Sõltumatu Infokeskus

Kuigi VP ei tea et üle liiduvabariigi ei saa võrrelda tooreid ääli (Mardi 2467 äälest saaks võrdsustatuna 2319 ja Kalju 64 äälest 57), näitab 1% äältest seda et selle suuna pooldajaid oli 1 vaid ligi 100 ääletaja kohta.
Ma ei pea seda suunda valeks, see peakski olema kogu liiduvabariigi olemasolu aluseks, aga tegelikkuses tuleb leppida ääremaaga nagu Edgari vennaskond on leppinud omaga. Et vahe on kümnetes kordades ei tee eestlusele rajatud mõtteviisi valeks nagu pole vale ka iga mittekasulik tehing.
Alamiseks pole mingit mõtet, valijaskond on jaotunud kastidesse. Võib muidugi väita et kui elu läheb sellegipoolest edasi siis mis elu see sihuke üldse on, aga nii see on. Olulisem on jääda iseendaks et ei lastaks end ära osta. Näen viimast ohtu eriti enam ääli kogunute juures.

Lausa fantastiline on see sõna ja mõte(kui selles mõtet üldse on): väikeerakonnad, mis tglt peaks kirjutama nii: väiksemõtte erakonnad.
Vahest vaatan neid meiliaadresse, mis mingi SI kirjutise taga nähtavale tulevad. Juba ainult neist saaks terve partei kokku + need väikselt mõtlevad üksikud.
Parteidesse kogunenud inimesed on sellest ammu aru saanud, et üksik hunt metsas süüakse ka kaashuntide poolt ära.
Teiseks hääled, mis nüüd kaduma läksid, saavad aru, et pole enam mõtet olla üksik, vaid vana eesti sõna - malev - kohaselt saab vastasele vastu või oma ideed teostada vaid koos, üheskoos.
Ka loodus on nii seadnud, et lapsi saab teha vaid koos - naine ja mees üheskoos. Aga need üksikute väärideoloogiat ajavad on kui kondoomikasutamist propageerivad homod, kes teavad hästi, et jäävad järglasteta.
Ent miks SI kui vaba teavet ja vaba maailma tutvustav portaal ikka eraldumist kõigest looduslikust...tglt ükskõik, ega ka sellest kirjast midagistki kasu ole - tardumine on selgelt näha.

Professionaalse kretinismi tasemele ei pea ka jõudma. Sa näed ka igal pool oma kohendatud hääli...

Siin EI VÕRRELDA (võrdlemine on...), vaid esitatakse reaalselt saadud hääled, algandmed, millest igaüks võib teha ümberarvutusi, milliseid tahab.

Mina usun, et Kalju Mätik oleks saanud kordades rohkem hääli, oleks olnud korralik kampaania!
Kalju Mätiku artikleid saab endiselt lugeda blogist kaljumatikersp.blogspot.com
Kui inimesed inimest ei tunne, sest vabadusvõitlejal, EDL-i ühel juhil, ÜRO memorandumi autoril, puudub pääs meediasse ehk inimesteni, siis on väär väita 64 hääle põhjal, et eestluse pooldajaid on vaid 1%.
Aga miskipärast tahetakse väga näidata, et meil ei ole toetust ja meid kõigiti näidata kui marginaale. Selge, et inimesed marginaale ei vali ja selleks tuligi üksikud iga hinnaga läbi kukutada. Võrdsete tingimuste juures kus te teate, milline oleks olnud tulemus?
Kalju Mätiku kilekottidega võidu jooksmine kahel päeval enne valimisi, blogi reklaamimata jätmine ning nadi 64 häält jääb EIP südametunnistusele, sest ta kandideeris EIP nimekirjas. Aga see ei väljenda toetust eestlusele kui maailmavaatele. Seda sellest järeldada on meelevaldne.
Kuid siiski meie võitsime 3% hääli ja kartell KAOTAS 3% + roheliste 4% hääli. PARAS!

Ja saitegi TARDUNUTE VALITSUSE!

Väga lohakas töö Vabaduspartei teabetoimkonnalt!

Kalju Mätik ning Olev Ait kuuluvad EIP-sse, lisaks on välja jäetud veel mitu Eesti Iseseisvuspartei liiget:

Henn Leetna
Rein Pihlar
Jevgeni Kupin
Tarmo Õunapuu on ka esitanud avalduse EIP-sse astumiseks.

Minu andmed pärinevad siit:
http://vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/kandidaadid2011?id=12655&pid=67 48

EIP veel süüdi? Miks siis Mätik ei kandideerinud OMA erakonnas?

Aluseks on võetud erakondlik paiknemine 2010. aasta lõpu seisuga, arvestamata on jäetud inimeste ulatuslik erakondlik liiklemine tänavu jaanuaris, mis on tingitud Eesti kummalisest valimisseadusest, kus keelatakse valimisliidud ega lubata ühe registreeritud erakonna liikmel osaleda teise nimekirjas.

Loe esmalt ikka tekst läbi.

Henn Leetna ja Jevgeni Kupin tulid KESKERAKONNA, Rein Pihlar IRL ridadest valimiste eel üle EIP ridadesse

väike täpsustus: e-erakonna alt kandideeris siiski 3 liiget Rahvaliidu nimekirjas: Hannes Toomsalu, Reio Vilipuu ja Mati Väärtnõu

Mait, kui kokku võetaks ääled AINULT ringkonnas, sellest saan aru. Üle liiduvabariigi aga eri kaaluga ääli kokku võtta ei saa, see on ARIMATUS. See oleks sama mis ääletada Andorras ja Espanjas ning siis võrrelda mingi asja poolt antud äälte üldkoguseid, mitte suhtarve.

Eesti kartelliväliste parteide liikmete (seisuga 31.12.2010) häältekogus, esialgne tulemus:

4949 Eesti Rahvuslik Konservatiivne Liit (1, 2, 3, 6, 10)

2934 Erakond Eestimaa Kristlikud Demokraadid (1-12)

750 Eesti Iseseisvuspartei (4, 6, 12)

513 Vabaduspartei (3, 5, 8)

421 E-erakond (1, 3, 12)

366 Vabade Kodanike Ühendus (9, 10)

197 Õnnelike Inimeste Erakond (3)

60 Uus Tööerakond (2)

--

421 E-erakond (1, 3, 12)
Hannes Toomsalu 288
Mati Väärtnõu 124
Reio Vilipuu 9

Minu viga; samas mind artikli sisu paljuski ei huvitanudki.

Ei saa aru, milleks vananenud teavet levitada. On ju teada, et valimiste eel isikute poliitiline tegevus elavneb ning siis tehakse ka tõsisemad otsused ja ilmneb selgemalt ka parteide olemus, eluvõime.

Ütleme siis - loid ja sisuliselt eksitav töö VP teabetoimkonnalt. Räägitakse ju ikkagi märtsivalimistest, nende tulemustest, aga lähtutakse vananenud andmetest!

Mis iganes, püüdsin lihtsalt täpsustada.

Tänases Delfis ka: Virgo Kruve: Klikivalimiste võimalikkusest demokraatlikus riigis. NB! Vaadake paljuütlevat illustratsiooni valimiskomisjoni kodulehelt ehk veateadet: viga serevriga ühendumisel! (tõlge: sorri, vale kandidaat!)

Kas 12:14:08 andmete põhjal tuleb järeldada et Vello jt peaks edaspidiseks koonduma Mardi lipu alla?

Virgo Kruve muljed klikivalimistest

Eesti elektrooniline hääletamine eirab valimiste ühetaolisuse ja kontrollitavuse põhimõtteid ning loob soodsa võimaluse häälte ostmiseks.

Minul oli võimalus osaleda e-valimiste vaatlejatele korraldatud koolitustel. Mida rohkem lugesin jagatud infomaterjale või viibisin kokkusaamistel, seda enam sain aru e-valimiste vaatlemise võimatusest.

Ma oleksin tundnud ennast koos teiste vaatlejate ja valimiste korraldajatega ühte ruumi suletuna ja meie kõigi ainsaks tegevuseks oleks olnud läbi lukuaugu ehk arvutikaabli sisse pudenevate hääletussedelite arvutisse kokku kogumine ja hiljem õigetesse kandidaatide kaustadesse sorteerimine. Kellelgi meist ei oleks olnud aimu, milline maailm ja valimissedelite saatjad on teisel pool seina.

Puudub igasugune võimalus näha arvuti kasutajat ehk valimiskabiini kasutavat valijat. Maailmas ei ole ühtegi teist riiki peale Eesti, kus valimiskabiin oleks tehtud hääletaja asukohta: tema koju, kontorisse, suvilasse, autosse või naabri tuppa.

Ühelgi teisel demokraatlikul riigil ei ole tulnud pähe, et me laseksime valijad hääletussedeleid vorpima suvalisse interneti levikuga kohta ja ei vaevu veenduma, mitu inimest sellega tegeleb või kes seisab valija selja taga. Ilmselt sellel põhjusel, et valija peab olema valimiskomisjoni poolt kontrollitavates ja hääletusvabaduse tagavates tingimustes, ongi teised riigid läinud e-valimistel valimisjaoskondades valimismasinate kasutamise teed. Taolisi valimismasinaid on kasutatud Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal, Brasiilias, Soomes ja mujal.

2008. aasta oktoobri viimasel pühapäeval katsetasid soomlased kohalikel valimistel Lõuna-Soomes Uusimaa maakonnas elektroonilist hääletamist valimisjaoskonda paigutatud valimismasinatega. Valijale anti pärast isiku tuvastamist valimiskaart, mille ta sisestas valimismasina lugejasse, valis puuteekraanil kandidaadi numbri valimisnimekirjast ja kinnitas selle. Elektrooniline hääl saadeti eraldatud arvutivõrgu kaudu keskserveris...

Elektrooniline hääl saadeti eraldatud arvutivõrgu kaudu keskserverisse ja hääletaja tagastas valimiskaardi jaoskonna töötajatele.

Hääli loeti pärast valimisaja lõppemist. Selgus, et 12 234 valija seas oli 232 kehtetut häält (1,9 %), kus valimisprotseduur oli jäetud lõpuni tegemata. Sellest veaprotsendist piisas, et elektroonilise hääletuse tulemused tühistada ja lõpetada katsetused klikivalimistega. Aprillis toimuvatele Eduskunna valimistele minnakse traditsioonilise paberi ja pliiatsiga.

Eesti kohta me e-valimiste veaprotsenti ei tea, sest kokku loetakse vaid saabunud hääled, mitte valimisrakenduse käivitamised arvutis ja hääletamisega alustamised. Just sellele aspektile osutab ka Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud Paavo Pihelgase kaebus, mis käsitles valija diskrimineerimise tüüpi rünnakut ja valimiste korraldajate võimetust tuvastada hääletaja arvutis tegutsevat pahavara või viirust.

Valimismasinatega hääletamise süsteemi on väga lihtne turvata küberrünnakute eest läbi eraldatud sisevõrgu loomise. Meie e-valimiste süsteem on kavandatud olema kõigile ligipääsetav ja avatud ning võimaldab hääletada ka kellegi teise koodide ja ID-kaardi abil. Võiks isegi öelda, et oleme liberaliseerinud häälte ostmise. Kui varem pidi valijaid meelitama ja valimisjaoskonda transportima ning isegi siis ei olnud kindel, kelle poolt ta hääletas, siis ID-kaardi nädalaks laenamine lihtsustab häälte kokkuostu. Mobiilse interneti levik on seda omakorda lihtsustanud. Kui pakkuda piisavalt meelehead, pole valijal stiimulit ka valimisjaoskonda kõndida tavalisel viisil hääletama.

Elektrooniliste valimiste läbiviimisega seotud inimesed väidavad, et nende tehnoloogia on veavaba ja kontrollitud. Ilmselt see ongi nii, kuid e-valimiste nõrgim lüli meie praeguse süsteemi juures on hoopis valija, kes asub väljaspool valimiskomisjoni kontrollitud tingimusi. Mina kasutan ka igapäevaselt elektroonilist panka ja olen teinud makseid ettevõtetele Taanis, Suurbritannias, Lätis, Poolas, Tšehhis, Pr...

Tšehhis, Prantsusmaal, Itaalias ja veel kolmes riigis, kuid valimistel hääletamiseks kõndisin ikkagi valimisjaoskonda. Põhjus on selles, et pangas jääb tehingust märge mõlemale osapoolele, klikivalimistel kajastub see ainult saaja ehk häälte lugeja poolel. Hääletajal ei ole võimalik veenduda, et tema hääl läks soovitud kandidaadile või üleüldse arvesse.

Ainus põhjus, miks maailm pole vaevunud osundama meie e-valimiste väärastumisele, on meie riigi väiksus ja tähtsusetus maailmas ning e-häälte veel väike osatähtsus (15,4 %). Isegi meie naabreid ei huvita, kes võidab valimistel ja milliste meetoditega, sest meist pole ohtu tuumariik Venemaale, meil puudub võimekus dessandiks Soome või Rootsi ning isegi lätlastel on tankid enda kaitsmiseks.

Oleks aeg lõpetada eksperiment klikivalimistega enne kui liberaliseeritud häälte ostmine on kahjustanud meie demokraatiat ja naasta inimeste poolt kontrollitavate valimisjaoskonnas toimuvate valimiste juurde. Klikisõltlaste tarbeks võib seal olla e-hääletuse võimalus jaoskonna töötajate poolt isiku tuvastamise ja hääletusvabaduse garanteerimisega.

Virgo Kruve on ettevõtja.

Nii nagu meile on tavaelus omane ahnus, on ääletamisel omane kiirus. Milleks on vaja teada äältekogust just nimelt pühaba õhtul? Et eputada muu maailma tagurlaste ees?
Eelmine ei tähenda et ma olen eeääletamise vastu, pigem poolt. Ent üha enam kipub võitma rahulolematus et oma ääle teekonda Toompääle ei nää. Kui saadame üksteisele eekirja siis saame saatmist ja saamist raalist vaadata ka palju iljem. Samuti on igale ääleõiduslikule juba tehtud nn isiklik kodanikusihis eekirjaks. Seda me aga ei kasuta, kas kardame oma mustadest mõtetest jälgi jätta või võimutseb tõrge kõige ametliku kui ette totra vastu, ei oska öelda. Ka ma ise pole seda sihist kunagi kasutanud ega mäleta enam kuidas see üleski oli ehitatud.
Lahendiks ei taha sobida nt see kui salvestada soovijate ääletustulemus, mittesoovijate oma aga mitte. Sest siis tõstaks kohe kisa soovijad sest nende 1 ääle kõrval võib ju tuhandeid ääli sohina arvesse võtta. Järelikult peab see ääletus toimima ühesuguselt üle liiduvabariigi.
Ei tunne eevärki kuigi ästi ega oska ka öelda kui kerge on sellist ääletust tuksi keerata. Sellepärast peaks salvestama kõigi ääled et soovi korral nt kuu jooksul saaks igaüks järele vaadata oma otsuse arvesseminekut.
Sest pole midagi katki kui uus kogu asuks tööle valimisest kuu iljem, ta teeb seda eelkisma tõttu niigi just nii.
Tugeva toe taolisele äälearvestusele annaks salastatuse tühistamine. Siis saaks igaüks oma jaoskonnalehelt vaadata kas tema poolt- või vastuääl on olemas. Kui pole, saab juurde ääletada, mitte aga muuta nagu praegu. Kas keegi kellelegi oma ääle ka maha müüb, on ikkagi ääletaja enda asi.

Kes selle listi koostas? Kasiinosõltlasest invaliidusega kriminaal ilmselt, mh?
Miks puudub nimekirjast kõige rohkem hääli kogunud üksikkandidaat Leo Kunnas, kes jättis kõik Helmed kaugele selja taha? Kui keegi tahab väita, et Helmed on parteilased, siis sellist parteid kui ERKL Eestis ei eksisteeri - järelikult olid nad kõik üksikkandidaadid.
Minge vaadake registrist kas on erakond ERKL.

jäetakse erakonnad, millel ei ole vähemalt 1000 liiget, riigi poolt registreerimata ega saa üldse oma nimekirja valimistele esitada. Seetõttu osaletakse kas üksikkandidaatidena või mõne kartelli poolt tunnustatud erakonna nimekirjas.

Sama soovitus mis Tõnis Bleivele, et tuleks tekst läbi lugeda.

Sellepärast, et kana ei lubanud, kindlad andmed.

ERKL-i liikmetel oli suurepärane võimalus kandideerida Riigikokku kristlike demokraatide valimisnimekirjas, kuid miskipärast ERKL seda võimalust ei kasutanud, vaid otsustas pusida omaette.

ERKL-i käitumine oli seda kummalisem, et mitu kuud varem oli ERKL-i juhtkond valjuhäälselt teatanud oma kindlast soovist ühineda kristlike demokraatidega ja kandideerida viimaste valimisnimekirjas.

Selle kahe fakti valguses tundub ERKL-i kuuluvate üksikkandidaatide hilisem hala stiilis "meile tehakse liiga!" lihtsalt silmakirjalikuna.

Õigem oleks nimetada seda nimekirja hoopis koostöövõimetute nimekirjaks. Sest selmet koonduda EIP lipu alla, pusiti omaette ja saadi selle eest ka karistada.

Valimistulemusi hinnates võib niisiis öelda, et EIP ebaedu peapõhjuseks oli rahanappus, ülejäänud kartellivastaste jõudude ebaedu peapõhjuseks aga oli suutmatus koostööd teha ja EIP lipu all ühiseks löögirusikaks koonduda.

Margit-Mariann jätkab "pärlite" pillamist, pidades POLIITKARTELLI KUULUVAT erakonda - rohelisi - hoopis POLIITKARTELLI VASTASEKS erakonnaks. No selle peale ikka annab tulla. :)

Täielik eluvõimetus isegi seniilsus

No selle peale ikka annab tulla. :)

Tõnu isegi sinu invaliid kana tegi puust ja punaseks - Leitole ära mis sa enam kaagutad

Tõesti see, mismoodi kana ja Kalvet tegid Leitol selja prügiseks oli päris kentsakas vaatepilt, aitüma Valdo-Tõnu, aitüma!

Tõestus, et nii Tõnn kui Valdo põevad sama tõbe - skisofreeniat.

Ma tean, et rohelised on kartelli osa ja ei arva, et nad on kartellivastased. Küll aga on nende seas palju soliidseid, kultuurseid eestimeelseid inimesi. Ning seetõttu oli ka vabadel ja sõltumatutel võimalus kandideerida selle erakonna nimekirjas, pealegi kui maailmavaade ja terviklik nägemus ehk programm on lähedane. Poleks olnud tõrvatilku Strandbergi ja Lahtvee näol, oleks ehk paremini läinud. Võib-olla ei tahtnud rohelised ise ka enam olla teist hooaega järjest olla vaikiv reformi puudel opositsioonis ja eelistasid välja jääda. 4% on kõva sõna. Poleks vabamehi olnud, kes teab, oleks ehk vähem hääli saadud.
Süsteemi vastu ei saa minna süsteemi reegleid järgides, põhjus miks üksikud ei erakonnastunud. Aga see ei tähenda koostöövõimetust.
EKD lipukiri oli piibel, aga ainult sellega ei võida ja probleeme ei lahenda. Helmel oli visioon ka Eesti jaoks. Ja üksikud tegid EKD-le pika puuga ära. Nagu ka EIP-le. Ehk - kes teistele auku kaevab, see ise sisse lendab.

Ei, padakonn saab iga rahvuslikesse portaalidesse poetatud käomuna (kirjutatud rea) eest ühest tuntud kartelli ametkonnast raha. Martin Helme näris selle läbi ja viskas kalveti igalt poolt välja.

KÜSIMUS - ei tea miks SI portaalis lubatakse tal ... elatist teenida

Esiteks, soliidne, kultuurne ja eestimeelne inimene ei kandideeri mitte mingitel tingimustel täiesti põhimõttelageda ja enampakkumisel oma hääli müüva dollarirohelise seltsingu nimekirjas. Kui ta seda teeb, siis on üks eelpoolviidatud omadustest puudu, kõige tõenäolisemalt eestimeelsus.
Strandberg ja Lahtvee on aga libaroheliste sama orgaaniline koostisosa kui bolševike koostisosa olid Stalin ja Lenin s.t. ilma nendeta poleks see partei üldse võimule saanudki. Rohelistel saigi eelmistel riigikoguvalimistel otsustavaks Strandbergi&Co poolt enesemüümise hinnaga tuulikuärimeestelt väljasebitud papp. Riigikokku on võimalik saada ainult enesemüümise hinnaga. Muidugi kui tulevane erakond multimiljonäridest ei koosne.
Muidu täiesti masendavate valimistulemuste juures ongi libaroheliste väljajäämine vast kõige helgem moment. Masendav oleks olnud näha seal teiste tavasullerite hulgas sellist omaala "staari" kui Erik-Niiles Krossi või põhulõuast noort Tarandit.

Sellepärast on ka paljud selles erakonnas pettunud eestimeelsed inimesed sealt ka lahkunud. Miks Trapido muidu üksi kandideeris?
Seda enesemüümist on aateinimestele mõista andnud nii sm. Kalvet kui Raun. Et kui te ei nõustu erakonnastuma ja mängima vastavalt "reeglitele", siis puudub aateinimestel võimalus?
Aga valada juhtkonna süü tõttu terve roheliste erakond poriga üle, sellega ei ole mina küll nõus. Ja ma ei ole nõus selle jätkuva poriloopimisega omade poolt ja omade suhtes.
Nii jätkates ei jõua te tõesti kuhugi.

Kas keegi pole tulnud mõttele et tänaseks on erakondadest saanud ettevõtted. Toodavad kõik üht - mula. Kakeldakse turu pärast sest sellest sõltub kasum ning nagu äriraamatupidamisest teada siis pärast kulude mahaarvamist jäävad järele tulud. Edukus tarbijate seas sõltub nii tootest (selle kasutamiskõlblikkusest, tagatisest, välimusest, ajanõuetega kaasaskäimisest ja paljust muust) kui ka märgist mis alateadvuslikult kisub just selle ärika tooteid ostma. Piltlikult on poliittehaste toodetega sama lugu nagu moblatootjategagi, algul saad tasuta, edasi tasud nagu loll oma vaimsete äirete eest.
Sellepärast ei nähtagi enam enamasti midagi alba kui mõni lihttöötaja soodsama pakkumise pääle tehast vahetab. Rohkem keerutab tolmu kui sellega saab akkama mõni tegelane juhtkonnast või asja ing ise.
Taolise mõttelennuga tuleks lihtsalt arjuda sest valija ehk ääletaja ehk inimene pole mitte midagi muud kui tavaline tarbija ja siin tarbijakaitse ei toimi. Ehk nagu vanast rahvaloost teada: kesse tegi, ise tegi!

On kolm varianti:

1. Päris kindlasti peab erakond, kes tahab Toompeale minna, tegutsema nagu äriettevõte. Teisiti pole võimalik, kui panna sisse mitmd miljonid, lootuses see kasudega tagasi saada.

2. Teine võimalus on kogu seda jama torpedeeridsa või boikoteerida.

3. Ilma eeltöö ja edulootuseta minna valimistele osalema, tsirkusetoladeks - demokraatia näidisteks kartellile. See on rahvuslust ruineeriv.

Just see - variant 3 realiseerumine - oli valimiste üks eriti jabur tulemus. Leito, Kalvet, kana ja veel mitmed oinad vedasid eest, teised üksikkandidaadid ja Iseseisvuspartei jooksid kartelli lammastena neile järele.

Mait ja eetika ja aated ja ideaalid. Et jookseme lammastena kaasa ebaeetilisusele? Lihtsalt küsin? Või teisiti, Ignatius Loyola moodi: "Eesmärk pühendab abinõu!" Muutudes tänu sellele nende taoliseks, kelle vastu võitleme.

Roheliste fraktsioon hääletas mäletatavasti Reformileppe ehk siis Lissaboni leppe poolt.

Roheliste lihtliikmed ei võtnud pärast seda midagi ette, et näidata oma rahulolematust selle sammuga. Partei juhtkond jäi pukki, fraktsiooniliikmed oma töökohale. Siit saab teha AINULT ÜHE järelduse: lõviosal roheliste liikmetest polnud Lissaboni leppe heakskiitmise vastu midagi.

Lissaboni leppe poolt hääletanu aga EI OLE rahvuslane. vähemalt Eesti rahvuslane küll mitte. Ammugi pole ta kartellivastane.

Seega: rohelisi kui erakonda kartellivastaseks pidada on täiesti alusetu. Üksikud erandid liikmete hulgas pigem kinnitavad reeglit.

Selles Tõnuga ühel meelel. Ajada jura nagu rohekad ei kisu kaske juurtest üles, vaid raiuvad kirvega maha, on sama nagu meie põhisääduses kuuli või köie poolt ääletamine.

Seekord leidis pime kana tera. Tubli Tõnu, arened.

Esiteks, Lissaboni lepe on ratifitseeritud Eesti Põhiseaduse vastaselt, seega õigustühine ja kehtetu.
Lõviosal roheliste liikmeskonnast arvatavasti polnud selle lepingu olemusest ehk omariikluse mõrvamisest õrna aimugi või siis serveeriti neile seda kui Eestile kasulikku ja vajalikku jne.. Järelikult polnud neil ka põhjust ilmutada rahulolematust. Eesti meedia ju selle leppe kahjulikkusest riiklusele ei kirjutanud.
Postimees avaldas Martin Helme ja Lembit Künnapase algatusel tehtud pöördumise, millele ka mina alla kirjutasin. Õiguskantsler vist isegi hämavalt läbi lillede möönis, et on jah PS-ga vastuolu, aga nojah...Igatahes justiitsministeeriumi lubatud vastust pole tänini ja ega neil midagi vastata ei olegi. Vaikimisega tunnistavad nad seda isegi.
Mitmed kätt tõstnud riigikogulasedki ju polnud seda lepingut lugenudki. Seega ei teadnud nad, mille poolt nad tegelikult hääletasid, aga
hääletasid. Lissaboni leppe põhiline läbisuruja oli IRL.

Eestis käis esinemas Vaclav Klaus, tema ettekannet, mis seda lepet kritiseeris Eesti meedia ei avaldanud. Küll aga TMS. www.syndikaat.ee arhiivist leiate selle kindlasti üles.

ps. Kui rahvas on hüljanud oma jumalad ja ei oska vabadust hinnat ega väärtustada, siis seda rahvast ei toeta ega kaitse Uku, Taara, Pikker ega Kõu ning selle rahva päralt ongi orjapõli ehk vabaduse kaotus. Miks peaks jumalad toetama kaotajarahvast, kes eelistab vabadusele häbi.

Tõsi ta on, et Kanu Tõlvet on tubli... idioot. Koos kaamel Valdoga jäävand nad ilmselt igavesti särama tähekestena eesti rahvusluse kuulsusetu ajaloo esitabelisse koidukuma taustal.

Skisofreenia kuubis. Kel oli võimalik vaadata teles parteiliidrite vaitlust, sai aru, et Leito ei suuda mitte mingeid vaiteid argumenteeritult esile tuua. Mingi nihkes seltskond voib ju olla oma meelest maailma parim ja mõista kõike kõige paremini, aga siis pole vaja ambitsiooni juhtida tervet Eestit. Valijad ei saa millestki aru, jube taipamatud - see võib olla mingi salaordu seisukoht, aga mitte avalikku võimu taotleva erakonna oma.

Tegelikult on mu meelest seal ka mõningaid õigeid seisukohti, loodan, et edaspidi IP suudab neid edaspidi adekvaatsemalt avalikkuse ette tuua.

Head mõtted ja teooriad leiavad alati rahva toetuse, kui need ei suuda seda eesmarki taita, siis ei kõlba need kuhugile, olgu need mõnede meelest nii õiged kui tahes. Nii lihtne see ongi. Me võime tõusta mingisse kujutletavasse elitaarsusesse, arvame, et meile on teada rohkem ja oleme targemad kui enamik rahvast. See võib nii ollagi, aga see ei maksa midagi peale meie enda rahulolu sellest teadmisest. See teadmine kutsub tavaliselt esile missioonitunde, tahaks ju oma vaimset rikkust teistega jagada, vaga õige ja inimlik. Aga see ongi test, mis paneb need teooriad ja teadmised proovile. Kui seda vastu ei võeta, siis jaamegi oma elevandiluutorni. Ja siis on aeg peeglisse vaadata..

Kui nii, siis on saanud inimest tublisti aidata. Leib laual, või käärul. Viimasel ajal on siiski tõkestus peal ning SI portaalis rahu ja vaikus. Kalveti, Leito ja kanai uskumatud seiklused jätkusid aga Nõmme raadio kahes viimases rahvuslaste pooltunnis - kuulake kindlasti, te ei pea pettuma! Leito näiteks võtab sõna teemal, et 0,447 annab kokku 0,5 (mitte 0,4); tema kuulsates analüüsides ju enamasti nii ongi. Kalvet aga nuriseb oma lemmikteemal rahvuslaste ühtsuse puudumisest, kuulutades samas provokatiivse mõnuga Vabaduspartei juhiks kanai (kelle viimati saatis kukele juba ka ringkonnakohus). kana aga räägib, milline vägev valimiskandidaat ta oli ja loeb ette punkte tulekul olevast tema ulmepoliitikast. Nende võrratute saadete kuulaja pea selgineb ilmutuslikuks mõistmiseks, miks rahva antud hääled olid sellised nagu olid. Ta on sõnatu. Kõiksuse rähm silmis, näeb ta läbi raadio stuudios skarabeusi sitakuulikesel maiustamas.

salvet keebiks

maddar püügiks

keito lotti

Kas seda nimetataksegi konspiratsiooniluuleks?

Ei tea täpselt seda Vello ümardamislugu kuid kui see oli seotud ümardusega kohtade arvutamisel siis selgituse mõttes on tavatu ümardus võimalik.
Toon veelkord ringkonnad ja kohad koos jääkidega, on näha kuidas 1 ülejäänud koht nõuab LÄHIMAT (mitte KORRAPÄRAST) ümardust.

2. ringkond - 11 kohta
Ke 4,122 - 4
Re 2,242 - 2
IR 1,788 - 2
So 1,141 - 1
Ro 0,403 - 1 ! Sest IR on juba ülespoole ümardades oma koha kätte saanud, teised on ümardatud allapoole täiskohani kuid nende suurim jääk 0,242 jääb alla 0,403-le. Seega saab KTarand selle jäägiga koha.

5. ringkond - 6 kohta
Re 2,021 - 2
So 1,486 - 2 !
IR 1,015 - 1
Ke 0,936 - 1

6. ringkond - 5 kohta
Re 1,356 - 2 !
So 1,255 - 1
IR 1,073 - 1
Ke 0,845 - 1

7. ringkond - 8 kohta
Ke 4,373 - 5 !
Re 1,005 - 1
So 0,999 - 1
IR 0,859 - 1

11. ringkond - 9 kohta
Re 2,422 - 3 !
So 2,326 - 2
IR 1,868 - 2
Ke 1,664 - 2

Leito ei arvutanud kohti, mis ta valimistel kogus, vaid EIP häälte protsenti.

Kuna sellised asjad teevad umbusklikuks, siis jagan muret, kas äkki pole samast ooperist ka uusim kirjutis EIP kodulehel "Vello Leito: Kas üldine maksukoormus on 36% või 49,6%?", kus põhinetakse neetud väliskapitalistide-orjapidajate firma PricewaterhouseCoopers lausele "Näidisettevõtte maksukoormus kasvas töötuskindlustusmaksete suurenemise tõttu 0,5% võrra (49,1%-lt ettevõtte aastakasumist 49,6%-ni)" Kas ettevõtte aastakasum = üldine maksukoormus?

Selle maksukoormuse kohta ma kuskil varem juba küsisin. Nimelt kahtlesin kas see 50% kandiski on, pigem suurem.

Maksukorralduse seadus
§ 3. Maksusüsteem
(2) Riiklikud maksud on:
1) tulumaks;
2) sotsiaalmaks;
5) käibemaks;
Välja jätan 3) maamaksu; 4) hasartmängumaksu; 6) tollimaksu; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaksu kui suuresti isikuti sõltuvad ehkki nii või teisit me maksame ka need erineval määral kinni.
Palju siis on üldised üldriiklikud maksud? Vaatan maksude kaupa.
Tulumaksuseadus
§ 4. Maksumäärad
(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel, on 21%.

Käibemaksuseadus
§ 15. Käibemaksumäärad
(1) Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.

Sotsiaalmaksuseadus
§ 7. Maksumäär
(1) Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt.

Töötuskindlustuse seadus
§ 41. Töötuskindlustusmakse määr
(1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr on 0,5 kuni 2,8 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.
(2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25 kuni 1,4 protsenti käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

§ 40. Töötuskindlustusmakse objekt
(1) Töötuskindlustusmakset makstakse:
1) kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras;

Võtan kokku:
tulumaks - 21%
käibemaks - 20%
sotsiaalmaks - 33%
töötukindlustusmaks - 0,5+0,25=0,75 (lähtun vähimast määrast)

Töötasult ei lähe maha küll käibemaks ent kuna me raha põletamise asemel ostame nagunii kaupu siis maksame selle maksu ikkagi oma töötasust. Kui oletada et 10-eurose ostu eest käibemaksu ei maksaks siis peaks see ost olema oopis 8,33€ väärt.
Kokku tuleb 74,75%, koos isikulistega keskmiselt kindlasti 75-80%. Põhimõtteliselt tähendab see seda et me saame puhtalt kätte 20-25% ehk meie väärtuspalk peaks olema keskmiselt 4 korda suurem ehk puhtalt peaks me kätte saam...

Põhimõtteliselt tähendab see seda et me saame puhtalt kätte 20-25% ehk meie väärtuspalk peaks olema keskmiselt 4 korda suurem ehk puhtalt peaks me kätte saama väga ligikaudselt 3000€ kuus, vaeseimad pisut üle 1000€.
Ei tea miks maksukoormuse esitamisel osa makse välja arvatakse nagu ka see et osa võetakse töötasult maha kaudselt, osa otse, ega uvita ka, olen arjunud ise mõtlema. Arvestan vaid neid makse mille maksmisel osaleb keskmine töötaja otse või kaude üle liiduvabariigi.
Kena oleks saada selgitust mõnelt majandusmehelt, saaks maksudega paljugi selgemaks.

Maksukoormus ongi suurem kui 36%, küsimus on põhjenduskäigus. Leheartiklil põhinemine on üldse natuke kahtlane, aga kas % ettevõtte aastakasumist = üldine maksukoormus?

Kui ma maksan kokku 75% makse siis kuidas on võimalik põhjendada et ma maksan tegelikult 36% või 50%? Raha mult vastu võetakse aga maksuna arvesse mitte?
Tegelikult tuleb lugeda üldiseks maksuks ka see ettevõtte aastakasumi maks sest iga toode on ettevõtte tootmise tulemus, neid me tarbime eranditult kõik (paljuski isegi vennad Voitkad kui metsas olid). Iga ettevõtte eesotsas on oma punt (omanik, tegevjuhid) kes tahab saada mingi kindla vaheltkasu, selle aga maksab nagunii kinni sama asutise töötaja ja toote tarbija. Või saab ta selle millegipärast tasuta?
Otse või kaude, maks on maks, see tuleb meie kukrust. Miks seda siis mitte arvestada?

N! Kui juba sõna võtsid, kas oskad siis vastata ka küsimusele endale -

kas protsent ettevõtte aastakasumist = üldine maksukoormus?

Et sa ei viitsinud lugeda eelmist siis kordan seda siin, siin on ka SISULINE (mitte seaduslik vormiline) vastus:

Kui ma maksan kokku 75% makse siis kuidas on võimalik põhjendada et ma maksan tegelikult 36% või 50%? Raha mult vastu võetakse aga maksuna arvesse mitte?
Tegelikult tuleb lugeda üldiseks maksuks ka see ettevõtte aastakasumi maks sest iga toode on ettevõtte tootmise tulemus, neid me tarbime eranditult kõik (paljuski isegi vennad Voitkad kui metsas olid). Iga ettevõtte eesotsas on oma punt (omanik, tegevjuhid) kes tahab saada mingi kindla vaheltkasu, selle aga maksab nagunii kinni sama asutise töötaja ja toote tarbija. Või saab ta selle millegipärast tasuta?
Otse või kaude, maks on maks, see tuleb meie kukrust. Miks seda siis mitte arvestada?

"Tegelikult tuleb lugeda üldiseks maksuks ka see ettevõtte aastakasumi maks" on minu arust midagi muud kui JAH või EI vastus kas-küsimusele

Kas saab siia võrdusmärki panna, et ettevõtte aastakasumi protsent ONGI üldine maksukoormus?

Küsin, kuna EIP kodulehel "Vello Leito: Kas üldine maksukoormus on 36% või 49,6%?" põhinetakse PricewaterhouseCoopers lausele "Näidisettevõtte maksukoormus kasvas töötuskindlustusmaksete suurenemise tõttu 0,5% võrra (49,1%-lt ettevõtte aastakasumist 49,6%-ni)"

Näite põhjal on kindlasti.

Siis äkki selgitad mulle rumalale, kas üldine maksukoormus saab olla ka midagi muud?

Küsimus on ebamäärane kuid lähtudes küsimuse vormist siis 'ei'. Sest kui on 'midagi muud' siis see pole enam küsitu.

Nii et ettevõtte aastakasumi protsent ONGI KÕIKEHÕLMAV üldise maksukoormuse näitaja?

Ei ole. Osa aastakasumist on ikkagi ettevõtte kasumi osa. Maksuosa arvestatakse eraldi maksude all ning ÜLDkoormus on ikka maksud kokku. Nt meie saame loodud väärtuste eest kätte otse osa, osa läheb maha otse ja osa kaude, kokku teeb see umbes 75% (nagu eespool arvutasin). See kaudne osa jääbki meie ees sageli varjatuks sest ta pole iga töötaja jaoks erineva tööandja tõttu ühesugune. Soovime või mitte, me ise ei saa seda kunagi täpselt teada.
Mis ja kuidas, vaata maksukorralduse säädusest.

Ja raha ulka vt 2011.a riigieelarve säädusest. Kindlasti võta lahti ka seletuskiri, sääl selguvad mõned taustandmed.

Ikkagi, kas Leito tegi siis õige järelduse artiklist või vale (ettevõtte aastakasumi protsent = üldine maksukoormus)?

Sa vastasid kord, et VÕRDUB (12.44.44), ja kord, et EI VÕRDU (16.49.22)

Oletaksin, et Leito tegi sellise võrdustuse:

maksukoormus näidisettevõtte aastakasumist %-des = riigi üldine maksukoormus %-des = 49,6%

Osa pole kindlasti samaväärne tervikuga. Pole küll kuulnud et mingi ettevõte peab maksma ainult ÜHT maksu ning see oleks 'ettevõtte aastakasumi osa'. See osa on osa kogu maksust ning nii ei saa see kuidagi omavahel võrduda. Tagasimaksed või üvitised ei tule siin üldse kõne alla.

Kas võib siis öelda, et mure Leito põhjenduskäikude meelevaldusest, mida ennist kirjutasin Leito tehte 0,447 = 0,5 põhjal, on õigustatud.

Mulle jääb praegu mulje, et Leito põhistas oma valimiskampaania nurgakivi leheartiklile (mida jäigi viimases valimisstuudios - peaministri kandidaatide omas - pabereist otsima), kus mõeldi 49,6% all midagi muud kui seda, millest tegi Leito oma kampaania nurgakiviks: et PricewaterhouseCoopersi püha lehelõigu järgi on Eesti (NS)Vabariigi üldine maksukoormus 49,6%

Või kuidas peaks suhtuma?

Mina ei suhtu sellesse 0,5% mitte kuidagi. Lähtuda tuleks oopis üksikutest maksudest mis kokku annavad koguse tunduvalt üle 50. Kui keegi jahub mingist 30%-st või 50%-st ning veel makse jääb üle siis las jahuvad kui nad on selles kokku leppinud, tulemus tuleb vastavalt sellele samuti väärtusega 0. Karta on et ka Vello pole kunagi maksukorralduse säädust ja maksude säädusi eraldi lugenud kui sellist iba ajab.

SUHTUMA mitte maksukoormuse arvudesse, vaid tehtesse, mille üks erakond valimiskampaania nurgakiviks tegi:

maksukoormus näidisettevõtte aastakasumist %-des = riigi üldine maksukoormus %-des = 49,6%. See tähendab, et EIP järgi on Eesti üldise maksukoormuse KÕIKEHÕLMAV näitaja "näidisettevõtte aastakasumi protsent".

Kas võib öelda, et EIP põhistas oma valimiskampaania artiklile, kus mõeldi 49,6% all midagi muud kui seda, mida mõtles EIP.

Seda 49,6% kuulsin samuti ent telekas mängis mul põhiliselt taustaks ning sõna-sõnalt ma neid lauseid ei mäleta. Juba siis tekitas see arv mus tõrke sest olin ise muul eesmärgil kokku saanud palju suurema maksuosa.
Palju eksimusi sellest tekibki et usutakse igasugu arvandmeid ja keskturu kõlakaid ehkki nende allikateks on samuti ekslikud inimesed ning kindluse mõttes pead kõik ise üle arvutama.

Nii et ta kirjutas summa lahti põhimõttel aiast ja aiaaugust. Äkki ei tea Leito ja EIP, et inimene pole ettevõte? Ettevõtte maksukoormus, ka mitte näidissovhoosi oma, ei ole riigi üldine maksukoormus.

/Kuid see ka õige pole, kokku on liidetud ebavõrdsed asjad
Võtan kokku:
tulumaks - 21%
käibemaks - 20%
sotsiaalmaks - 33%
töötukindlustusmaks - 0,5+0,25=0,75
...
Kokku tuleb 74,75%, koos isikulistega keskmiselt kindlasti 75-80%.)/

Palgafondi kogusummast jääb pärast sotsabi nn inimese töötasuks 75% ja sealt kukub pensioni ja töötuse seenesambaid maha veidi üle viiendiku, jääb 58%, käibemaksuna võetakse maha veel kuuendik, jääb 48%. Üle poole läheb ära, kuid ka mitte palju rohkem.

Kuna meil on 2-astmeline tulumaksusüsteem (0% kuni 2000 krooni ja edasi 21%), siis võib olla tegelik lõpptulemus isegi selline, et napilt üle 50% jäetakse inimesele kulutamiseks.

Ehk siis sama mis Leitol, kes "tajub" mingit tulemust ja siis näeb ka kusagil silme ees enamvähem sobivat, seekord Waterhouse-49,6. Ei hooli ta sellest, et seal on ettevõtted, seal on kasum, seal on täiesti teine asi kui see, mida vaja. See on protsent! Enamvähem õige protsent! Tõsteti käibemaksu ja töötuskindlustust, seega tõusis maksukoormus, ja näe, ka arv, mille külge Leito silm rippuma jääb, on suurem eelmisest, Waterhouse-49,6 on rohkem kui Waterhouse-49,1! Südamesse tungib: koormus on tõusnud. Küll natuke vähem kui tegelikkuses, aga mis sellest, ahaaaaa-elamus on purskumas suhu, jõudmas hammaste taha, kihisemas süljes, juba on kaamerad sihitud ja sõnum valmis kuulutamiseks rahvale.

Nõnda sünnivad prohvetid.

Eesti erinevate maksukoormuste näide:

1) Inimestele palga maksmiseks mineva raha maksustamine:

Ettevõte ostab 10000 eest ja müüb 11000 eest, teenides 1000 kasumit.
Käibemaksukohuslasena tuleb 1000 pealt tasuda käibemaks 20%, alles jääb palgafondiks 833,33
Alles jäänud palgafondi 833,33 pealt tuleb tasuda sotsmaks 33%, alles jääb brutopalgaks 620,04
Alles jäänud brutopalga pealt tuleb tulumaksuvaba miinimumi mitte arvestades tasuda tulumaks 21%, alles jääb netopalk 476,10.
Vahepeal kulub veel töötuskindlustuse maksetele tööandjal 8,68 ja töötajal 17,36.
Ehk teenitud 1000-st saab inimene palgana kätte 476,10 ja nii see 49% lähedane maksukoormus tuleb.

2) Ettevõttest kasumi välja võtmine.

Ettevõte ostab 10000 eest ja müüb 11000 eest, teenides 1000 kasumit.
Käibemaksukohuslasena tuleb 1000 pealt tasuda käibemaks 20%, alles jääb dividendideks 833,33
Dividendide väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks 21%, alles jääb 688.70
Ehk teenitud 1000-st saab ettevõtluse kasumina kätte 688.70.

3) Maksustatava tulu suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP-sse).
Siin on raske tuua mingit selget ja ühest näidet, lihtsam ongi vaadata palju oli mingi aasta SKP ja kui suur on vastava aasta maksud kokku, ning võtta nende jagatis.
Võrreldes punktiga 1 on siin maksukoormus väiksem, kuna riigiametnike palgafondi saamiseks ei tasuta käibemaksu nagu ettevõtluses; igasugu riigiametnike koolituste osaks olevad välislähetused on käibemaksuvabad, osad ettevõtted ei võtagi kasumit välja, jne.
Nii see 33% lähedane maksukoormus SKP-sse tuleb.

Leito peab ilmselt silmas punkti 1, ehk Eestis reaalse majanduse aluseid.
Ansip ja õukonnameedia peab silmas punkti 3, ehk näilist maksukoormust.
Ettevõtjate jaoks on oluline punkt 2, ehk ettevõttest välja viidava kasumi maksukoormus.

Me lähtume oma arvestustes samadest maksumääradest aga erinevatest alustest, mina lähtun töötajast.
Kui töötaja loob väärtusi (neid mis kantakse üldse üle rahasse) 2500€ eest siis pärast tööandja vaheltkasu (nt) 500€ kesmise töötaja päält lähevad järelejäänud 2000€ päält maha järgmised osad:
1) 33% sotsmaks e 660€ (tööandja kaudu tööandjalt)
2) 0,75% töötusmaks e 15€ (tööandja kaudu tööandjalt)
Võtan maha kaudsed maksud: 2000-660-15=1225€
3) 21% tulumaks e 0,21(1225-143,8)=227€ (tööandja kaudu töötaja töötasult)
4) 20% käibemaks e 45,4€ (otse töötajalt kaupa ostes)
Järele jääb otse kulutamiseks 1225-227-45,4=952,6€.
52,6€ läheb veel erinevatele maksudele ja järele jääb 900€.
Seega pärast neid mahaarvamisi saab töötaja oma loomingu eest kätte 900/2500=0,36=36% e maha läheb 64%. Viimane muidugi asutuseti kõigub ent alampiiriks jääb ka soodsaimal juhul 55% (kui tööandja endale vaheltkasu ei arvesta).

Kuule matemaatik, need ei lähe ju samast summast:
33% läheb summast koef-ga 1,33;
21% läheb summast 1,0;
20% läheb summast 0,79,
hoopis siit tekib vahe.

Ei saa aru. Võta aluseks 2000€ ja akka siis maha võtma, vaatame palju meie vahe tuleb.

Tegin ise kiirustamisest näpuka lahutamises, 1225 asemel pidi olema 1325. Teen uuesti.
Võtan maha kaudsed maksud: 2000-660-15=1325€
3) 21% tulumaks e 0,21(1325-143,8)=248€ (tööandja kaudu töötaja töötasult)
4) 20% käibemaks e 49,6€ (otse töötajalt kaupa ostes)
Järele jääb otse kulutamiseks 1325-248-49,6=1027,4€.
27,4€ läheb veel erinevatele maksudele ja järele jääb 1000€.
Seega pärast neid mahaarvamisi saab töötaja oma loomingu eest kätte 1000/2500=0,40=40% e maha läheb 60%. Viimane muidugi asutuseti kõigub ent alampiiriks jääb ka soodsaimal juhul 55% (kui tööandja endale vaheltkasu ei arvesta).
Nüüd peaks meie vahe väiksem tulema.

Palkade pealt arvutatavate maksude kohta on üks hea kalkulaator netis olemas:

http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=1

Vahet pole, kas sisendiks on kroon või euro; kas netopalk, brutopalk või palgafond; kas tahad tulumaksuvaba miinimumiga või ilma; jne.

Ehk sisestad ühe summa ja saad kõik teised.

----
Eesti rahvuslased omavahel peale valimisi: kule, sul läks vist sitasti? Omal läks sul veel sitemini! :)

Võtsin mustaks palgaks enda arvutisest 1325€. Arvuti andis 33% asemel sotsmaksuks 24,55% ja töötusmaksuks 1,04%.
Klappis töötaja enda töötusmaks, vaid minu 0,5% asemel võeti maha 2,8% ja mitte 2000-st vaid 1325-st.
Tulumaks tuli 18,13%.
Maksudeks läheb arvuti järgi 41,2% ja töötaja saab 58,8%. Kui arvestada ka käibemaksu siis maha läheb 49,44%. See on Vello 49,6%-le väga lähedane. Ma ei saa ainult aru miks 33% asemel läheb sotsmaksu maha ainult 24,55%, see teeb vaheks kohe üle 200€. Tulumaksu osa on küll nii et mida madalam palk seda väiksem ka maksuosa, siin 18,13%.
Miks pole arvestatud tööandja vaheltkasu töötaja arvel? See moonutab ju töötaja palga osa loodud väärtusest vähema poole ehk petab.
Ka ei saa ma aru sotsmaksust. On selle jaoks samuti mingi astmeline valem?

Nüüd sain aru, see 33% läheb maha oopis 1325€-lt, siis tuleb välja.

Lepime siis kokku et kui jätta välja tööandja vaheltkasu siis arvestuslikult töötasult läheb ümmarguselt maha pool ja pool jääb alles.
Kui töötasuks eraldatakse 2000€ (sõltumata vaheltkasust) siis umbes 1000€ saab ära raisata.

Vist nii on. Leito on tõeline fenomen - ta on üpris sageli intuitiivselt õigel teel või murrab sisse lahtisest uksest, kuigi longates.

See sünnitas mõtte et keskmine palk võiks olla 1600€ ning sellelt maksaks igaüks võrdselt nn kodanikumaksu. Et seda paljud maksta ei jõua siis pisike osa lisa läheb nagunii jõukamate arvelt maha. See kodanikumaks läheks siis ühtse maksuna riigieelarvesse praeguste jupimaksude arvele.
Kui igaüks maksaks 600€ kuus siis tuleks 700000 maksumaksjalt aastas riigieelarvesse 5,04 miljardit €, isegi rohkem kui praegu. Et oleks vaja rohkem otse kätte saada siis peaks seda veel tõstma 1,33 korda ning maksma 800€ kuus, siis saaks riigieelarvesse 6,72 miljardit €.
Erinevus tänasega oleks selles et töötaja saaks otse suurema osa kätte (osa jätab tööandja nagunii vahelt liigkasuks) ning oleks võimalik otse otsustada mida ja kui palju osta.

See ühtne maks oleks siis 'võrdne tarbimismaks'.
Praegune 10€-ne kaup maksaks siis 16€. 8€ jääks müüjale, 8 läheks riiklikuks tarbimismaksuks millest 4€ läheks ostja omavalitsussse ja 4€ müüja omavalitsusse.
Olekski kogu siseriiklik maksundus!

Tuletasin lihtsad valemid palga arvutamiseks.
1) Mustast palgast (MP) puhas palk (PP).
Kroonides: 0,76788MP + 472,5 = PP
Eurodes: 0,76788MP + 30,24 = PP
Näide: MP = 1000€, PP = 798,12€

2) Puhtast palgast must palk.
Kroonides: MP = (PP-472,5)/0,76788
Eurodes: MP = (PP-30,24)/0,76788
Näide: PP = 500€, PP = 611,76€

Kui vaja arvutada üldpalka (ÜP) siis ÜP = 1,344MP

Väärtuspalka (VP) me teada ei saa sest me ei tea palju tööandja võtab vaheltkasu, kõik ei kajastu maksudes. Igatahes on see suurem kui üldpalk ning meie maksuosa seega kõvasti üle 50%.

Unustasin lisada et need valemid kõlbavad kui puhas palk on suurem kui 144€ kuus.