Meie majade, maade ja metsade äravõtmisest päästab Eesti Vabariigi taastamine Trüki E-mail
23. märts 2011

SI-130

2003. aastal andis Eesti euro-rahvahääletus Venemaale võimaluse teostada siin oma anastavat poliitikat Euroopa Liidu kaudu. Üks tahk sellest on kinnisvarade kokkuostmine Eestis, mida venelased agaralt teevad (Postimees: Vene investorid krabavad Eestis kinnisvara, http://www.e24.ee/?id=404731), ning metsade ja põllumaade kokkuostmine, mis algab 1. maist 2011.

Ahti Mänd tutvustab Eesti Vabariigi seadusandlust, mis pakuks selliste tendentside vastu kaitset. "1918. aastal loodud Eesti Vabariigi õigusjärgsed kodanikud, valik on teie," märgib Mänd.

Tekst: Ahti Mänd

Praktiliseks lahenduseks on taas ainult ikka ja jälle 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi taastamine restitutio ad integrum, sest tänaseni kehtib juriidiliselt 1939. aastal kehtima hakanud „Välismaalaste poolt kinnisvarade omandamise ja võõrandamuse seadus” (Riigi Teataja 1939, 107, 818), mis EW restitutsiooni korral kohe automaatselt ka de facto kehtima hakkaks. Muud võimalust tõesti pole, sest tänase poliitilise realiteedi korral teeb Brüssel seda, mida Moskva soovib ja Toompea teeb seda, mida Brüssel soovib.

Kõnealune de jure kehtiv seadus sätestab:

§ 1. Välismaalased võivad Eesti Vabariigi piires omandada, samuti oma valdusse ja kasutusse võtta kinnisvarasid ainult Siseministeeriumi loal, kuivõrd see ei ole korraldatud teisiti Eesti Vabariigiga sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes. Antud luba on tagasivõtmatu.

Eelmises lõikes tähendatud kitsendus ei kehti juhtudel, kui välismaalased üürivad maju, kortereid või suvilaid ajutiseks isiklikuks elamiseks.

§ 2. Välismaalased võivad tagada oma nõudeid Eesti Vabariigi piires asuvate kinnisvaradega üldistel alustel, kuid seesugune tagamine või üldse võla sissenõuete pööramine kinnisvaradele ei või välismaalastel võimaldada saada kinnisvarade peale omandiõigust ega nende valdust või kasutamist.

§ 3. Välismaalaste pärimisõiguste kohta kinnisvarade suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

1) seadusjärgne pärimine on lubatud kinnisvaraomaniku-välismaalase alanevatel sugulastel ja ta abikaasal, kui pärija on Eestis alaliselt elanud arvates 1. augustist 1914;

2) kõigil teistel, nii seadus-, testamendi- kui ka lepingujärgsetel pärimisjuhtudel on välismaalasest pärija kohustatud ühe aasta jooksul arvates õiguste omandamise päevast võõrandama päritud kinnisvara Eesti Vabariigi kodanikule, kui ta pole Siseministeeriumilt saanud luba selle kinnisvara endale jätmiseks. Selle võõrandamiskohustuse mittetäitmisel võetakse kinnisvara hooldamisele seaduses ettenähtud korras ja müüakse enampakkumisel hooldaja poolt. Saadud summast arvutatakse maha hooldamis- ja müügikulud, kuna ülejäänud summa antakse pärijale.

§ 4. Välismaalaste kinnisvarade müügi korral on Eesti riigil ostueesõigus.

§ 5. Müügilepingu kinnistamiseks esitamisel välismaalase kinnisvara kohta teatab kinnistusamet sellest Siseministrile. Ostueesõigusest loobumise otsustab Siseminister, ostueesõiguse kasutamise Vabariigi Valitsus Siseministri ettepanekul.

§ 6. Riik võib ostueesõigust kasutada ühe kuu jooksul arvates ajast, mil teade müügi kohta saadeti Siseministrile.

§ 7. Paragrahvis 4 tähendatud kinnisvarade ümberkinnistamiseks ostja nimele on vajalik Siseministri poolt antud tõendi esitamine selle kohta, et riik on ostueesõigusest loobunud.

§ 8. Ülejäävalt tulevad ostueesõigusele kohaldamisele vastavad tsiviilseaduse eeskirjad.

§ 9. Käesoleva seaduse eeskirjad kehtivad ka välismaa juriidiliste isikute, samuti välisriigi ja muude avalikõiguslikkude asutiste kohta.

§ 10. Kui ilmneb käesoleva seaduse vastane toiming, esineb Kohtuminister vastavas tsiviilkohtus hagiga selle toimingu tühistamiseks, kusjuures tulevad kohaldamisele Tsiviilkohtupidamise seaduse § 1282―1299 eeskirjad.

Allikas: Koguja Kroonikad
Kontakt: http://www.nommevalitsus.org
Kommentaar (10)
  • 23. 03. 2011 12:11:37 | Enn Oja

    1) Restitutio IN integrum [restit'tuutioo in 'integrum].
    2) See 1939.a säädus käsitleb kahjuks ainult vormi, vajalik oleks aga päärõhk suunata SISULE ehk ostetava kinnisvara SIHIPÄRASE KASUTAMISE nõudele. Kui seda ei tehta siis kõnealune kinnisvara riigistatakse TASUTA! Selline nõue ning karistus nõude mittetäitmise korral oiab eemale igasuguseid Sposaatosid ja Ivanoove.
    3) Tuleks ka akata mõistma et kui KINNISVARA alla saab loomu poolest liigitada maa külge või sisse kinnistatud rajatisi siis maa ise ei saa loomu poolest olla kuidagi samaväärne kinnisvara, tegemist on PÜSIVARAGA. Maia võid toimetada teise kohta, maad kuni 6371km sügavuseni aga parimagi tahtmise korral mitte.

  • 23. 03. 2011 12:13:55 | Enn Oja

    Vanaroomalikult:
    1) Restitvtio in integrvm. Et toona polnud ka väiketähti siis RESTITVTIO IN INTEGRVM.

  • 23. 03. 2011 13:26:15 | Margit-Mariann

    Müüdavate eestlaste eest ei kaitse ka EW taastamine. Eestlased müüvad ja välismaalased ostavad. Vaeseks tehtud eestlastel raha ei ole. Ei ostuks ega majandamiseks, investeeringuteks, tehnika ostuks. Vanadel inimestel on probleemne juba maamaks...
    See on ju teada.
    Nii et ootel pole mitte üksnes ostjad, vaid ka müüjad, kellele mets või maa on investeeringu asemel koormaks kaelas ning elamud kaela kukuvad. Tühermaad, võsad, metsistunud metsad on hävitatud talumajanduse tagajärg.
    Loodus tühja kohta ei salli.
    Ja riigil on raha vaja...sest lepalehestuvale eurole on vaja peale maksta, et seda püsti hoida. Laenud vajavad ka maksmist....
    Kuna majandust ei eksisteeri, mis tulu siia jätaks või inimestele jääks, siis läheb müüki kõik, viimseni.

  • 23. 03. 2011 13:37:21 | Margit-Mariann

    Ja miks ei peaks välismaalane ostma kui sandisentide eest rügava eestlase käest on miljonilised väärtused võimalik saada võileivahinnaga.

  • 23. 03. 2011 14:06:49 | Enn Oja

    Ega paljud ole siiani mõistnud et see 148-miljoniline "kindlustus" on tegelikult osamaks liidujõugu ühiskaukasse.

  • 23. 03. 2011 15:30:13 | lahendused


    Välismaalastele maa ja kinnisvara müügi saaks seadusandlikult lahendada väga lihtsalt:

    Eesti vabariigis on õigus maad ja kinnisvara osta ja omada ainult EV kodanikel.

    Elamisloa alusel Eestis elavad isikud võivad elada üüripindadel (st nad ei pea olema kinnisvara omanikud), samuti pole elamisloa alusel Eestis viibivatel isikutel vajalik maa omamine Eestis.

    Välismaalastelt ei võetaks neile Eestis kuuluvaid maid ja kinnisvara ära - välismaalased peaks lihtsalt oma maad ja kinnisvara 1 aasta jooksul maha müüma - kuna ostjateks saavad olla vaid EV kodanikud, siis mingi hinnaga (a'la 1 sent) lõpuks ikkagi mõne EV kodanikust ostja leiab.

  • 23. 03. 2011 15:52:25 | Enn Oja

    Inimene pole maad ise loonud, sellepärast ei saa ka maad keegi OMADA, maad saab KASUTADA. Kinnisvara saab omada ent samuti sihtotstarbeliselt. On kellel tahes Tallinas maja (nt 10 korteriga) ja kõrget inda nõudes suudab ta leida püsielanikke oma pinnale vaid 4 korterisse siis ülejäänud 6 korteripinna eest peab ta rahvale trahvi maksma. Siis jääb omanikul üle kas rendiinda alla lasta et kõik 10 korterit leiaks üürilised või suudab ta maja teisele müüa või on sunnitud selle maja loovutama omavalitsuse elanikele.
    Maaga sama lugu. On mingi põder ostnud kokku 100 ektarit põllumaad aga seda sihipäraselt ei kasuta siis peab ta tasuma igal aastal lähimaade saagikust arvestades 100 ektari tühjaltseisu eest et ta takistab teistel seda maad kasutada väärtuste loomiseks.
    Majaalused maatükid peaks teatud piires olema maksuvabad sest majaalune maa käib majaga enesestmõistetavalt kaasas. Sinna juurde peaks käima ka teatud osa lisamaast mis on vajalik nn aia kujundamiseks. Kas selleks tasuta lisamaa suuruseks on 3 või 5 või rohkem majapinda, tuleks anda juba rahva otsustada. Korruseid arvestada siinjuures ei tuleks. Küll aga peaks panema lisamaksu pääle korrustele alates 3.-st. Selle eesmärgiks oleks eestlasele omase enesekesksuse soosimine mis võitlusega linnastumise vastu aitaks kaasa ka eestluse kestvusele. Nii tuleks teatud aja pärast Tallina "mägedel" akata 3- ja enamakorruselistes majades maksma kasvavat eestluskaitsemaksu. Selge et 20 aasta pärast poleks sellistes majades enam kasulik elada ning ka need majad on lammutamiseks küpsed. Edasi aga enam taolisi kaste ehitada ei saaks või poleks majanduslikult kasulik.

  • 23. 03. 2011 16:05:15 | tkm

    lahendused: selleks see seadus ongi mõeldud.

    Lisaks vt. veel Maaomandite kaitse seadus (SK XI 1939, 3, 14), eriti ~5.

  • 23. 03. 2011 16:17:57 | tkm

    http://www.hot.ee/seadustekogu/skxi-3-14.html

  • 14. 07. 2011 00:20:17 | | OdomChristie  - re

    Following my analysis, thousands of people on our planet get the business loans at well known banks. Hence, there's a good chance to receive a secured loan in any country.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.