Sõltumatu Infokeskus

Arvan, et suu soojaks jauramine. Eriti, kui nende hulgas jaak allik. see va viimane nlkp liige nl-s.

Kuna enamus neid erakondade esindajaid on suhteliselt rumalad inimesed antud teemal, pakun välja võimaluse ka parlamendivälistele jõududele sõnavõtmiseks.

Palun edastada see teade ka korraldajale.

Tänane parlament ja valitsevad erakonnad koos opositsiooniga on vedanud Eesti riigi rahva tõsisesse kriisi.

Kui suur on õigustus neil kaasa rääkida erinevates reformides?!

Pakun välja kaasata täna debattidesse ka alternatiivseid poliitilisi ning kodanikualgatusel põhinevaid liikumisi.

Kui viia läbi debatt olemasolevate parlamendierakondade osavõtul, on tegemist juba ette surnud üritusega.

Lugupidamisega

Aivar Koitla
Eesti Rahvusliku Liikumise juht

Kõrgharidusreformi on pidevamalt päevakorras olnud viimased 5 kuud ja kõigil on olnud võimalus panustada avalikku arutelusse ja esitada oma ettepanekuid.

Kahjuks pole minu ega teisteni EÜL-s jõudnud parlamendiväliste (parteilis-)poliitiliste organisatsioonide seisukohavõtte kõrgharidusreformi teemal sel perioodil.

Praegu on eelnõu parlamentaarses faasis ja EÜL taotlus mõjutada Riigikogu liikmeid ja kogus esindatud erakondi.

Sestap otsustasime debateerima kutsuda vaid parlamendis esindatud erakondade esindajad.

Kui Rahvuslik Liikumine on kujundanud seisukohad kõrgharidusreformi suhtes, siis tutvuksin nendega meeleldi. Samuti olen EÜL poolt valmis tutvustama meie seisukohti ja ettepanekuid. See aga ei ole kõnealuse debati osaks.

Mida rohkem ühendusi võtab avalikult seisukohti kõrgharidusreformi kohta, seda suurem on tõenäosus, et koorduvad välja asjakohased teemad ja lahendused.

Vaatason FOORUMIT ja ei saa ega taha mainimata jätta, et Eimar oli seal igati tubli.

Paraku on praegu peaaegu sassis kõik, mida oleks vaja teada-tunda selleks, et täie teadmisega üksteisest aru saada, siiski hullupööra.
Uskumatu, aga tõsi, et HTM-s ei ole hariduse mõistet!
Nad räägivad endiselt "hariduse andmisest" ja "töötamisest ja õppimisest kõrghariduses" . Õpitakse-töötatakse ülikoolis!
Kas kellelgi õnnestub kujuneda haritud inimeseks või ei õnnestu, see on hoopis iseasi.
Ülikool on (peaks olema!) teadusasutus, kus toimub ka õpe, mitte õppeasutus, kus tehakse ka uuringuid. Praegu on Eesti ülikoolides juba selline olukord, et teadusest pole jälgigi järel. Loodus- ja täppisteadustes, tehnika- ja materjaliteadustes midagi tundub olevat, aga ühiskonna- ja humanitaaralal tehakse ja "kaitstakse" teaduslike uuringute asemel kirjeldusi, küsitlusi, esseesid ja referaate. Metodoloogi all mõeldakse meetodiõpetust...jne.
Räägitakse kõrgharidusreformist, aga HARIDUST ei ole ju puudutatudki.
Kõne all ei ole olnud juba kujunenud ja kujunev vajadus ega õppe tulemuste vastavus vajadustele.

Kõne all on olnud üliõpilaste õppe rahastamise mõned küsimused. Miks peks seda nimetama haridusreformiks?

Segi on õppesisu ja õppekorraldus, (üli-)kool ja (üli-)koolis käimine, õppimine ja muu tegevus (teaduslik uurimine, loomine, töötamine...).
EAS korraldatud ülikoolide koostööpäeval nimetas Helenius Eesti ülikoolide lõpetanute toimetulekuvalmidust masendavaks. Sama ütleksid ka teised tööandjad.
Kelle eest ja milleks oleks vaja valetada, et olukord on enam-vähem hea, aga üht-teist oleks vaja sättida vaid õppetoetuste osas...?

Arutame asja1
Kes seab püsti PROBLEEMI ja kutsub seltskonda esmalt nimetama probleemi põhjuseid (põhjuste süsteemi) ning seejärel esitaksid meetmed (meetmete süsteemi) probleemiks olevate vastuolude põhjuste kõrvaldamiseks? Vastasel juhul vajaub jutt laiali; igaüks hakkab ajama oma jora ja teistele ära tegema.
Kes sõna...

Kes sõnastab SIHI ja EESMÄRGID?
Kes esitab rahuldavaks peetava käsitlemise eeldused?

Koitla on ju kõik see targem inimene:) keenjus ju lausa, kes on vedanud ERL-i õitsengule:) Ei ole üldse rumal, loll ega midagi:)))

Magades arvuti näppimine ei tulnud kasuks.

Muudatusi vajab ni KÕRG aridus kuiga selle nimetuse lahtiseletus. Sisuliselt on tegu ju pikemaajalise õppega, mitte aga õpitava tähtsuse või vajadusega ühiskonna või rahvamajandusejaoks. Oma olemuselt on tegemist ikkagi KUTSE koolidega sest ni arst (õpib vist koguni 7 aastat) kuiga keevitaja on mõlemad KUTSED. Eristan muidugi AMETID kess ise mingeid väärtusi ei loo vaid juhivad ja vahendavad väärtuste loomist.
Pole aega pikemalt toksi miss vahe on kujundajal, kütjal, laevajuhil ja kartulikasvatajal ega ole selleks ka vajadust sest teadmised (mitte oskused!) taanduvad ikka mingile allikale. Onn selleks elu oma piitsaoopidega ise, teiste eeskuju või õpetus, õpikud ja teatmikud paberis või veebis või loengud mingis koolis ent ametlikult üks teave loetakse paberlikult tõendatuks, teine mitte ehk kõik otsustab ametlikult lihtne vastandus JAHH:EI. Seejuures JAHHotsus võib elus kõvasti allajääda EIotsusele. Põhjus ka selles et elu surub käpardid ise välja aga ühiskond samu käpardeid ametitest mitte.
Seega on kõik erialakoolid oma sisult KUTSEKOOLID. Mejje oleme end last petta ENSV kutsekatest ning isegi nood onn ümbernimetatud AMETIkoolideks ehki sisu ei vasta nimetusele ka nimepania enda arvates. Enamvastavad on nn kutseariduskeskused mis sisult kutsekoolid ongi. ENSV-s eristatti kutsekoole ja tehnikume vaid selle vahega et kutsekas oli mõeldud eeskätt kõvapäistele kes keskaridusega poleks akkama saand. Tehnikumiga kaasnes aga ka keskaridus, mis sest et üldisem ning kohitsetum. Et mõni kutse eelads ka enamat kui mutritekeeramist ning sooviti meelitada ka edasiõppimiskavaga noori sis loodi ka nn kutsekeskkoolid.
Täjjästi omaette olid ülikoolid (erinevate nimedeall), neid nimetattigi KÕRGkoolideks sest eeldati keskaridust millele järgnäs 4-7 aastat eriõpet kõrgkoolis endas. Lõpetanud kujutasid endast kirjut karja kus segi südamenosiad ja mölaajajad. Ent üldreegel oli see et just sellise 'paberiga' said liiku edasi tasuvamale ning vähämvastutavamale kohale sest kaasne...

Ent üldreegel oli see et just sellise 'paberiga' said liiku edasi tasuvamale ning vähämvastutavamale kohale sest kaasnes ka teadmine et mida suurem on su õukond seda vähäm sa ise vastutad sest süüdlane leiti ikka alluvateseast. Kui keegi ise vahelejäi sis see pidi olema juba loomult jobu või avalikult ahne.
Täna on meil ned kooliastmed segilöödud, kõrgkoolid mandund ning mannutatud kutsekate tasemele (kusjuures palju nigelama töökogemusega!), ariduspabereid jagatakkse kõigile kel raha või püsivust ettenähtud loengud ärakuulata. Keskkool on muudetud tulevaste lollpäädä kasvulavaks, vaadake või riigikogulasi, valitsusliikmeid ja erakondade noorkogulasi. Põhikooli lõputunnistus antakse kõigile kess aga viitsib selle saamiseks kohaleilmuda. Lasin minagi 6. klassist edasi allatootsilike teadmistega lapsi sest neist 'oli vaja lihtsalt lahtisaada'! Samuti oli õhus aridusministri kirjutamatta käsk et 'lõpetama peavad kõik või muidu oled sitt õpetaja'. Saatis seda loomulikult ka lastevanemate surve kes ise eluvõõrastena uskusid kooli kui imetegiasse kes peab nende tegemattajätmised ja joomingud ääkstegema.
Nii olemegi olukorras kuss oma kõrgariduslikku paberit väärib vaid kümnendik sest 9/10 pole ültse suutelised tegema teadustööd ehk midagi looma. Ja mejje piiratud valikust ei saagi enamat nõuda sest tarkamängi ei suuda ka andekas loll näitläja.
Põhimõtteliselt tuleks aridus lüjja 2-ks: põhiaridus ja kutsearidus. Olgu sis põhiariduseks 6 või 9 klassi/aastat, see sõltuks edasiõpitavast kutsest. Vaimse taseme langemisetõttu pole meil paljud suutelisetki 6. klassi tasemest enamat saavutama, ka sellistega on tuld mul tegeleda. Neile pole vaja tehislikku 9. klassi tunnistust 6 klassi teadmistega, lass jääda oma tegelike teadmistejuurde, lihttööerialasid on meil piisavalt ning ned üldjuhul vaimselt mahajäänutele ka sobivad.
Üldaridusest tuleb kindlasti lahutada keskkool. Ei ole se enam mingi üldaridus! Keskkool peab kujutama endast järgnävate õpingute eel astet ehk olema k...

Keskkool peab kujutama endast järgnävate õpingute eel astet ehk olema kõrg(kutse)kooli ettevalmistus kool. Sellepärast on ka õigustatud õpingute lahutamine nn õppe suundadeks. Mejje eeldused siiski erinevad mitte ainult isikutti vaid ka valdkonniti ning pole mingit mõtet sundida loogiliselt mõtlevale noorele päälä umbluutamist, samuti vastupidi. See on ette tühi töö ning madal kasutegur lihtsalt sööb ni rahva raha kuiga toodab ühiskonda juurde uusi jahupäid.
Kuidas aga eristada edasi erinevate kutsepaberitega isikuid ametitesse? Kui seni lähtuti paberist sis mina soovitan lähtuda ikka kõigepäält inimesest. Ikka sellest miss on tema ametis põhivaltkond ning milliseid eelteadmisi selleks vajaonn. Ei saa ju välisministrikssokutada sellist kess ei oska ise puhtale paberile joonistada Aahvrikat ega sinna paigutada riikegi. Või keskkonnaministriks sellist kel pole aimugi vüüsikast ja keemiast. Või Veeteede ametit juhtimapanna isik kess on merd näind vaid ristluslaeva pardalt või Toompält.
Meil on täjjästi vale ettekujutus et juhtide ülesandeks ongi ainult juhtimine ehk alluvate töö korraldamine ning et sellega võib akkamasaada mis tahes ilalõug.
Kindlasti ei saa möödaminna teadmiste indamisest sest vaja on mitte poolikute ning ebamääraste teadmistega siniste silmadega plondiine vaid käsiteldavat teaduslikult ise läbitöödand 'aju'. Totruse tipp on praegused 5 rahuldavat astet (A B C D E) mis sisuliselt vastavad astmetele: A - teab, B - teab, aga mõningaste talutavate lünkadega, C - ei tea ent mingi ettekujutus onn olemas, D - ei tea ning ettekujutus asjast onn udune, E - ei tea ega ole ka mingit ettekujutust, F - loll või laisk, vahet pole. Kindlaltmõõdetavais aineis saab aga innata ainult kas 'teab' või 'ei tea'.
Kui ka jätkata põhikoolis enesepetmist et tunnistuseni sunduslikult läbivedada kõik sis keskkooli sisseastumine peaks toimuma juba eelmises lõiguskirjeldatud alustel. Loomulikult karm indamine keskkoolis sõelub omakorda välja ni laisad kuiga teadustööks l...

Loomulikult karm indamine keskkoolis sõelub omakorda välja ni laisad kuiga teadustööks lollid ning kõrgaridus akkaks juba vastama oma nimetusele.

Kõrgharidusreform, siht ja eesmärk?
Mida tahetakse seda ka saadakse. Meie kõrgharidus ning kõrgkoolid on just seal, mida momendil toimiv poliitika soosib, tellib ning vajab. Ei kriipsugi vähem, ei rohkem. Nagu komm!

Ei usu, ega loodagi, et mingi arutelu siin midagi muudaks või annaks. Arvatavasti ebaolulised pisiasjad, mis üldpilti eriti ei häiriks.
Vajadus kõrgharidusreformi järele, saab olla ainult siis, kui me muudame oma poliitilisi väärtusi/eelistusi. Nii see paraku on.