Noortelt soovitakse kirjutisi eurost ja kroonist Trüki E-mail
04. veebruar 2011

SI-47

Tartu rahu 91. aastapäeva puhul kuulutas Eesti Noorsootöö Keskus välja neljanda essee- ja olemuslugude konkursi teemal „Ärkamisaeg ja märkamisaeg“. Konkursitöid saab esitada kuni 24. veebruarini.

Sel aastal on põhikooli- ja gümnaasiumiastme noortel võimalik oma mõtteid avaldada viiel teemal „Ärkamisaeg 19. ja 20. sajandil: sarnasusi ja erinevusi“, „Ärkajad ja äratajad“, „Papa Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson tänapäeva kontekstis“, „Euro tuli, kadusid koidulad ja jakobsonid. Mida võitsime, mida kaotasime?“ ning „Märkamisaeg oli. Kas vajame uut ärkamisaega?“

Konkursi eesmärk on arendada eneseväljendusoskust ning avada noorte väärtustemaailma. "Konkursitööd lähevad aasta aastalt järjest sisukamaks ja analüüsivamaks. Välja on kujunemas juba omamoodi traditsioon," selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Konkursile laekunud töödest valib professionaalidest ja ekspertidest koosnev žürii välja parimad ning parimate tunnustamine toimub 14. märtsil Tallinnas. Lisainfo www.entk.ee/arkamisaegmarkamisaeg

Allikas: Tarmo Kruusimäe
Kontakt: 5219885
Kommentaar (11)
  • Margit-Mariann

    Noh, 1940 aasta sündmusi käsitleti ka kui eesti rahva suurt võitu. Eriti suur võit oli ühinemine NSVL-duga. Oli see siis vabadus suures tsoonis? Vabadus saada osa jõust ja hiilgusest? Kus oli see jõud ja kus oli see hiilgus? Kus või milline oli vabadus?

    Kaotasime vabaduse ja võitsime euroorjuse. tõestasime oma müüdavust, odavust, tallatavust, lakeilikust, lääneihalust, söödavust ja pärisime alanduste põrgupõhja...oleme uhked eurokerjused!

    Olen vaena eurokolhoosnik, täiu täis ja ilma püksata! Võtan naise, et saaks kohvipiima, kitse ma ei jõua pidada...! hurrraaaaa!!!

  • Margit-Mariann

    Nõukogude ajal oli eestimeelsus vale mõtlemine ja halb ja nõukogudemeelsus ainuõige. Nüüd on sama mall: euromeelsus õige ja kroonimeelsus vale. Ehk euroajal on õige olla eurosulane, aga mitte omal maal peremees.
    Kuid miskipärast pole mu lähiringis tuttavaid, kes eurodes mõtleks.
    toimunu on rahva hinge järjekordne sandistamine.
    Kroonidel olid meie vaimu suurkujud, meie sümbolid. Need tuli siis võtta ja ära koristada, et inimesed enam ei mäletakski, mis asi on vabadus ja et eestlastel oleks supervalus ja võimalikult ilge.

  • Mait

    Noh, kui läks ENSV (2003-2004), siis läksid ka ENSV kroonid (2011).

    Sellega täideti lõplikult 1987. aastal esitatud 9-punktine IME-ettepanek. Teatavasti Savisaar ja Kallas ei soovinud seal oma raha, vaid mingi ühisrahaga seotud asjandust koru v "konverteeritavat rubla". ENSV kroon oli anomaalia.

    Nagunii on varsti euro läbi, ja sellega seotud ENSV kroonid oleksid samuti hukkunud. Kuna nüüd jääb mälestus, et oli kunagi päris oma raha, siis ei tule meil sel kokkukukkumise hetkel olla krooni kaitsel, ja veenduda oma raha paratamatus jõuetuses, illusoorsuses.

  • Margit-Mariann

    Kroon oleks tulnud eurost lahti siduda, nagu ka Martin Helme oma portaalis kirjutas, mitte ronida idioodi kombel Titanicule, mille uppumine on ette teada, lootuses, et ehk põhja ei lähe!

    Illusoorset riiki pole mõtet teha.
    Ja väide, et oma raha on jõuetu, ei pea vett.
    Aga kui see siduda jõuetu rahaga, siis muidugi.

    Enamus eestlasi saadab selle "EV" põrgusse, nii et omariikluse teemal ei tasu eestlaste manu enam küll tulla....

  • Enn Oja

    Tagantjärele on hea tark olla. Nüüd teame et arukaim oleks olnud kroon siduda Helveetsia frangiga, see on 10 aastaga tõusnud tervelt viiendiku. Vahepeal isegi püüti seda pidurdada lastes frangi väärtust alla, mälu järgi 8%. Nüüd on lastud vabalt tõusta.
    Muidugi ei tähenda see sidumine ise midagi, sel peab olema ka sisu ehk kroon oleks pidanud olema tasemel. Meie seda ei suutnud ning nagunii oleks krooni oodanud kukkumine. Rahanduses otsustatakse nimelt palju tunde järgi. Näiteks praegugi kulla hinna lang 10% tuleneb just inimeste hinnanguist, mitte vääringute tõusust.

  • Margit-Mariann

    Mait Raun: kuna ees ootab rõõmus vennalik paratamatu ehk otsustatud liitumine peremehe ehk Venemaaga, kas euro krahhi puhul hakkab kehtima taas rubla?
    Venes muide euro ei kehti. Seal on rubla ja dollarid.
    Ja Vene hõivab Euroopa, mitte vastupidi.

  • Enn Oja

    3. ilmasõda kipub üsna paabellik tulema. LääneEuroopa täitub arabite ja neegritega, ehk ka indialastega, Rassiias väheneb slaavlaste võim ja arv ning tugevneb islaam, idast ähvardab Tsunkuo (/Hiina), mandub ja peale rõhub espanjollilik AÜ, pealt ei vaata ka Aafrika. Kes kellega ühte lööb, ei oska me ka 10 aasta peale ette öelda. Üldse väga segane tulevik, kus esimesena hõõguma hakkab, kes seda õhutab ja kes ja kuidas vastu hakkab. Võime praegu oletada üht, 20 aasta pärast on olud hoopis teised. Näiteks kardab täna iga majandusmees Hiinat, ja põhjendatult. Aga kui enne variseb kokku tema võim riigisiseselt? Paljude majandus tugineb kas toodetaval või sisseveetaval kütusel, kui aga see kaob või väheneb sel määral et üleliia kallina ei õigusta enam tema ostmine? Aga relvi on paljudel palju. Ka võib muutuda ühiskondlik mõtlemine ja suhtumine, kasvõi kuritegudesse ja massimõrvadesse.
    Ühes ma Ajnstajniga (/Einstein [ajnštajn]) küll ühel meelel pole, et 4MS peetakse kaigastega. Juba 3MS on ette piiritletud, püütakse vältida nn Pürrose võite sest vahel on isegi selline kaotus järgnevat silmas pidades kasulikum.

  • Mait  - re:
    Margit-Mariann kirjutas:
    Mait Raun: kuna ees ootab rõõmus vennalik paratamatu ehk otsustatud liitumine peremehe ehk Venemaaga, kas euro krahhi puhul hakkab kehtima taas rubla?
    Venes muide euro ei kehti. Seal on rubla ja dollarid.
    Ja Vene hõivab Euroopa, mitte vastupidi.


    Mitte lihtne rubla, vaid koru.

    Kahjuks pole hetkel käes neid 9 punkti, kus on meie elu paratamatused täpselt kirjas.

  • Mait Raun

    Nn mälestusromaanis "Wake up" leidsin sellest pudemeid (aga ega palju rohkem ka polnud)

    KALLAS, MADE, SAVISAAR, TITMA: Partei keskkomitee 1987. aasta juunipleenumi otsustest on innustust saanud ka nõukogude ühiskonnateadlased.

    Mis pleenum? Mida otsustati? Ma ei suuda meenutada, kõik vajub koosolekute, konverentside, kongresside merre. Seaduste, seadluste, määruste ookeani. Kogu tõeline elu, kus midagi otsustatakse, lohiseb teisel pool ekraani. Näib, nagu elaksime meie, lihtinimesed, varjude teatris.

    Ükskõik, neli nõukogude ühiskonnateadlast said sellest pleenumist innustust. Ettepanekus on üheksa punkti. Naturaalmajandus asendatakse kaubalis-rahaliste suhetega ja käibele tuleb meie oma rubla. Nõukogude Eesti pinnal toimuv majandustegevus allutatakse Nõukogude Eestile. Tuleb kooperatiivne tootmine. Tuleb konkurents.
    Seega tehakse avalik panus eraalgatusele, mis seni viis katsetajad rootsi kardinate taha.

    KALLAS, MADE, SAVISAAR, TITMA: Ülaltoodud põhimõtted ei ole võõrad nendele lugejatele, kes on jälginud viimasel ajal keskajakirjanduses Nõukogudemaa akadeemikute Aganbegjani, Zaslavskaja ja Bogomolovi, professor Popovi ning mitmete teiste majandusteadlaste poolt avaldatud seisukohti.
    Kavalpead - on eeskujudena üles lugenud kõik seltsimees Gorbatšovi peamised nõuandjad.

    Mind jääb kummitama ettepaneku kaheksas punkt. Võin süüa oma mütsi ära, et see ei ole Moskvas välja mõeldud.

    KALLAS, MADE, SAVISAAR, TITMA: Tööjõu liikumist isemajandusele üleläinud liiduvabariigi ja teiste Nõukogudemaa osade vahel reguleeritakse tööjõu ratsionaalse kasutamise erirežiimiga.

  • Margit-Mariann

    IME-st oli toonases meedias tohutult juttu ja ma arvan, et see IME programm on mingis Rahva Hääles avaldatud. Või Edasis.
    mina mäletan juttu üleminekust turumajandusele ja isemajandamisele. See oli põhiline. Rohkem ka ei meenu. Päris palju oli seoses IME-ga juttu suveräänsusest.
    Loomulikult mäletan tühje lette, talonge, tugrikuid, leivatalonge Tartus ( mulle tõi ema leiba, sest mul oli Tallinna sissekirjutus! ja leiba müüdi elukohajärgselt)Viimases leivasabas enne neid pagana talonge seisin topelt ja sain 4 suurt pätsi leiba. Osa kuivatasin ära, tegin kuivikuteks. See jama oli vahetult enne taasiseseisvumise show´d.

  • Enn Oja

    IME avaldati Edasis. Kirjutasin samuti terava arvustise IME kohta aga seda loomulikult ei avaldatud.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.