ott-kes-oleme-kui-me-enam-ei-maeleta - Valismaa

19. aprill 2011

SI-162

Jüri Kuke mälestuskonverentsi ettekanne, 27. märts.

Tekst: Olev Ott, Rootsi

Enne kui alustan sõnavõttu, tahaksin tuua võrdluse meie saatuskaaslastega Norras, kes samuti elasid läbi viimase maailmasõja okupatsiooni ja oma rahva reetmise. Nende mälestusüritused on tänapäevani Norras ühiskonna poolt hästi toetatud ja rahalisi muresid korralduseks ei esine. Pole ka mingi probleemi olnud okupantide mälestussamba teiseldamisega või endiste okupantide mitte-arusaamisega.

Loodan väga, et see olukord ka paraneb Eestis, kus vabadusvöitlejate olukord on tõesti murelik. Vesteldes Mart Niklusega selgus, et siiani on Tartu ülikool lahkelt toetanud Jüri Kuke mälestuskonverentsi oma saali kasutamisega. Aga sel aastal puudus ülikooli esindus saalis. Kahjuks puudusid ka suuremad kodu- ja väljamaised telekanalid. Lääne telekanalite teadmatust ei saa ainult jätta nende enda mureks. Nägin seda mitteteadmist Arnold Meri kohtuprotsessi ajal Kärdlas, kus polnud näiteks Rootsi ja Soome telekanaleid.

Niklus rääkis mulle läbiviimiste muredest, sest tema ja teised vabadusvöitlejad ei taha seda tähtsat üritust tegemata jätta. Oma kolleegi ja saatuskaaslaste mälestamine on rahvusvaheline komme ja hästi aru saadud teiste riikide poolt.

Kuidas meie siis oma vabadusvöitlejaid mäletame? Kas peab olukorrast aru saama nii, et vabadusvöitlejate panus ja elu parimate aastate ohverdamine on meile ükskõik? Kas on meie kodu- ja välisühiskonnal soov unustada kõik, mida meie kord mitte ainult lauluga, vaid ka vangisviibimisega ja näiteks Jüri Kuke puhul elu ohverdamisega püüdlesime. Kes oleme, kui me enam ei mäleta?

Minu sõnavõtt kirjeldab hoopis söjajärgset Rootsit. Birgitta Almgren on huvi tundnud nii sõjajärgsete Rootsi–Saksa suhete, kuid ka Rootsi ja Natsi-Saksamaa suhete vastu. Birgitta Almgren sündis 1943 ja on tuntud Södertörni õppejõud, saksa keele professor. Ta töötab ka Balti ja Ida-Euroopa Uuringute keskuses. Alates 1998 on Birgitta Almgren seotud Rootsi-Saksamaa rahvusvaheliste võrgustike ja teadusuuringutega. Ta on eriti uurinud nüüd avatud Stasi arhiive. Sellest on ta rääkinud raamatus “Mitte ainult Stasi: Rootsi – SDV suhted 1949-1990”. Ta ütleb meile, et Rootsi oli Ida-Saksamaa lemmikriik ja et Ida-Saksamaa turustas ennast Rootsis rahu ja kultuuri maana. Saksa DV keskendus eelkõige Rootsi õppejõududele, et neid tarvitada kommunistliku alternatiivi edendamiseks Läänes.

Birgitta Almgren üritas pikemat aega uurijana Rosenholtzi akte lugeda. Rosenholz failid on kogumik 381 CD-ROM, mis sisaldab 280 000 faili teavet Hauptverwaltung Aufklärung (HVA), endise SDV luureasutuste töötajate kohta. Enamasti sisaldavad failid nende HVA agentide nimesid ja teavet, kes töötasid endisel Lääne-Saksamaal.

Rosenholz failid sattusid CIA kätte Saksamaa taasühinemise ajal ebaselgetel asjaoludel. Neid analüüsiti USAs, kuid lõpuks saadeti pärast pikki läbirääkimisi 2003. aastal Saksamaale.

Endise Moskva CIA jaama ülema Milton Beardeni Rosenholzi faile ei konfiskeeritud 15. jaanuaril 1990, kui meeleavaldajad tungisid Saksa DV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi

Berliinis, vaid alles siis, kui USA endine president George H. W. Bush isiklikult võttis ühendust Berliini CIA jaama peatoimetaja. Bearden tegi hiljem lobitööd, et tagastada Rosenholzi faile Saksamaale ning sai selle eest Bundeswehrdienstkreuzi.

Soome meedias on failid, mida tuntakse Tiitinen nimekirjana, tekitanud päris skandaali. Tiitinen nimekirjas on ka mõned tänapäeva Soome tipp-poliitikute ja ametnike nimed. Nii SÄPO kui ka Rootsi apellatsioonikohus keelasid Almgrenile juurdepääsu niinimetatud Rosenholzakterna arhiivile. Ent kõrgem halduskohus Regerinsrätten andis talle möödunud aasta õiguse faile lugeda, kuigi teatud piirangutega. Nüüd tegeleb professor Birgitta Almgren ainulaadsete dokumentide tundmaõppimisega. Tähtaja saabumisel tänavu peab ta oma manuskripti hävitama, aga tal on lubatud oma märkmeid alles hoida. Leitud tippametnikute nimesid tal avalikustada ei lubatud.

Almgren kirjeldab oma raamatus, kuidas Saksa DV proovis Rootsi kooliõpetajaid ja ajakirjanikke oma võrku haarata. Saksa DV infokeskus Stockholmis ja Göteborgis saatis 1980. aastatel peaaegu igast Rootsi koolist ühe öpetaja Ida-Saksamaale. Reis tuli ise maksta, aga ülejäänud korraldasid genossed SDVs. Vaatamata vaikimiskäsust räägib Almgren mönest tähtsast Rootsi koolitegelasest. Näiteks Stellan Arvidson, kes oli Tage Erlanderi hea sõber ja sõja järel 1946. aastal koolikomisjoni sekretär. Ta töötas Grefswaldis ülikoolis lektorina ja vallandati sealt natside poolt. Arvidson muutus veendunud marksistiks ja igatses tagasi Grefswaldi, kust Hitler oli ta minema ajanud. Saksa DV andis talle võimaluse koos abikaasaga külastada Grefswaldi liigi viiskümmend korda.

Huvitatud lugejale soovitan süvenemiseks ka Rootsi UR kanali saadet http://urplay.se/161665 ning muidugi Almgreni kirjutatud väga huvitavat raamatut “Inte bara Stasi...”.

Allikas: Hereditas
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud