Sõltumatu Infokeskus

Sõltumatu Infokeskus andis selle aadressi 1. dets. mälestussündmuse asjus. Tolles teates on kaks paha apsu: esiteks räägitakse kommunistide mässukatsest, teiseks sadadest kommunistidest, kes olevat Tallinnas rünnakule läinud.

Tegelikult toimus Kominterni organiseeritud interventsioon (ei mingit „mässukatset“), Tallinnas ründas kõige täielikuma nõuka-allika järgi 155 meest, kes on nimepidi teada. Milleks neid juurde luuletada?

Teadagi „kasvatas“ nõukavõim „töörahva ülestõusu“ legendi ja „ülestõusnute“ arvu. Ärge neid aidake!

Lisan ettepaneku artiklist, mis peaks minu arvates seisma meie uues entsüklopeedias.

1. dets. 1924

„U. 350 võitlussalklast ründas“ tol hommikul Tallinnas, teatab Väike entsüklopeedia 2006. Ehkki teame ammu, et neid oli ainult 160 ringis, nimedki teada. Et niisugune aps edasi ei vohaks, saatsin TEA entsüklopeediale järgneva ettepaneku:

esimene detsember, relvastatud riigipöördekatse Eesti liitmiseks N Liiduga 1. XII 1924, mis pidi haarama mitut linna, ent piirdus varahommikuse tulevahetusega Tallinnas ega häirinud sealgi tavalise tööpäeva kulgu. Veretöö, milles sai surma 37 isikut, viis läbi EKP. Partei keelustati ja kadus Eesti avalikult poliitiliselt areenilt kuni Nõuk. okupatsioonini, mis tegi e. d-st „töörahva ülestõusu“ müüdi.

E. d. oli üks Kominterni korraldatud relvaoperatsioonidest maailmarevolutsiooni eskaleerimiseks (nt Gruusias 1921, Saksamaal 1923, Bulgaarias ja Mongoolias 1924, Hiinas 1927). Interventsiooni teosta-miseks Eestis loodi Moskvas 16. IX 1924 „Kominterni Eesti sektsiooni sõjaline kolmik“, millele lubati Punaarmee staabi „täielikku salajast toetust ja kaasabi“. Kolmikusse kuulusid Otto Rästas, Rudolf Vakmann ja sõjalise spetsialistina PA peastaabi ohvitser Harald Tummeltau. PA-s teenis tollal palju eesti päritolu NL kodanikke, kellest loodi interventsioonisalk. See pidi haarama võimu, kuulutama välja „töörahva valitsuse“ ja kutsuma selle nimel appi riigipiiril ootavad PA üksused. Eestis värbas osalejaid Jaan Anvelt, kes sai selleks Kominternilt rohket rahalist toetust.

Tegeliku rünnakuplaani järgi, mille koostasid Karl Trakmann (PA peastaabi ohvitser) ja Nikolai Riuhk-rand-Ridolin (end. PA brigaadikomandör) Tallinnas vahetult enne rünnaku algust, formeerisid Lenin-gradist saadetud PA komandörid 14 lööksalka riigikogu, riigivanema, siseministri, sõjaministeeriumi, sõjakooli, mõnede sõjaväeosade, politseiasutuste, raudteejaamade ja peapostkontori hõivamiseks. Ründajate staabiülema (PA peastaabi ohvitser Karl Rimm) aruande järgi allus talle 249 meest, relvastu-seks 3 püstolkuulipildujat, 55 vintpüssi, u 150 püsto...

Ründajate staabiülema (PA peastaabi ohvitser Karl Rimm) aruande järgi allus talle 249 meest, relvastu-seks 3 püstolkuulipildujat, 55 vintpüssi, u 150 püstolit ja 70 käsigranaati. Meestest oli N Liidust saade-tuid 40-50 (sh väh. 14 ohvitseri); N Liidu palgalistest Eestis (NL saatkond, „Dobroflot“, „Tsentroso-juz“) osales e. d-is üle 40.

1. dets. kell 5.15 läks Punaarmee komandöride juhatusel rünnakule u 160 meest (2 salka ei rünnanud). Tulevahetustes langes 9 korrakaitsjat ja 12 ründajat (kokku surmasid ründajad 25 isikut – sh une pealt 4 ohvitseri ja 4 kadetti, tänaval ühe ministri, ühe ohvitseri ja 6 tsivilisti). Tabati 10 punaarmeelast. Vene-maa KP poolt 29. nov. antud korraldus ettevalmistuste peatamiseks ilmselt Tallinna ei jõudnud.

Interventide juhid (v. a. peastaabi komissar Valter Klein, kes põgenes NL saatkonda, kus suri ja kuhu maeti) ning hulk osalejaid pages N Liitu. 19. apr. 1925 pidasid nad Leningradis aruandekonverentsi.

E. d-i puhul väljakuulutatud sõjaseisukorra ajal hukati välikohtu otsusel 155 veresauna korraldamises osalenut; aastaid hiljem represseeris N Liit hulgaliselt nii intervente (sh Tummeltau, Anvelt, Rimm) kui ka korrakaitsjaid (Nõuk. okupatsiooni ajal 1941 Eestis, sh riigivanem Fr. Akel).

J. Saar, Enamlaste riigipöörde katse Tallinnas 1. dets. 1924. Tln, 1925; Vabaduse koidikul. Tln, 1964; Eesti proletariaadi relvastatud ülestõus 1. detsembril 1924. Dokumente ja materjale. Tln, 1974; Kas nad lahkusid Moskva rongiga? Tln, 1996; Mäss: detsembrimäss/aprillimäss. Tln, 2008; V. Salo, Esimese detsembri lööksalkade juhtkond. Tuna 1/2009, lk 88jj.

Kuigi polnud sündmuste pealtnägija julgen arvata nii kui Urmo, et enamus neist riigikukutajaist olid kommunismi/bolševismi pisikust nakatunud ja "väärivad" just selliselt meenutamist. Olen kohal ja kutsun kõiki kellele Eestimaa kallis osalema.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument (kasutatakse ka Tondipoiste ausammas) on püstitatud neljale sõjakooli kadetile Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasele ja Aleksander Tederile, kes hukkusid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus. Mälestussammas asub Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi asumis aadressil Tondi tänav 55/57.

Mälestussamba kavandas Amandus Adamson. See avati 1928. aastal. 1941. aastal see lammutati. Mälestussammas taastati ja taasavati 2009. Skulptuuri taastas Jaak Soans.

Tondipoisid elagu!!!
Elagu riigivanem Fr. Akel!!!

Duuma tunnistas Stalini süüd Katõni veresaunas

Venemaa riigiduumas vastu võetud dokumendis tunnistatakse, et käsu Katõni massimõrvaks andis isiklikult Jossif Stalin.

1940. aastal tappis NKVD Katõni metsas umbes 22 000 Poola ohvitseri, kuigi hiljem süüdistas Nõukogude Liit massimõrva korraldamises natsi-Saksamaad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

BBC teatel tunnistas riigiduuma nüüd, et Katõni kuritööks andsid käsu Stalin ja nõukogude ametnikud. Duuma avalduse kohaselt soovitakse suhetes Poolaga alustada uut etappi, mis põhineb demokraatlikel väärtustel.

"Avalikustatud dokumendid, mida palju aastaid arhiivides hoiti, ei paljasta üksnes selle kohutava tragöödia ulatust, vaid näitavad ka, et Katõni kuritegu viidi ellu Stalini ja teiste nõukogude ametnike otsesel käsul," seisis deklaratsioonis.

Samuti kutsusid saadikud üles massimõrva edasi uurima, et kõigi ohvrite isik kindlaks teha.

"Tahame selle teema sulgeda, mälestades Katõni ohvreid ja mõistes hukka need, kes kuritöö sooritasid," lausus duuma välisasjade komitee juht Konstantin Kosatšov.

Enne deklaratsiooni vastu võtmist toimus duumas terav debatt, kuna kommunistid seisid sellele vastu ja ei soovinud nõukogude süü tunnistamist. Kommunistliku partei liikmed, kes möödunud kuul nimetasid Katõni üheks 20. sajandi suurimaks müüdiks, hääletasid deklaratsiooni vastu.

"Meile tekitab muret, et mitukümmend aastat on venelasi sunnitud põlvitama ja kõige eest vabandama, isegi asjade eest, mida me pole teinud, nagu Katõni tragöödia, mis ei olnud meie süü," lausus kommunist Viktor Iljuhhin.

Duuma tänast avaldust nähakse kui osa Venemaa pürgimusest eemalduda Nõukogude Liidu pärandist ning usutakse, et see parandab Venemaa ja Poola suhteid enne president Dmitri Medvedjevi jaanuarikuist Poola-visiiti. Poola parlamendi spiiker Grzegorz Schetyna teatas juba, et peab Vene riigiduuma avaldust heaks sammuks ja tähtsaks märgiks.

"President Medvedevi visiit toimub see...

"President Medvedevi visiit toimub seetõttu paremas õhustikus," lausus Schetyna.
Karin Koppel, uudised.err.ee