Eesti haridusfilosoofiline alus on loodud pool sajandit tagasi ja teises formatsioonis Trüki E-mail
22. oktoober 2010

SI-293

Teisipäeval, 26. oktoobril kell 12.30 kuni 14 toimub Tiigrihüppe Ideelaada raames Nokia Kontserdimajas diskussioon  „Kuhu lähed, Eesti haridusuuendus?“. Kohale on lubanud tulla erinevate parteide esindajad: Mailis Reps (Keskerakond), Juhan Parts (Isamaa ja Res Publica Liit), Andres Raid (Rahvaliit), Maris Sild (Noored Sotsiaaldemokraadid), Toomas Kruusimägi (Reformierakond). Diskussiooni modereerib infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik. Kõik huvilised on teretulnud kuulama ja kaasa lööma.

Professor Ülo Vooglaid kirjutas Tiigrihüppe Sihtasutuse juhtkonnale kirja, "millest võiksid enda jaoks üht-teist leida ka paljud teised".  Ta loodab, et see arutlus võib kujuneda ammu oodatud sündmuseks ja võib aidata väga pika sammu jagu edasi. Võib juhtuda, et seekord õnnestub paljudel aru saada, et

* riigi tuleviku ning rahva saatusega ei sobi niisama mängimas käia;
* arutlused saavad õnnestuda üksnes sel juhul, kui arutlejad saavad üksteisest aru;
* rääkijatel on midagi selle kohta öelda, mida tuldi arutama ja looma;
* rahuldavaks saavad osutuda vaid süsteemsed käsitlused ja lahendused;
* selle jutuga kaasnevate tulemuste ja tagajärgede eest on vaja ka (reaalselt, mitte mängult!) vastutada;
* vastutada tuleb ka selle eest, mis siis juhtub kui välja öeldud ideid hakatakse rakendama ning ka selle eest mida oleks pidanud ütlema, aga ei öelnud;

"Eesti on täis igaliiki konverentse, kursusi ja seminare, aga ettevalmistus jätab enamasti väga palju soovida ja peale "linnukese" ning sõna "TEHTUD!" ei ole kuigi palju vaja. Formalism tungib Eesti ellu läbi uste ja akende," jätkab Ülo Vooglaid. Kuna aega on varutud poolteist tundi, peavad erakondade esindajad järelikult erakonna arusaama hariduse ja haridussüteemi ning haridusuuenduste süsteemi kohta esitama üpris lakooniliselt. See oleks võimalik vaid vastavate mudelite abil. Vaja oleks ju mitte ainult näidata, milline olukord on tänaseks kujunenud, mis on hästi ja kehvasti, mis puudub ja mis on ülearune, vaid avalikustada oma (erakonna) järeldused ebakohtade põhjuste kohta ja esitada meetmete süsteem nendest põhjustest vabanemiseks.

Neid mudeleid, mida erakonnad analüütiliseks ning prognostiliseks tööks kasutavad, peaksid diskusioonil esinejad tutvustama enne kogunemist Nokia Kontserdimajja. Tänapäeval on tehnilised vahendid selleks olemas. Mittesüsteemseid ja madala komplekssusastmega käsitlusi ei saa tänapäeval rahuldavaks pidada. Kõik teavad, et arutluste õnnestumine sõltub ettevalmistustest.

Milliste üld-, keskastme- ja konkreet-teooriate (mudelite) varal oleks võimalik ja vaja käsitleda kooli- ja hariduselu kui probleeme? (NB! staatikas ja dünaamikas.) Millist eesmärki haridusuuendustega taotletakse? Milline peaks olema haridusuuenduste metodoloogiline alus?

Nendele küsimustele peaksid vähemalt korraldajad vastama ENNE Nokia Kontserdimajja  kogunemist. Muidu tuleb välja samasugune jututuba, nagu need meie "haridusseminarid ja konverentsid" on aastast aastasse olnud. Diskusiooni moderaator ei saa imet teha!

Oleks tore, kui "erinevate parteide esindajad" esitavad oma erakonna seisukoha ja esindavad diskusioonis oma erakonda (NB! mitte ainult ennast...) Selleks, et keegi saaks kuskil esindada erakonna seisukohti, tuleb need seisukohad eelnevalt kujundada ja sõnastada.

Kooliuuenduseks vajalik analüütiline töö on kas väga salastatud või tegemata. Kooli- ja haridusuuendus ei ole üks ja sama! Mõlema tarbeks peaks olema loodud teoreetiline, metodoloogiline ja metoodiline alus. Vastasel juhul võib juhtuda, et ei saa isegi mitte sooja. Selgust kindlasti ei saa. Küllap oleksid paljud veel rõõmsamad, kui oleks veidigi teada,

1. mis see on, mida diskutandid peavad HARIDUSEKS (Minu kogemus on selline, et Eestis pole kuigi kerge leida kaht-kolme inimest, kes haridusesisu, struktuuri, geneesi, dünaamikat, olemust, kvaliteeti jms enam-vähem ühtmoodi käsitleksid. HTM inimesed räägivad ikka edasi töötamisest alushariduses, kutsehariduses, kõrghariduses ...Riigikogu Kultuurikomisjoni liikmed vaidlevad selle üle, kas parema hariduse annavad suured või väikesed koolid...;
2. mida siis üritatakse (ja oleks vaja) uuendada, kui räägitakse haridusuuendustest;
3. millest sõltub esimene, teine, kolmas jne uuendus (kooli- ja õppekorralduses, õppekavades, õppevahendites, õppemetoodikas, õpetajate ettevalmistuses jne)
4. millest sõltub haritud inimeseks kujunemine ja milline on nende tegurite olukord Eesti Vabariigis anno 2010?;
5. milline on see eemärk, mida tahetakse (kes tahab?) saavutada kooliuuendustega? ((NB! mitte tegevus, vaid seisund või olek !);
6. kas on võimalik saavutada kvalitatiivseid nihkeid paremuse suunas, kui haridusfilosoofiline alus (paradigma) on loodud pool sajandit tagasi ja sootuks teises ühiskondlik-poliitilises formatsioonis;
7. kas õpetajad, kellele on ülikoolis sisendatud, et koolis toimub ainult õppimine või õppetöö, mida õpilased peavad tegema, suudab ja tahab käsitleda lapsi subjektidena ning rajada oma tegevus õpilaste huvile, olemisele ja koostööle (mitte sundusele, näimisele ja konkurentsile),
8. kas on mõtet loota, et õpetajad, kellel uurimiskogemust pole, suudavad ja tahavad äratada oma õpilastes tunnetushuvi ja innustada igaliiki tunnetusele, sh tegema teaduslikke uuringuid;
9. kas on mõistlik arvata, et õpetajad, kes enam-vähem rahuldavalt valdavad oma ainet (kellel on erialane ettevalmistus), aga vilets kutsealane ettevalmistus ning ametialast ettevalmistust ei olegi, saavad õpetajana ladusalt hakkama?
10. jne

"Ühiskonnas saab harva midagi uut luua nii, et seda osa vanast, mis moodustab kultuuripõhja, ei hoita ja seda osa vanast, mis on kõlbmatuks vananenud, ei asendata. Täiustada saab (on mõtet) üksnes seda, mis aitab hoida kultuuriseost ja vaimsust, mis toetab haritud ühiskonnaks kujunemist ja õpilaste ja õpetajate arengut," resümeerib Ülo Vooglaid kirjas Tiigrihüppe Ideelaada diskussiooni korraldajatele.

Allikas: Tiigrihüppe Sihtasutus, Ülo Vooglaid
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Kommentaar (4)
  • 22. 10. 2010 11:43:34 | Olev Ait

    Kas me otsime jälle luike, vähki ja haugi taga? Või pillid ei mängi sellepärast, et pillimehed on segi paisatud. EESTLASED on ära lollitatud ja ära petetud, enamasti ja suures osas On ju alguses hea uskuda muinasjutte õnnelikust abielust .. joodiku, laisa ja räpaka inimesega , aga ...
    Seemnevili, millega alustati EV (mitte EW) loomist, on otsas, sest seda juhtisid mehed, kes peaksid rippuma männaoksas köövejupi küljes. Keegi ei räägi jõhkrast ärastamisest ....

  • 22. 10. 2010 12:00:54 | Enn Oja

    Põhimõtteliselt on vale midagi oodata erakondadelt. Nende kasuks räägib vaid tõik et just nemad, täpsemalt 2 neist, suunavad seadused vastu võtavadki.
    Kes on riigikogulased? Otse öeldes ... pealt riisutud. Rumal valija on valinud piltlikult omasuguseid, sedagi (põhjendatud?) kahtlusega et äkki osutub temast rumalamaks.
    Kuidas "töötab" riigikogulane? Tegelikult ei töötagi, ta vaid täidab erakonna "omaniku" või kliki otsuseid. Nii on sisulisi otsustajaid 2 või pisut rohkem. Ja vahel või sageli otsustavad need otsustajad mitte oma eluala üle.

  • 22. 10. 2010 12:35:50 | Margit-Mariann

    Kui rahvas idioodi järjekindlusega valib saasta, siis ta väärib oma valitsejaid. Valige aga endisi punaseid ja lootke, et kui annate neile võimu, siis nad kallale ei tule. Ja valige veel idiootsemalt isamaaryystajate liitu, sest see vargabande ületab kesikud, rasvaliitlased ja muud lojused kordades.
    Ja ärge toetage neid, kes midagi teha tahavad, midagi paremaks teha tahavad.
    Ja hädaldage ning virelege edasi alanduste põhjas.

  • 23. 10. 2010 14:02:17 | Margit-Mariann

    Kas keegi teab, mis organisatsioon see on, mille vaatlejaliikmeks Eesti sai ja mille puhul esindab Eestit hr. Lukas ja kuhu kuulub 70 riiki. Ja mis kasu sinna kuulumisest Eestile on?

    Vikerraadio mölakast jättis uudises organisatsiooni olemuse avamata, samuti ei sõnagi selle kasulikkusest Eestile.
    Saime teada, et Eestist sai xxxxxxxx org. vaatlejaliige. Et esindab Lukas. Ja et sinna kuulub 70 riiki.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.