Oti raamat on võitlus tõepärase ajalookirjutuse eest Trüki E-mail
12. veebruar 2010
SI-19

19. veebruaril kell 15 esitsetakse Eesti Muinsuskaitse Seltsis (Tallinn, Pikk 46) Eesti lähiajalugu käsitlevat raamatut “1941. aasta küüditamine Eestis: katse selgitada lünka Rootsi ja Norra kooliõpikutes”. Raamat ilmus esmakordselt 2007. aastal Rootsis rootsi keeles. Nüüd on see esinduslik teos lugejaile kättesaadav ka eesti keeles. Kohal on raamatu autor Olev Ott, kes lisaks näitab ka lühikest intervjuufilmi “Viimast korda Arnold Meriga”.

Olev Ott kirjutab analüütilises võtmes lahti Eesti ajalugu. Ta analüüsib küüditamise ja massirepressioonide teemat Eestis kõige laiemas tähenduses. Erakordselt mahuka allikmaterjali läbitöötamine on võimaldanud autoril teha põhjapanevaid järeldusi ja esitada uusi sisulisi ettepanekuid, mis on ühtlasi heaks eeskujuks ka Eesti koolide õppekavade täiendamiseks.

Lisaks massirepressioonide käsitlemise analüüsile Skandinaavia kooliõpikutes toob autor ära ka mitmeid huvitavaid intervjuusid. Vahest märkimisväärseim neist on pikk intervjuu Hiiumaalt inimesi küüditanud Arnold Meriga, tehtud vaid vahetult enne tema surma. Oma seisukohti laseb autor välja öelda ka mitmetel kunagistel repressioonide all kannatanutel. Neist nimekamad on Eesti teeneline arst, Haapsalu linna aukodanik dr Heino Noor ja vabadusvõitleja ning pedagoog Mart Niklus. Teosele annavad lisaväärtust ajaloolised fotod ja allikate ning viidete register.

Eessõnas kirjutab autor: „Möödunud aastal muutusid väitlused nii Eestis kui ka Rootsis põnevaks, kui kõne alla tuli kommunismi kuritegude õppekavasse võtmine koolis. Inimõiguste seisukohast on loomulik, et igasugune vägivald ja massimõrvad tuleb avalikustada ja järeltulevatele põlvedele teatavaks teha. See on enesestmõistetav demokraatlik suunitlus Euroopa riikide õppekavades, et räägime lastele ka 20. sajandi inimsusevastastest kuritegudest. Kui Euroopa demokraatlikud riigid kasvavad ühiselt järjest kiirenevas interaktiivses meediamaailmas, mille osaks on näiteks Internet, siis on tähtis pakkuda Euroopa koolide õpilastele tõepärast ajalookirjeldust, mis tugineb selgelt demokraatlikul seisukohavõtul. See raamat on suunatud ajaloolise lodevuse ja tühjuse vastu, mis 1941. aastal lõhkus miljonite inimeste elud. See raamat on suunatud ajaloovõltsingute vastu, mis on aastakümneid laiutanud nii ida kui lääne õpikutes.“

Lehitsenud läbi 1950-2000 Rootsis ilmunud ajalooõpikud, märkas Olev Ott, et küüditamist käsitletakse neist ainult ühes. N Liitu ei suhtutud Rootsis kaugeltki kui kurjuse impeeriumisse. Kõik algas juba käsitlusest, mis ikkagi juhtus Venemaal 1917. Niisiis, kui uskuda Rootsi õpikuid, siis ei mingit väikese kamba riigipööret Saksa raha toel. Noored rootslased saavad õpikutest teada, et olevat aset leidnud töörahva ülestõus. Seejärel püüdnud Lenin ja Stalin saavutada kommunismi, kuid neil see ei õnnestunud. Gulagist õpikutest peaaegu ei räägita. Mainitakse, kuidas Stalin oma juhtivaid tegelasi ära koristas, kuid siiski joonistatakse Stalinist pigem plusspoolele kalduv kuju, kes repressioonide kaudu tegi ka üksikuid vigu.

Hiiumaal sündinud Olev Ott on kasvanud üles Rootsis. Erialalt rootsi keele filoloog, töötanud enam kui 30 aastat Rootsis gümnaasiumiõpetajana. Hetkel on Olev Ott õpetaja ameti kõrvalt ühtlasi Tartu Ülikooli doktorant.

Allikas: Helle Solnask
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , 6412 522

__________________________________________
Liitumine teabevooga: teata soovist aadressil E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud .
Lahkumine: sama.
SI teadete levitamine on vaba ja tervitatav.

Kommentaar (0)
Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.