Sõltumatu Infokeskus

Paanika osakonnale Wismari haiglas ehkl IRL-is ja Kapole: kas kodanike arvuteid saaksite nii modereerida, et see nähtav ei oleks? Ei usu, et sisestatavad novellid teile nii huvitavad on, et te peate klõbistamist jälgima ja aega mõõtma või tsenseerite mõtteid, et mida ma kirjutan? kui hirm on nii suur ja ma olen teie meelest nii ettearvamatu, et tuleb kasutada säherdusi jõuvõtteid, siis küll olete armetud nähtamatud varjud! Head sabas jooksmist!

Tänan!
Vahe oli kohe silmaga nähtav ja masin läks poole kiiremaks. Loodtavsti oli huvitav, ma lähen nüüd ära õhtale!

Arvutite läbi neti "nuhkimise" saab nii ära lõpetada, et on kaks arvutit:
1) Ühe arvutiga ei käi kunagi netis (wifi ja bluetooth kaardid on füüsiliselt välja võetud, infrapuna port on kinni kaetud, ning võrgukaablit ei pane kunagi külge) ja seal teed tööd (kirjutad luuletusi, jne) - andmed kannad mälupulga peal üle, kui aegajalt vaja on.
2) Teise arvutiga käid netis (ajalehed, e-kirjad, pangaülekanded, sõltumatu infokeskus, jne), kuid seal ei hoia andmeid - iga päev loed opsüsteemi varukoopia uuesti peale ja nii on viirused, pahavara ning "kaponautide rakendusprogrammid" iga päev kadunud.

Minul on internetis käimise arvuti "ilma kõvakettata" - ta boodib mälupulgalt Linuxi üles (peale üles bootimist eemaldan kirjutuskaitsega opsüsteemi mälupulga) - iga õhtu lülitan ma arvuti välja ning mistahes päeva jooksul korjatud pahavara kustub ära (kõvaketast pole, ning opsüsteemi mälupulk on füüsilise kirjutuskaitsega).

uudised.err.ee veebilt: Saksamaa liidukantsler peab euro olukorda erakordselt tõsiseks.

Angela Merkel ütles, et euro on "erakordselt tõsises" olukorras pärast seda kui Iirimaast sai Kreeka järel teine abi vajav riik Euroopas.

"Me oleme silmitsi erakordselt tõsise olukorraga kuni euro olukord on murettekitav".

Aga et meil tuleb euro nagunii, sadagu või pussnuge (jak odanikud harjuvad, et nad on mitte keegi ehk objekt)ja pr. Merkel võib rääkida mida tahab, siis:

Ps. On kaks valuutat, mis eurokatlale ei allu, sveitsi frank ja norra kroon. Sveitsis kehtib paralleelselt ka kohalik raha. Ehk kui eurodes maksad, saad kohalikus vääringus tagasi.

Ja veel, mida te selle uudise levitamisest blokeerite ja ei lase kopeerida, see uudis jooksis isegi AK uudise ribast läbi. Miks on vaja hoida rahvast infosulus?
Häid omariikluse ja oma raha matuseid, aga miks on vaja seda just "Estonias" pidada? Et rahval ikka tõeliselt vastik oleks?

See on täielik ja alasti terror. Rahvas on viidud abitusse, väljapääsmatusse olukorda ja inimesed on lihtsalt paratamatuse ees.
Hea öelda, et küll harjuvad ära.
Nii talitati ENSV-s. Ilmselt ainsad, kes naeravad on "Estonias" pidutsevad euromaaletoojad koos rahvusringhäälingu nimelise punameediaga. Ei usu, et inimesi õnnestub ehtkommari stiilis rõõmustama sundida.

Ma arvan, et meie reaalsustaju ja rahalugemisoskuse minetanud rahandusministri ja pangajuhi plära eurotsooni tugevusest on selles valguses pehmelt öeldes täielik jama:

elgias tekitab kõmu üleeile eetris olnud telesaade, kus esimest korda arutati avameelselt Belgia täielikku lagunemist kaheks või kolmeks riigiks.

Valimistest on möödas viis kuud, ent Belgia erakonnad ei ole ikka veel suutnud kokku leppida uues valitsuses, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuidas jagada Flandria ja Valloonia vahel Belgia kuningas, kuidas jagada armee või Belgia hiiglaslik riigivõlg, mis on euroalas suuruselt kolmas suhtena SKT-sse? Pühapäeva õhtul Belgia telekanalis VRT eetris olnud teledebatt lõhkus palju tabusid ning tõi need küsimused esimest korda rambivalgusesse, nii et Belgia parteiliidrid olid sunnitud vastama.

"Meie suurim lootus on solidaarsus," ütles Valloonia sotsialist, Belgia kliima- ja energiaminister Paul Magnette. "Vajame kümme kuni 15 aastat, et luua uus, tasakaalus ja rahulik Belgia."

"Frankofoonid ei taha neid teemasid arutada, sest nad kardavad Belgia haihtumist," ütles Flaami Sotsiaaldemokraatliku Partei esinaine Caroline Gennez.

Teledebatil leiti, et Belgia lagunemine on võimalik, aga väga keeruline protsess, mis võib võtta põlvkondi. Politoloogide meelest avas pühapäevane saade täiesti uue peatüki Belgia poliitilises diskursuses.

"See on nüüd Belgia poliitiliste kampaaniate teema. Mis on riigi tulevik? Missugused on nägemused, kas tegu on föderaalse riigiga või kahe täiesti eraldi riigiga, Flandria ja Vallooniaga? Mis saab Brüsselist? Poliitikud arutavad Belgia riigi tuleviku üle," rääkis Brüsseli Vabaülikooli õppejõud Regis Dandoy.

Üldvalimised Belgias olid juunis. Tänase päevani pole uut valitsust moodustatud ning erakonnad isegi ei aruta veel ministrikohtade jagamist, vaid vaidlevad Brüsseli piirkonna keeleliste piiride üle.

Küünikud arvavad, et kui parteid kokkuleppele ei jõua, ei jää kuningal...

muud üle kui ise võim haarata.

uudised.err.ee

Hr. Ligi. kus kohast ja mille arvelt te kavatsete leiutada või trükkida Iirimaa abistamiseks vajaminevad 124 miljardit olukorras kus meie defitsiit on 15 miljardit.
Inimeste võlg Eesti energiale on 300 miljonit.
Meil on 100000 töötut. Ja meil puudub majandus.
Riigivõlg oli vist 290 miljardit....

Ehk ajatate oma palga?

Belgia võib laguneda kuid ei pea. Tegelikult elatakse 2 kindla rühmana oma keelealal, vlaamid (meil kasutusel vigane flaamid ja Flandria) põhjas ja valoonid (meil vigane valloonid) lõunas. Peale keeleerinevuse muu neid ei häiri. Puudub nimelt põhiline rahvastevahelise vaenu ja viha tekiti - usuerinevus. Kuigi sealsed moslemid on tunduvalt usukuulekamad, jääb nende üldarv ikkagi kõvasti alla otsustusvõime riigi üldelus.
Valoonide elualal oli arenenum kaevandamine ja rasketööstus, nüüd on vlaamid oma soodsamate sadamatega majandusohjad oma kätte võtnud. Antwerpenis võimutseb vlaami keel, Brüsselis viibides jäi küll mulje valoonide linnast.
Seal on suurlinnades välja kujunenud huvitav getostumine - juudid, hiinlased, arabid, türklased jt elavad peamiselt kindlas piirkonnas omaette. Sama käib ka mõne eluala kohta, nt libude tänav Antwerpenis on kohe sadamapoolses küljes, raali- ja raamatumüük käis samuti kindlas piirkonnas. Brüsselis olen vaid paar korda päeva viibinud, sellest oli raskem selgepiirilist pilti saada.
Need põhjused otse lahkuminemise põhjusteks olla ei saa. Pigem on selleks ajaga kasvav rahvaste enesetunnetus mida võib aeg-ajalt võimendada ka vastasrahva ülbusepuhang või ka tulnukate küsimus ja nende poolehoiuavaldused emmale-kummale põhipoolele. Muidu elatakse rahulikult teineteise kõrval ehkki teineteist püütakse ka vältida. Nagu meie lätakaid kui bussi või autoga lõunapoole sõites püüame Latvijast ainsagi peatuseta läbi vurada.
Kui aga lahknetakse siis arvan küll et see toimub rahulikult, nagu tšehhidel ja slovakitel. Ja mitte viha välja valades nagu võrokestel ja eestlastel.

Mulle seletas üks vlaam küll asja teistpidi. Ja nii, et ei seedi vlaamid valoone (kui prantsuse kolonistidega kollaborante, kes omavad seetõttu võimu ja positsioone ja prantsuse keele pealesurujaid ning on valgekraed) ja ei seedi valoonid vlaame. Elustiilides ja hoiakutes on ka vahe. Vlaamid on tõsised inimesed, töömurdjad, põllupidajad ning sinikraed.
Sisuliselt on kaks erinevat kogukonda. Nagu meil eestlased ja venelased.
Kuna vlaamid ei seedi prantslasi ega prantsuse keelt ja ülemvõimu, siis ei seedi nad valoone.
Tunded on vastastikused.

tahaksin meelde tuletada, et kui Tallinn on aastal 2011 kultuuripealinn ja ees on uhke avapidu, siis Euroopas on ka kultuurikülade liikumine, mis hõlmab võrgustikus 12 küla (Mellionec, Palkonya, Bystré, Porr´ua, Tommerup, Pergene, Valdarno, Aldeburgh, Paxos, Ströbek, Kirchheim, Wijk an Zee). Mis vastastikku kohalikul tasandil koostööd teevad, üksteist avastavad ja kultuuriküla tiitlit kannavad. Ei ole vaid linn, on ka küla, küla-ja maaelu.
Eestis osaleb Euroopa kultuurikülade liikumises Kilingi-Nõmme ja see meie mõistes linn kandis Euroopa kultuuriküla tiitlit aastal 2005.
Mullu oli Euroopa kultuuriküla Kirchheim (Ülem-Austria)
Ring on täis ja aastal 2011 on Euroopa kultuuriküla taas Hollandis asuv Wijk an Zee, kust liikumine omal ajal alguse sai ja kuhu on loodud skulptuuride park (Sea of Steal)ning kus kirjutati alla Hartale.
Olen Kultuur ja Elu veergudel sellest aastal 2004 pika artikli kirjutanud. Huvilised saavad
teavet veebil www.cultural-village.com

Ehk paned teine kord eestilikud hääldused ka juurde, miks peavad teised sadades ise tuhnima kui selle saab ära teha üks. Nt Wijk am Zee [vejk_am_s'ee]. Niigi on juba levinud vigane ij hääldus [aj].

Õige on siiski Wijk aan Zee - Vejkk mere ääres.