Oja: pettusega riigikokku rahvast petma Trüki E-mail
04. märts 2011

SI-98

... valimisseaduses sätestatud valimiskünnis (hetkel 5%-lisena) on ebaseaduslik
ning muudab vahetult sõltuvana ebaseaduslikuks ka valimisseaduse
ning 18 aasta jooksul valitud riigikogud
koos riigikogu poolt ametisse pandud riigiametnikega
nagu peaminister koos teiste valitsusliikmetega, õiguskantsler, riigikontrolör, president, riigikohus ...

Tekst: Enn Oja

Pealkiri võib esmapilgul tunduda kurjakuulutuva ning väljakutsuvana, ent jälgides valimise eel ärganute agarust hakata muretsema rahva eest ka valimisseaduse nikerdamise abil lihtsalt ei luba teist järeldust teha.

Postimehes (08.11.2010.) käis kunagine (ning peatne?) riigikogulane Jaak Allik seoses eelseisva riigikogu valimisega välja ettepaneku esitada valimisseaduse muutmine valimiskampaania teemaks. Muu hulgas soovitas ta kaotada üleriigilised klikinimekirjad ja alandada 5%-list valimiskünnist 3%-le.

Algul vastukaja valimiskünnise muutmise või kaotamise kohta polnud, kuid ajapikku võis teha juba mingi kokkuvõtte. Ainsana toetas Alliku Jaaku rohekate eestkõneleja Aleksei Lotman, Urmas Reinsalu (IRL) ja Kristen Michal (Reform) olid veendunult vastu. Jaagu erakonnakaaslane esisots Sven Mikser puges küll vastusest kõrvale, ent oli arusaadav, et seda ärritavat küsimust ta meelsamini ei arutaks.

Veel on meelde jäänud, et tuntud nimedest pidasid valimiskünnist pigem õigustatuks Väino Linde (riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees), Mart Laar (IRL esimees), Ülle Madise (presidendi nõunik) ja poliitikast taandunud Liia Hänni.

Ent olgu nad valimiskünnise pooldajad (mis tahes ulatuses) või mitte, mitte ükski neist ei tunnistanud (ega tunnista), et valimisseaduses sätestatud valimiskünnis (hetkel 5%-lisena) oleks ise ebaseaduslik ning muudaks vahetult sõltuvana ebaseaduslikuks ka valimisseaduse ning 18 aasta jooksul valitud riigikogud koos riigikogu poolt ametisse pandud riigiametnikega nagu peaminister koos teiste valitsusliikmetega, õiguskantsler, riigikontrolör, president, riigikohus ...

Piinlik, ent nii see kahjuks (või õnneks) on! Järgnevalt seda ka erapooletult põhjendan.

Nimelt on 'võrdelisus' kui mõiste oma sisult täismõiste ehk seda ei saa tunnete või mustade jõudude abil ka vähimalgi määral moonutada, ilma et mõiste sisu ei kaoks. Piltlik näide võrdelisusest on tuua lastefilmist Nukitsamees, kus Vanamoor oma ühele laisale ja teisele lollile pojale pärast aardeleidu "võrdselt" münte jagas. Kõlas see nii: "see on sulle (Mõhule), see on mulle, see on sulle (Tölpale), see on mulle", jne kuni mündid otsa said. Vanamoor järgis nii kogu maailmas arusaadavat võrdelise sõltuvuse avaldist y=ax, mis puust ette tehes on sirge ning läbib 0-punkti.

Eespool loetletud isikud tegelikust elust aga jäävad oma hariduselt (vist) ja harituselt (kindlasti) alla Vanamoorile, sest nende arust on võrdelised ka 32 asemel ärastatud 41 ja 22 asemel varastatud 29 kohta riigikogus. Ometi on eksimuse põhjus labaselt lihtne, selleks on võrdelisuse ühe koostisosa (0-punkti) meelevaldne lahutamine teisest (sirgest).

Muide, mõeldav oleks selline moonutus siis, kui see oleks olnud sätestatud lisasättena põhiseaduses, nagu nt Sakartvelo, Albaania ja Islandi omades. Seni on valimisseadus meil siiski põhiseadusele alluv ürik ning omalooming lubamatu. Teiste riikide samasugune põhiseaduse rikkumine ehk oma esinduskogude ebaseaduslikkus ei saa olla meile eesmärgiks.

Ent see on vaid üks valimisseaduse mittevastavus põhiseaduse §60-s esitatud nõudeile. Teine põhiseaduse rikkumine ilmneb häältenõuete moonutamises. Erakond peab valituks saamiseks kõigis 12 ringkonnas kokku koguma vähemalt 5% kehtivatest häältest, mis jaotub samas suhtes ka ringkonniti, kuid "mehed metsast" ehk üksikkandidaadid peavad ületama nn isikukvoodi (häälte arv jagatud valitavate kohtade arvuga). Viimane on aga ringkonniti muutuv suurus, nt käesoleval valimisel peab üksikkandidaat Harju- ja Raplamaal koguma erakonna lävest 1,43 korda enam hääli, Lääne-Virumaal ulatub see häältenõude moonutatus koguni 4 korrani (20% ja 5%)! Millegipärast ei tulnud valimisseadust sobimatutest juppidest kokku vägistades mitte kellelegi pähe, et võrdne häältenõue on võimalik vaid siis, kui ringkonnas jaotatakse 5%-le pöördvõrdeliselt 20 kohta.

Kolmas põhiseadusetus valimisseaduse samas paragrahvis on Hondti tegur oma astmelisusega (nt 2 astmes 0,9 on 1,866, 3 astmes 0,9 on 2,688 jne) ja neljas selle teguriga leitav jagatis ehk võrdlusarv, mis on koguni pöördvõrdeline!

Lisaks veel selline ajuvabadus, et üle Eesti liidetakse erakondade ühiskassasse kokku oma karja hääled, mis oma olemuselt ehk ringkondade erinevatest häälte ja kohtade suhetest tingituna on "toored" ehk ebavõrdsed. Kui üldse taolise lollusega tegelda, siis tuleks ikka enne võimalused ka ringkonna võrdsusteguriga võrdväärtustada. 2007.a riigikogu valimisel ei arvestatud Andrus Ansipi ringkonna võrdsustegurit 0,807233 ning nii sai Andrus tänu valimisseaduse koostajate harimatusele vahelt 4345 häält ehk pea iga 5. hääle ehk tervelt 1 isikukvoodi! Peteti aga 1514 häälega Mihhail Stalnuhhinit, sest tema ringkonnas Ida-Virumaal tehti valitavatele "külma" 27,6% (võrdsustegur 1,276709) ulatuses. Kokku erines paljulubatud "võrdne" häälte kaal kuni 1,58 korda. Moonutatuse "tippsaavutis" on pärit 1999.a valimiselt - 1,62 korda.

Pole siis ime, et igal valimisel on 101-st valitust mõnikümmend (tõsi, lõpupoolt) ebaseaduslikult kas riigikokku sisse või välja "valitud".

Ja kõike seda peavad aastaid Toompeal õiguse nimel rahvast "teeninud" Jaak, Mart, Sven, Urmas ja nende ringkaitseväelased Indrek Teder ja Toomas-Hendrik Ilves koos oma nõunikega täiesti põhiseaduslikuks, sest kasvõi pisutki ausust paljastaks nende ebaseaduslikkuse, mille loomulikuks jätkuks saaks olla ainult terve võimumaffia tagasiastumine tervikuna!

Tõsi, meie põhiseadus ei keela võimul olla sel, kes on heauskne loll. Kuid kindlasti mitte sel, kes on seda kurjauskselt ehk on loomult kurjategija. Samuti sel, kes on mõlemat!

Loo lõppkokkuvõtte aga esitasin juba pealkirjas.

Allikas: Enn Oja
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (7)
  • 04. 03. 2011 12:11:34 | Margit-Mariann

    tuletan meelde, et EIP nimekirjas kandideerival Raivo Orgusaarel on väga hea blogi, kus ka põhjalik senise valimissüsteemi analüüs ning kindel plaan seda muuta kui osutub valituks.
    ehk siis korralik eel-ja kodutöö ka hr. Orgusaare poolt.

  • 04. 03. 2011 12:32:48 | Enn Oja

    Lisateabeks niipalju et Postimees ja Õhtuleht seda ei avaldanud.

  • 04. 03. 2011 12:52:01 | | L.Pallon  - Kas riigikogulased, või...

    Kas peaks Riigikogu ja Valitsust edaspidi nimetama hakkama rahva kurnajateks? Või - Kas nimetada neid kokku riigi-rahva vaenlasteks? Ka see pole õige, sest neil pole riigi ja rahva vastu midagi seni, kui rahvas kindlustab nende (ka nende lähikondsete) heaolu ja nende võimu. Riigist ja rahva saatusest on neil ükskõik – seega pole nad ka rahvavaenlased. Õigem oleks neid nimetada vist riigi ja rahva KURNAJATEKS, sest nad püüavad riigilt ja rahvalt välja pigistada maksimaalset kasu endile kasvõi olematu töö eest Oma oskamatuse, saamatuse ja ahnusega kurnavad nad nii riiki kui rahvast. Kurnajad on koondunud parteidesse, millede võimuahned tagatoad organiseerivad parteide võimul püsimise rahva arvamust arvestamata, oma võimu ning jätkuva riigi-rahva kurnamise seadustamist... http://leopall.blogspot.com/2011/03/riigi-rahva-kurnajad-1.html

  • 04. 03. 2011 13:08:55 | Enn Oja

    Ei saa kasutada koos RIIKI ja RAHVAST sest rahvas on riigi osa. Nagu ka klikk. Viimane vaid vastandub rahvale ega ole tolle ees vastutav. Kõik sumbub Laari Mardi kunagisse lausesse 'kui me ei meeldi siis ärge meid rohkem valige'.

  • 04. 03. 2011 13:59:58 | Margit-Mariann

    Nagu Evy Kalbus-Laamann raamatus "Vabadussõjaluse hävitamine. Artur Sirgi lugu" on tõdenud, soovitakse lihtsalt võimutseda, vastutuseta. Selleks oligi vaja leida uus isand, keda teenida.
    Ja rahvas orjab eurot.

  • 04. 03. 2011 17:02:20 | Ville Sonn

    Mis puutub ebaseaduslikkusesse. -
    1990.-ndate aastate alguses kisasid endised NSV Liidu teistimõtlejad: Enn Tarto, Mart Niklus, Jüri Adams, Lagle Parek, Tunne Kelam jt. iga päev oma kümme korda, et kuni riigi territooriumil asuvad võõrriigi sõjaväed, on kõik valimised ja referendumid ebaseaduslikud, on õigustühised. - NSV Liidu relvajõud väjusid E.vabariiigist vist 1994.a. augustis. Seega on 1992.a. E.vabariigi põhiseaduse referendum õigustühine; seega on 1992.a. E.vabariigi parlamendi ja presidendi valimised täiesti õigustühised! - On köki-möki-pull ...
    Millest me üldse räägime? - Olukord on täiesti absurdne, ma kordan veel.
    Neil toredatel "teisitimõtlejatel" hakkas 1992 äkki väga kiire soojade kohtade saamisega uues parlamendis ja mujal ametites, sestap järsku rahvusvaheline õigus unustatigi! -

    Mõttetut asja normaalne inimene küll ei arutaks lõputult.

  • 04. 03. 2011 17:42:12 | Enn Oja

    Täpsustan et SSSR/Rassiia pole oma vägesid Eesti vabariigist tänaseni välja viinud. Oopis osa vabariigist lahkus Rassiia vägede all olevast Eesti vabariigist.
    Maailmas toimib mitu seaduslikkuse astet. 1991-2004 tunnistati kõik seaduslikuks ainult sellepärast et see oli kasulik Mere Lennartile ja klikile, kiitis heaks (oma vastuakkamatusega sest mingit rahvaääletust ses vahemikus ei korraldatud) rahvas, tunnustasid asjast huvitatud lääneriigid.
    Pärast 2003.a rahvaääletust 01.05.2004.-st eralduti 4,8%-st anastatud alast ning 2/3 rahva pooltvaliku toel see seadustati. Muidugi ka kliki kasuks sest kui tulemuses poleks oldud kindlad siis poleks rahvaääletust ka korraldatud. Tulemus oli mokka mööda ka niiditõmbajatele läänest (kõigepealt muidugi Euroopa majanduslikule anastajale Tojtslandile ja seda toetavale AÜ-le).
    Nii et seaduslikkus võib olla ka sisuline ja vormiline. Vormiline võidutseb siis kui see on seaduserikkujaile kasulik. Mis puutub välisriikidesse siis sääl on siseriiklikul seaduslikkusel oopis tühine kaal, oluline on selle meelepärasus.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.