlgu 250 000 krooni, seega 4-liikmeline pere on võlamiljonär. Võlamajandus on absurdne asi ning jätkusuutmatu, aga huvitav, kellele ollakse võlgu? Kas võlad taanduvad kuidagi (ja miks siis liidu sees ei tehta tasaarveldust)? Jüaanides makstakse meie võlad?

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.