|
10. august 2010 |
SI-196 SI portaali kommentaariumis käib viimasel ajal debatt Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest. Vastukaaluks Iseseisvuspartei apologeedile, kes kuulutas, et “asustus-kolonialistidest ja nende monumentidest saaks Eestis lahti väga elegantsel moel: tuleb vaid taastada EW põhiseadus” ning "selles peitub nn poliitiliste lahenduste elegantsus ja võlu: vägivalda pole, kõik saavutatakse seaduste muutmise abil" – saatis teistsugust vaadet esindav Enn Oja oma seisukohad SI-le avaldamiseks. Selgitus Eesti Vabariigi õigusjärgse taastamise võimatusest 1938. a põhiseaduse alusel. Aeg-ajalt võib kuulda hüüdeid või nõudeid Eesti Vabariigi õigusjärgsuse taastamiseks. 1991-1992. a olin ka ise samas leeris. Kuid siis polnud ma veel tuttav 1940.a kehtinud põhiseadusega. 1992. a põhiseaduse arutluse käigus sain selgeks, mis on millal võimalik ning mis asi see seaduslikkus üldse on. Sellest teadmisest ka praegune selgitus.
Tehkem selgeks, millised võimalused Eesti Vabariigi taastamiseks de iure oleksid üldse olnud ning kas neid oleks 1991. a saanud ka kasutada. 1. Riigi seaduslikkust ei kanna mitte seadusetäitja e valitsus, vaid seaduseandja e riigikogu (PS1938 järgi koosnes volikogust ja nõukogust). 2. Kas presidenti oleks saanud valida? PS1938 §40 järgi saab 1 kandidaadi üles seada riigivolikogu, 1 riiginõukogu, 1 kandidaadi omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu (80 maalt, 40 linnadest). Edasine pole enam oluline. Kus oli 1991. a riiginõukogu? Kus oli riigivolikogu? Kui neid asendasid muud isehakanud, siis mis seaduslikust PS1938 järgimisest me saaks rääkida? 3. §46 näeb küll ette presidendi ülesannete täitmise peaministri poolt, ent mitte ükski PS § ei näe ette nende ülesannete pärandamist(!) järgmisele peaministrile. 4. Kes kuuluvad PS järgi valimiskogusse? Sama §46 järgi peaminister, sõjavägede ülemjuhataja või sõjavägede juhataja, riigivolikogu esimees, riiginõukogu esimees ja riigikohtu esimees. Valimiskogu kutsub kokku peaminister kas omal algatusel või vähemalt kolme valimiskogu liikme nõudmisel, nende hulgas sõja korral sõjavägede ülemjuhataja (EV anastamist 1940. a sõjana ju võib vaadata). On selge, et 1991. a oleks pidanud nad kõik olema ka olemas ning loomulikult seaduslikult ehk õigusjärgselt. Võibolla kellelgi on teised andmed, kuid minu andmetel olid nad kõik 1991. a surnud. Täpselt ei tea riigikogulaste elusoleku kohta, kuid kindlasti ei moodustanud nad enam vajalikku enamust (§74 nõuab vähemalt poolt seaduslikust koosseisust). Omavoliliselt kellegi kohustusi üle võtta ei luba aga PS1938 ükski §. 5. Üldse ei tohi mööda minna sellisest tähtajast nagu 6 kuud. See käib presidendi ametikohustuste täitmise võimatuse kohta. Ka ei saa seda meelevaldselt venitada, sest põhiseaduslik nõue uue presidendi valimiseks on kohe! Sellest saab järeldada muuseas ka seda, et sama kaua ehk 6 kuud saab presidenti asendada peaminister, mitte kauem! §48-§59 mingeid põhiseadusüleseid eriõigusi peaministrile ega teistele ministritele ei anna. Põhiseaduse seda osa pole seni soovinud tunnistada nt Ahti Mänd. 6. §92 annab seaduste algatamise õiguse valitsusele ja vähemalt viiendikule riigivolikogu seaduslikust koosseisust. Vastu võtab seadused aga riigivolikogus ning kuulutab välja president (§96). Ilma selleta pole seadus jõustunud. 7. Lõpuks vaatan põhiseaduse muutmisvõimalusi ning kas 1991. a oleks see olnud võimalik, kui selline soov oleks tekkinud. Sellele vastab §146: põhiseaduse muutmise algatamise õigus on presidendil kui ka riigivolikogu või riiginõukogu seadusliku koosseisu enamusel. Taas sama küsimus: kas seaduslik(!) president ehk Konstantin Päts oli 1991. a elus? Või kas seadusliku riigikogu elusolnud liikmed moodustasid 1991. a nõutud koosseisu enamuse? 8. On küll veel kaval §149, mis lubab presidendil anda kogu kupatus otsustamiseks rahvahääletusele, ent jällegi jääb kõik K. Pätsu puudumise taha. Kokkuvõtteks. Et me poleks 1991. a (ega hiljem) saanud õigusjärgselt taasjõustada 1938. a põhiseadust ning kaasnevalt ka sellel põhinevat Eesti Vabariiki, pole enam meie süü. Selle võimatuse tegelik põhjus peitub põhiseaduses endas. Tollase põhiseaduse koostajad võisid küll suuta ette näha peagi puhkevat sõda, ent nad ei suutnud ette näha ajaloo käiku koos sündmustega 1991. a ning seetõttu puudub 1938. a põhiseaduses ka "must" paragrahv. Ei kujutatud ette, et midagi taolist oleks võinud juhtuda. Ja muide, sama käib ka meie liiduvabariigi praeguse 1992. a põhiseaduse kohta! Kujutage ette, et taas keegi anastab Eesti ning ajalugu kordub. Taas 40-50 aasta möödudes poleks enam praeguse euroliiduvabariigi õigusjärgne jätkamine just selle põhiseaduse alusel võimalik. Ning tegemist oleks taas uue riigi (või liiduvabariigi) tekkega, nagu meil aastatel 1991-1992. Muidugi ei taha Eesti Vabariigi õigusjärgse taastamise võimatust paljud tunnustada ning jauravad jäärapäiselt vanal viisil. Ent see ei pööra tagasi ajalugu. Kel aga vähegi mõistust peas, peaks vähemalt edaspidi õhulosside ehitamiskavadest loobuma ning lähtuma tänasest päevast ning tänastest jõusuhetest. Eesti Vabariiki 1940. a katkenud kujul taastada me ei saa, kuid vabalt saame taastada teise Eesti Vabariigi (mitte liiduvabariigina) või mis veelgi arukam - luua kolmanda Eesti Vabariigi, mis eeldab ka põhimõtteliselt uut põhiseadust. Allikas: Enn Oja Kontakt:
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
|
Vabade kodanike ühinem...
Ma teadsin - kommentaare ei tule. Asi on siis selge nagu ...
Jüri Lina film Hispaan...
Сегодня он заменил отца, завтра его заменит уже его сын, ...
Jüri Lina film Hispaan...
Амир Имарата Кавказ Докку Абу Усмана призвал мусульман Ро...
Vabade kodanike ühinem...
Tänane rahastamisskandaal! S.Meikar ja tema avaldus? Mis ...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Mõistlik oleks alustada eesti keele õppimisega lasteaiast...
Vabade kodanike ühinem...
Rahvas ikka Soomes! Ja need, kes veel siia on jäänud, kri...
Silla: venelastest ja ...
Tera Gold Store is specialized, [url=http://www.tera999....
Jüri Lina film Hispaan...
Ahmedil täiesti õigus, tal oleks ta luulutuste sisust läh...
Vabade kodanike ühinem...
Metsapiiga "Ümarlaua manifest" on väga hea alus. ...
Ühe venelaste eest met...
Tera Gold Store is specialized, [url=http://www.tera999....
Niklus: lisandus Jüri ...
Tera Gold Store is specialized, [url=http://www.tera999....
Jüri Lina film Hispaan...
Jüri teeb müürivendadele lobitööd... tänu temale on üks o...
Jüri Lina film Hispaan...
Kui ühiskond on hirmust haige, siis paratamatult hakkab t...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Veel hiljuti, Savi-Ets arutas, kui palju tal kulub aega, ...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Hr. Vaabeli surve, st. pikett koos kohtumisega, sundis Kõ...
Jüri Lina film Hispaan...
Meie meedia ei räägi? Siis see ju pole "meie meedia...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Mihhail Kõlvarti venestamispoliitika? Keda ta venestab, v...
Pikett Mihhail Kõlvart...
Tervist Hr. Urmas Vaabel! Kahjuks ei saanud ma sel kor...
Jüri Lina film Hispaan...
Tere. Film "Jõuproov" on enam kui õpetlik. ...
Jüri Lina film Hispaan...
http://www.ohtuleht.ee/473532