Sõltumatu Infokeskus

Kui SI kavatseb ka edaspidi homopropagandat tegema hakata, siis palun mind adressaatide seast välja arvata.

Ei poolda minagi pederaste aga tuleks suuta lahtiöölda ihast ENSV-liku tsensuurijäräle et seda tohib ja seda mitte ning see mida ütlen "mina" on ainuõige ning täitmiseks kõigile.

Millal hakkavad diabeetikud kohvi pakkuma? Muide, huvitav oleks saada kollatõbe põdenute kohvi. Olen ka 13-aastasena kollatõves olnud. Nii et kus on kollatõbiste kohv. mes?
OLEW AIT
EIP

VASTIK. VÄRDJASLIK!
MAAILMAS ON KÜLL IKKA IDIOOTE!

Järgnedes geikristlaste kogu eeskujule pakub kodanikualgatus Pedofiilide õigus ühiskonnas, igal laupäeval kell 10.00 -22.00 šokolaadikooki Raekoja platsil Tallinnas. Kõik pisipōnnid on tere tulnud!

Neile, kes soovivad sisulisi uudiseid, siis Infopartisan ja rahvuslane.blogspot.com avaldasid seoses täna Taanis toimuvate parlamendivalimistega rahvuslik-konservatiivse Taani Rahvapartei esinaise Pia Kjærsgaardi pöördumise valijate poole sõnumiga ei kunagi enam massilist sisserännet:

Valimiskampaania viimases ja otsustavas faasis on selge, et punane ja sinine blokk viiksid Taanit kahes täiesti erinevas suunas. Seetõttu on 15. septembril toimuvad valimised ühed olulisimad valimised läbi aegade. Punane blokk ei suuda kuidagi vastata väga lihtsatele küsimustele, mis puudutavad nende majanduspoliitikat. Me ei ole saanud teada, kuidas Helle Thorning-Schmidt ja Villy Søvndal ajavad kokku need miljardid, mida nende plaanid maksma lähevad.

Seetõttu uskugem nende sõnu, kui nad ütlevad, et kõik peavad rohkem töötama – ja ka rohkem maksma. Nii see just ongi. Punase bloki majanduspoliitika ründab esmalt ja eelkõige üsna tavalisi taanlasi. Me võime oodata kõrgemaid makse ja teenustasusid. Maksuring ümber Kopenhaageni, mis läheb linnas tööl käivatele inimestele maksma 11100 krooni aastas, on hea näide. Aga ka sigarettide ja ebatervisliku toidu kõrgem maksustamine käib keskmiste taanlaste rahakohti pihta.

Ja ei tea miks eluasemeturg on seiskunud, kuigi intressimäärad on umbes ühe protsendi võrra alanenud? See võib olla tingitud hirmust, et võimalik tulevane punane valitsus kas tõstab kinnisvaramakse – või siis hakkab intressimäär automaatselt kasvama, sest see kavatseb suurendada Taani võlakoormust.

Kõige enam tekitab rahutust aga väljavaade, et Sotsiaaldemokraatide ja Sotsialistliku Rahvapartei valitsuse poolt hävitatakse tükk-tükilt meie praegune range, kuid õiglane sisserändepoliitika. Valimiskampaania alguses ei olnud see kindlasti nende lemmikteema. Isegi Sotsiaalliberaalid ei soovinud muulaspoliitika üle diskuteerida, sest punasel blokil läks siis küsitlustes niigi hästi.

Kuid Sotsialistlik Rahvapartei lasi džinni pudelist välja oma lubadusega, et 24-aasta...

Kuid Sotsialistlik Rahvapartei lasi džinni pudelist välja oma lubadusega, et 24-aasta reegel kaotatakse – mitte küll saabuval valitsemisperioodil, vaid järgmisel. Seejärel esitasid Sotsiaalliberaalid enesekindlalt seitse nõudmist muulasküsimustes, mis tähendaksid hüvastijätmist selle muulaspoliitikaga, mida enamik taanlastest on viimased kümme aastat toetanud.

See kõlab veidi jõuetuna, kui Helle Thorning-Schmidt nüüd jätkuvalt protesteerib, et tema kui tulevane peaminister muulaspoliitikat ei muuda. Kas ta on võtnud oma valitsuspartneritelt ja toetajatelt parlamendis selle kohta vande? Sotsiaalliberaalide seisukoht on selge ja sama selge on ka Punaroheliste oma – lisaks Sotsialistliku Rahvapartei tagamaa, mis nõuab traditsioonilist vasakpoolset poliitikat.

Jah, mõelgem veel taas sellele: Punarohelised on Helle Thorning-Schmidti toetusbaas parlamendis. Erakond, mille poliitiline kõneisik Johanne Schmidt-Nielsen kinnitas mõned päevad tagasi, et selle partei eesmärk on "klassideta/kommunistlik ühiskond". Selle eesmärgi saavutamiseks näeb erakonna alusprogramm ette sekkumist eraomandisse. Ei tea, kas Johanne Schmidt-Nielsen on lugenud "Kommunismi musta raamatut", mis avaldati ligi kümne aasta eest. Selles on hinnatud, et visioon "klassideta/kommunistlikust ühiskonnast" on läinud maksma ümmarguselt 100 miljonit inimelu...

Punarohelised ja Sotsiaalliberaalid on mõlemad ühed äärmuslikud erakonnad muulasküsimustes, nii nagu 1990-ndad olid selles osas äärmuslik kümnend, mil Taani oli avatud enneolematult massilisele sisserändele kolmandast maailmast. Helle Thorning-Schmidt võib ükskõik kui palju väita, et ta ei muudaks Taani muulaspoliitikas midagi, aga mis on sellest kasu, kui ta ei suuda tegelikult kontrollida neid jõudusid, millele tema valitsus hakkab toetuma?

Pealegi on ka vale väita, et Helle Thorning-Schmidt ei taha muulaspoliitikas midagi muuta. Sotsiaaldemokraadid tahavad kaotada selle, et muulased saavad esimese seitsme Taanis...

Pealegi on ka vale väita, et Helle Thorning-Schmidt ei taha muulaspoliitikas midagi muuta. Sotsiaaldemokraadid tahavad kaotada selle, et muulased saavad esimese seitsme Taanis viibitud aasta jooksul väiksemaid abirahasid ning ta lihtsustaks reegleid püsiva elamisloa andmiseks ja kirjutaks ümber punktisüsteemi. See tähendaks, teisi sõnu, et pagulastel ja sisserändajatel on juba esimesest päevast alates täielik juurdepääs sotsiaaltoetustele ja neil on kergem saada elamisluba.

See kõmu levib kiiresti inimsmugeldajate ja "asüülišoppajate" hulgas. Taanist saab taas populaarne sihtkoht.

Sotsiaaldemokraadid ja Sotsialistlik Rahvapartei on üritanud uputada valimiskampaaniat arvude ja majandusega. Õnneks on valijad saanud ülevaate ka nendest plaanidest, mis on seotud tulevase punase segasumma muulaspoliitikaga. See on saanud nüüd selgeks, et võimalik tulevane punane valitsus viib Taani aeglaselt, kuid kindlalt tagasi 1990-ndatesse. See tähendab hüvastijättu nii muulas- kui ka väärtuspoliitikaga.

Taanlastel tuleb 15. septembril otsustada. Me saame valida kahe erineva suuna vahel: Praegune kindel kurss, kus sissetulekud ja väljaminekud on enam-vähem tasakaalus ning muulaspoliitika kindlatest kätes – see poliitika, mida esindavad Liberaalide-Konservatiivide valitsus ja Taani Rahvapartei. Või siis valida see majanduslikult vastutustundetu poliitika, millel puudub rahaline kate, kombineerituna loobumisega enamike taanlaste poolt toetatud muulaspoliitikast.

Taani Rahvapartei ei soovi, et me kordaksime massilise sisserände kümnendit. See on kõige kurvastavam, mis võib juhtuda. Sisseränne ja heaolu on omavahel lahutamatult seotud. Taani lihtsalt ei suuda pidada ülal heaoluriiki, juhul kui me laseme taas korduda massilisel sisserändel.

Ma soovin kõigile tõeliselt head valikut.

Lugupidamisega,
Pia Kjærsgaard
Allikas: http://infopartisan.blogspot.com/

Mina küll aru ei saanud, et homokohv + hubatuba (mingid transad diivanil) oleks propaganda või kõlaks kõrvus kui sireenide laul. Mu meelest püüab lugu märkida taset, kuhumaani me "väärtusühiskonnas" juba langenud oleme.

Homme on see päev, mil saab esimest tasuta lillat kohvi. Äkki julgeks keegi oma nahal läbi katsetada, mida need toleraadid tegelikult pakuvad?

Homme on Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäev, mahetoidufestival ja suur sügislaat. Olete kõik teretulnud. Kava on vinge! Täpsem teave muuseumi kodulehelt. Nüüd saab juba uudseleiba, värsket mett jms.

24.08 oli vanarahval viimane rukkiema päev, seenekülvi ja meelõikuse päev, rukkikülvi lõpp. Maitse sai õun ja kartul.

Jätku leiba! ja et suud vett jooksma ajada, siis veidi kavast, et mekk suhu saada:
Rukkileib on läbi aegade olnud eestlaste peamine toit.
Meie esivanemad tundsid suure töö ja vaevaga saadud leiva vastu loomulikku sügavat austust.
Tänapäeval arvame, et inimene ei ela üksnes leivast, kuid ka meie ei saa läbi ilma leivata, sest leib ei tähista meile vaid lõhnavat pätsi laual. Leiva elutähtsus on mitmes eri vormis ja kujul juurdunud meie teadvuses ja keeles…Ta on osa meie eestlane-olemisest.
Leiba ei asenda.

Sassi-Jaani talu mahetoidu õu
* 10:00-17:00 Eestimaise mahetoidu laat koos mahetoodete degusteerimisega
* 12:00-13:00 külastajate lemmikmahetoote valimine
* 13:00-14:00 ja 15:00-16:00 mahetoidu valmistamine

Kiigeplatsil Leivalabor - kogu tõde mustast leivast
* Leivalabori hing professor Peeter Pärm (alias Venno Loosaar) tutvustab rikkalikku eestimaist leivavalikut, jagab toitumissoovitusi ja juhatab külalised rukkileiva sisemise iluni. Igal külastajal on võimalik panna proovile või täiendada oma teadmisi leivast.
* Igal täistunnil äge ja üllatav keemiateater
* Püstitame rukkirekordi!
* Adrenaliinilaengu annavad swing-kiik ja kõrgrada
* Lõikelaudade meisterdamine
* Leivateemaliste T-särkide kujundamine
* Kulinaarne glamuur Eesti Kulinaaria Instituudi tipp-kokkadelt. Leivatoidud ootavad ka külastajate maitsehinnangut!

Nätsi tuuliku mäel “Menüü Tallinn 2011”
Tallinna mainekamate kohvikute ja restoranide tipp-kokad säristavad publiku silme all panne ning padades ja kateldes keeb parim osa Eesti maitsest! Inspireerituna Eesti ja Põhjala köögi traditsioonidest pakuvad paarkümmend Tallinna restorani ja kohvikut alates juunist 2011 Tallinn 2011 erimenüüd. Igaühel on võimalus mekkida kohapeal valminud oivalisi roogi ja tutvuda menüüdega!

Muuseumi territooriumil näitus “Leib keelel“,
mis räägib leiva tähtsusest Eesti kultuuris. Näituse teljeks on 13 leivaga seotud keelendit. Sõnal „leib“ on eesti keeles palju suurem tähendusväli kui pelgalt sõna...

Sõnal „leib“ on eesti keeles palju suurem tähendusväli kui pelgalt sõnasõnaline mõiste leivapätsi tähistamiseks. „Leib“ võib tähendada ka sissetulekut, teenistust või tööd. Nende tähenduste juured on sügaval talurahva kultuuris, kus rukkileib oli maarahva peatoidus ning hool ja vaev selle lauale saamiseks kõikehõlmav.
Muuseumipoes müügil näitust tutvustav raamat „Leib keelel. Sayings about bread“
Näitus „Leib keelel“ Eesti Vabaõhumuuseumis kestab 29. septembrini.

Külaväljakul ja Kiigeplatsi ääres SÜGISLAAT
Rahvuslik käsitöö ja tarbeesemed, kodumaised aia- ja põllusaadused, kala- ja lihatooted, mesi ja muidugi leib!

Leib on kibe kätte saada aga magus süüa!
Leivaviljast valmistatud toidud ja leivaga seotud tööd taludes ja õuedel 11.00 – 17.00

* Roosta talus - rehepeks ja vilja tuulamine
Vilja kuivatati rehetoas partel. Kuivanud vihud rabati, lüües vihku vastu seina või rabamispinki. Sellele järgnes vartade või kootidega vilja peksmine rehealuses. Pekstud vilja puhastati tuule abil.
Kui leivaviljast puudus kätte tuli, sõtkuti leivataigna sisse jahule lisaks aganaid ja kliisid aga ka lepaurbi, tammetõrusid või sammalt.

* Sassi-Jaani talu - vilja jahvatamine käsikivil
Kõige vanem vilja jahvatamise viis on hõõrumiskividega jahvatamine.

* Köstriaseme talus - rukkikile maitsmine
Leivajuuretisest valmistatud leiva- ehk rukkikilet söödi külmalt rõõsa piimaga, soovi korral võis sellele ka sularasva silmaks panna.
Paistekaku küpsetamine ja odrajahukäkkide valmistamine. Paistekakk on leiva eelkäija, mida küpsetati tule paistel. Algselt tehti kakud viljateradest ja taimedest valmistatud taignast, hiljem odrajahust või leivataignast.

* Härjapea talu – põrandaleiva küpsetamine ja võitegu
Puhast rukkileiba hakkas eestlane sööma 19. sajandi II poolel. Leiba küpsetati kord nädalas, sageli laupäeval.

* Sepa talu – talulapsemaius - suhkrus kuumutatud viljaterad

* Aarte talu - rukkikohvi röstimine, rõngasleibade küpsetamine ja silgusoolamine

* Pulg...

* Pulga talu
- etendused lastele 12.00 ja 14.00 lasteteatrilt Trumm
Näha saab leivalõhnalist lavalugu “Suhkrukohvik”
- 11.00, 13.00 ja 15.00 roopilli meisterdamise õpitoad
Kõrrepille ja roopille valmistati vastavalt viljakõrtest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid mängida üsna keerulisi viise.

* Sutlepa kabel
13.00 Tänupalvus leivale. Õpetaja Toomas Paul
15.00 Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori kontsert.

* Kolu kõrtsi ees
14.00 Konkursside “Parim mahetootja 2011” ja “Parim mahetoode 2011” võitjate ning Leivapäeva külastajate lemmikmahetoote väljakuulutamine
11.00 – 16.00 rahvamuusikud lõõtsal ja kandlel

Hüva leivajätku!

Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) sünnib homme, 18. septembril kella 12–16 uus muuseum – muuseum üheks päevaks. Kõik, kes on tegelnud kogumise ja kollektsioneerimisega või kellel leidub kodus mõni põneva looga ese, on oodatud seda Raadile eksponeerima.

Ainukordses muuseumis toimub ka kultuuriprogramm, kus esinevad vanu instrumente armastavad muusikud. Vaiko Epliku pillikogu kõlavärve võib kuulda kõigil tema plaatidel; väga pikka aega on Tõnis Mäe saatjaks olnud J. Hermann – üle 90aastane pianiino. Muusikat leiab aga ootamatutestki paikadest – nii paneb Peeter Rebane Eesti Rahva Muuseumi vaibad laulma.

ERMi töötajatelt saab küsida nõu, kuidas hoida esemeid nii, et need ka üle aastate säiliksid. Samuti tutvustame viimase aasta jooksul muuseumi saadetud lugusid. Avaneb erinäitus muuseumi isikukogudest. Söögi eest hoolitsevad kirega toiduvalmistajad.

Päeva oodatakse panustama kõiki, kes soovivad anda asjadele võimaluse enda eest kõnelda või kel on mõne eseme kaudu rääkida põnev lugu.

Pulga talu! Palju pederastide kohti Eestis siginenud!

Kas ka Raasuke ja Karp on pederastid?Kellele teisele antaks "Silmapaistva Noore Eestlase" auhinda! pälvisid täna pankur Erkki Raasuke, Rapla korvpallitreener Jaak Karp ja tänavuse noorte tantsupeo üldjuht Märt Agu.