Sõltumatu Infokeskus

Ei tea, kas hakkame tulevkus Euroliitu meie okupeerimises süüdistama? Et esitati noot, ähvardati ning vääramatu jõu sunnil oli Eesti sunnitud, läbi võltsreferendumi, astuma Euroopa rahvastevanglasse.
Venelased pannakse nüüd lolli olukorda - ega nemad ju ei tea, et me oma sisimas liitusime vennaliku rahvaste perega vastumeelselt. Näete - soomlased ei tahnud ja hakkasid vastu! Sõda lausa puhkes! Teie vastu ei hakanud, volitatud isikud allkirjastasid vastavasisulised paberid. Ei saa kuidagi aru,... miis deid jeestlasi vaevama?

Minu valik europarlamendi valimistel oli just Mätik.
Mõttekäik: "Ta on GULAGis kannatanud ja tervist kahjustanud, vaat tema ma saadan eelneva kompensatsiooniks nüüd hea elu peale Euroopasse."

Aga nüüd tõsiselt...
2003.aasta septembris aga, referendumi ajal oli mu jaoks tähtis, et ma hommikul just esimesena valimisjaoskonna uksest, kohe selle avanedes, sisse saan astuda - "EI" juurde märget tegema. Niivõrd suure mõju all olin Rudolf Rimmeli viimsest läkitusest....

Ilmar, vähämalt seni avalikult teadaolevapõhjal loobusime 2003.a iseseisvusest siiki ise ning kuna puudub EL-ipoolne vägivaltsus sis riikidevahelise õiguse alusel pole meil ka alust väita et EL tungis meile kallale ning seejäräl õivas ja liitis endaga.
Ehk tuntud juhtum mejje rehepapluse 'ajaloost': kesse tegi? ISE tegi!

2003a. loobusime ise oma iseseisvusest, olen sellega nõus. Iseasi, kuidas meie järeltulevad põlved seda mõistavad v. tõlgendavad.

1940a. loobusime ka ise oma iseseisvusest. Tean vaid seda, et sellele eelnes nn vaikiv ajastu. Oma loomult täpselt see sama, mis täna. Pole võimalik mõista, kas inimesed siin riigis on valitseva olukorraga rahul v. mitte. Kas soovitakse muutusi v. tahetakse jätkata tasa ja targu? "On rasked ajad, proovime palun ilma poliitiliste provokatsioonideta, sest mitte keegi meist ei soovi sõda!" - ka 30-40`il lähtuti ning mõeldi nii. Valitses enesetsensuur siin, seal ja igal pool. Euroopas käis veel sõda ja siin vabariigis käisid kõik kikivarvuli, hästi vaikselt, et mitte liigset tähelepanu äratada!
Kui siis sm. Stalin tegi meie valisusele ettepaneku "sõprusest ja suurest armastusest", siis võib vaid oletada, et valitsusel polnud õrna aimugi, milline on eesti rahva... rahutahe, kaitsetahe v. lömitamistahe!?
Ajaloos on valikud lihtsad - võta või jäta!

Meie astusime 1940a. vabatahtlikult NSVL`i. Pole minu asi spekuleerida... mida sel aal eestlased tundsid v. mõtlesid. Ma pole telepaat-selgeltnägija! Isegi seda ei tea, mida nad praegu, nüüd, täna mõtlevad? Vait on.

1940.a ja 2003.a on suur vahe. 1940.a ei loobund iseseisvusest rahvas, vaid teiseriigi rusikale allus vastu akkamatta klikk, 2003.a aga täjjästi vabatahtlikult rahvas.

Rahvas väärib oma valitsust/valitsejaid. Kuidas üks nõnda ka teine. 1940/2003 aastad, mõlemal juhul ALLUTI võõrale tahtele, nii valitsus kui ka rahvas. Pole nii, et ühes ja samas riigis valitsus allub võõrvõimule, aga rahvas elab ja toimetab nagu "omas riigis" edasi. Ei nad lase ennast küüditada ega võõrväkke värvata.

Ka rahvas kannab vastutust oma riigi ees! Pole nii, et mis mina, lihtne inimene, teha sain... ülemused otsustasid, nemad ka nüüd vastutavad! Meil on koos oma valitsusega - KAASVASTUTUS.
1939a. kui lubati puna-võõrväed sisse, kui ka 1940a. mil loobuti oma iseseisvusest - vastutasid mõlemad, rahvas ja valitsus.

Nii ma vähemalt saan asjadest aru. Võimalik, et demokraatias toimib asi vastupidi - valitsus otsustab ning rahvas, vaa loll, maksab ja vastutab oma nahaga pealekauba!

Otsime üksikisikutena kaitset. Kui valitsus pöörab mulle selja, siis... istun ilmselt metsas redus. Sest kellegile/millegile enam loota ei saa. Ei armeele, ei politseile, ei kaitseliidule ega ka oma kodudes, hirmust värisevatele kaasmaalastele.
Tunneme seda oma vargset süüd, mis vana-vanematelt päritud, millele 2003a. - võõraste seltsi otsides - leevendust püüdsime leida.

Õppige palun ära: kujategija ja tema ohver teevad reeglina koostööd - ohvri allaheitlikkus annab kurjategija omavolile alati ruumi!
Kõlab pentsikult? Aga nii see lihtsalt on.

1940 kaotas Eesti iseseisvuse sõja käigus. Saksamaa ja Venemaa leppisid kuriteos kokku ja vallandasid omavahelise lepingu põhjal Teise maailmasõja. Eestlased on selles lepingus (MRP 23.08.1939) märgitud anastatavateks. See sõda, mis rullus üle Poola, Prantsusmaa jne, käis kõrgelt üle meie peade.

Jah, kui oleks kurjategijate staabist tehtud avalik otseülekanne satelliitkanalil (näiteks lepingu SALAprotokolli allakirjutamisest), siis ehk oleksid Eesti, Läti ja Leedu viskunud üksteise kaitsele. Kuid ei taibatud ohu suurust, samas oligi teoksil Baltikumi koostöö (mida Venemaa ka neile ette heitis, see on isegi kooliõpikutes). Nüüd murti nad ükshaaval "sõpruse, abi, vennaliku koostöö" lepingutega, mis Venemaa oma kuriteo teostamise osana kõigiga sõlmis.

Et midagi on teoksil oli Eesti valitsusel selge juba 1933a. kui A. Hitler Saksamaal võimule tuli. Kõik tolleaegsed Euroopa valitsused tundsid muudatuste lähenemist, aga... ei osatud, ei tahetud v. ei suudetud objektiivselt hinnata läheneva ohu suurust. Olid mingid omavahelised hämarad sobingud, põgusad intriigid ja otsiti kobamisi liitlasi. Lihtsalt oodati vaikselt, et aeg selgust tooks.
Saksamaa ise, oma uue ideoloogiaga... pakkus pool- või pärisdemokraatlikele riikidele päris hirmsat peavalu, sest tajuti otsest-kaudset ohtu oma poliitilisele süsteemile. Arusaadavalt sundis see lääneriike lähenema "vennalikule" Nõukogude Liidule, millest nähti (suhteliselt)väiksemat ohtu võrreldes Saksamaaga, kus toimusid tõsised sotsiaalpoliitilised ning majanduslikud reformid.
Mõistagi - sm. Stalin rakendas lääneriikide hirmud-kõhklused natside ees, oma poliitiliste huvide ette. Ja selleks huviks oli soov ning missioon algatada Teine maailmasõda või/ehk Suur Euroopa vabastamine!
Oletan, et ka EW valitsev klikk... eelistas NSVL`tu. Seda eelistust omakorda aitas suunata, süvendada ja kindlustada see nn "rahvusvaheline seltskond". Saksamaaga ainult flirditi, ei enamat. Ei usu siin, et eestlased nii kangesti oma poliitiliste eelistuste poolest, valitsusest erinesid. Seda kinnitab ka fakt, et "äärmuslike" vapside valimisvõidu
tühistamine... jättis rahva suht-koht külmaks.
Võeti teadmiseks, lepiti sellega ja peale väikest porisemist, kapselduti oma põlisvaikimisse. Eks riik pidi ju valima, kelle poole hoida. Ja nüüd teame, takkajärgi, kesse õnnelik oli. Mudugist - natsid väga pahad, kommud lihtsalt pahad! Britid-jänkid head, aga kuradima kaugel... nii kaugel.

Kaks kurjategijat lepivad kokku inimene maha tappa. Sooritama peab teo üks neist.

See sõidab autoga tänaval jalutava inimese juurde ja pakub küüti, et toob koju. On ka tuttav, pealekäiv oma sõbralikkuses. Aga viib metsa ja tapab ära.

Ilmselt tegi tapetu tõesti mõrtsukatega koostööd, lastes end lollitada. Kuid kogu inimühiskond teeb omavahel mingil määral koostööd ja ohvrid tekivad reeglite rikkumisest kaabakate poolt, suhtluse põhimõtted pole ehitatud kriminaalsele.

Okupatsioon omal soovil, kuna mitte keegi ei viitsinud seda (tülikat) kaitsetahet ilmutada.
"Hääletu alistumine" on nagu jõuetu õigustus, et varjata oma kaasosalust kuriteos ja... süüs!

Ja kõik tänu momendil praktiseeritavale "Demokraatia välimäärajale!" Kuhu juba ammu on sisse lõimitud, kuid vägagi nähtavad kuriteo motiivid. Kaetud eriti paksu ja ilusa sõnavahuga, aga selle kiftised tulemused reedavad ise, millega on meil päriselt tegu.

Teadagi, oma NSVL-kogemusega on meie nahk nii paksuks pargitud, et tegelikkus ei jõua kuidagi südametunnistuseni! Ja kellel on viimane, sel ei jõua jälle see kuidagi keelele.

Maidu mõttekäigus puudub lääne ühiskonnale nii omane asi nagu indiviidi vastutus. Inimene tahab aina õigus ja vabadusi, aga vastutus, see on midagi sellist mis unustatakse.
Kui näiteks Ilmar läheb Harlemisse KKK kostüümiga ja kukub seal hailama (milleks tal on igati õigus USA seaduste kohaselt), siis ilmselt saab ta neegritelt peksa. Kui Mait läheb Anne kanali suplema ja jätab oma videokaamera päevituslinale teda ootama, siis virutavad vandid selle ilmselt silmapilkselt sisse... ometi peaks kehtima omandi õigus ja selle kaitse ja teoreetiliselt ei tohiks keegi puutuda Maidu kaamerat. Milles on loo point? Ikka selles, et me ise peame oma elu, tervise ja vara pärast võtma vastutust - mitte tegema lollusi ja asju laokile jätma. Eesti riik jäeti laokile ja see vehiti sisse - vastutust selle eest ei taha aga keegi endale võtta - keegi ei näe oma isiklikku süüd.
Sarnane värk on nende nn. "meie venelastega" - keegi neid sittu ei salli aga ära pole ka valmis ajama.

Allahu akbar, Eesti islamiriigiks :)

Praegusel juhul ei olnud Eesti kaugeltki ainus maailmasõjaks nimetatud organiseeritud kuriteo ohver. Piltlikult, liivarand oli täis kaameraid. Järelikult oli sel olukorral Eesti-ülene põhjus.

Osadele andsid kurjategijad otseselt pasunasse, osa tapmisi aga sooritati pettus-etendusega, sõbrakäe ulatamise vormis. Tegu oli väga läbimõeldud ja organiseeritud kuriteoga. Osalised olid lavastuse episoodides täpselt kokku leppinud.

Ehk siis, on küll tore laskuda "stockholmi sündroomi" tasemele, süüdistada ennast ja kaitsta kurjategijat, kuid minu näite puhul näeb see välja nii, et juhtus, et kurjategijast naabrimees ei tapnud sind ära (muidu ei saaks endale tuhka päh raputada), vaid üksnes viis metsa, trukkis läbi ja lõpuks võttis endale orjaks. Ja sa siis leiad, et olid ise loll, et istusid naabrimehe autosse, keda vaevas kihu, mida ta ei saanud rahuldamata jätta.

Oled küll süüdi. Sest, sa teadsin kes sulle küüti pakub ja kelle autosse sa istud. Sarivägistaja-mõrvari autosse ei ole kena ega tervislik istuda. Oleksid sa natuke oodanud... ahh, oleksid ei loe.
Me teadsime vägagi hästi, kesse meile sõbrakäe ulatas. Kogemus Vabadussõja näol oli olemas ning ka naabrimehe kuritegusid olid kõik näinud v. ise tunnistanud. See ei olnud teps mitte "tavaline, normaalne naabrimees", keda usaldatakse nö tavasuhtluse ulatuses. Küüti pakkus seekord hoopis retsidivist, sarivägistaja, mõrvar ja orjapidaja! Ja me teadsime seda! Siis milles asi oli? Ilmselt enda naiivses usus ja "ei tea kust tulnud avalikust arvamusest". Lisame sinna ka omapoolse olematu kaitsetahte ning suur paha ongi käes.
Meie usaldus on... meile märkamatult, ootamatult täiesti kaitsetu ja seda kontrollivad-mõjutavad, läbi raha, läbi igasuguse avaliku meedia tüübid, keda me oleme harjunud usaldama. Me isegi ei mõtle neist. Just nemad utsitasid meid oma libekeelse jutuga, oma valedega... kuniks sai tehtud hukkatuslik valik.
Meile pakuti abi, päris abi... vabaneda neist, pea nähtamatutest, sarivägistaja varjatud sõpradest. Kõrgilt loobusime...

Vabandust, aga jutt on konkreetsest asjast, kurjategijate eelnevast SALAKOKKULEPPEST enne TAPMIST, mida ohver (kuu aega hiljem) ei teadnud. Eestile pakuti kuriteo elluviijate poolt petlikult sõpruskätt.

Kurjategijaid õigustava ja ohvreid mõnitava (et olid ise loll, kui ohvriks langesid, olgugi et ei provotseerinudki) loogika järgi käiv maailm oleks õudne. Ilmselt on see masohhism meile aga mõisatallis sisse pekstud. Järgmisena hakkaks vast Hitlerit kiitma, et ta oli Eestile nii hea?

Sellel salakokkuleppel oli üks pisiasi...
See seisnes nimelt asjaolus, et üks pooltest üritas oma "sõbrale" lähemale nihkuda. Et anda otsustav surmahoop sellele, kellega äsja sõlmiti salaja pimedas, sobing-kokkulepe.
Piltlikult öeldes - olime oma riigiga seks löögiulatuse-sillaks, millelt hea ja mugav virutada.
Tehku nad, üle meie peade, mida iganes - tuleb olla alati valmis, et kaitsta riiki ja rahvast.
Kurjategijat õigustav, ovrit mõnitav? Õigustan ja mõnitan tõesti! Olen nõus, Mati.
Kasutan mõnitamiseks seda, millest ohver oma valiku tegemisel lähtus. Vahest mõni valik annab võimaluse mõnitada, pole minu süü. Tehti valik, mis katab meid nüüd häbiga. Seda veel naabrite kõrval, kes julgesid vastu hakata! Siin on vahe. Poleks soomlased iseolemist kaitsnud, siis tunduks see häbiväärne alistumine lausa tarkusena!? Soome Esimene Talvesõda - on meie häbi!
Tõsi see on - maailm on täis kurjategijaid ja nende kuritegusid. Aga kui kaua me süüdistame neid, meile tehtud ülekohtu pärast? Kuni nad vabandavad? Ei vabanda, unustage ära! Siit tuleb oopiski pikeem jutt - head inimesed on elanud, kasvatanud lapsi, rabanud töörindel, võidelnud õige asja eest, õiglases sõjas. Toonud üüratuid ohvreid. Ja nüüd, mingid eestlastest natsionalistid... süüdistavad neid, mingites naeruväärsetes pisisasjades? Ei saa siit neilt mitte midagi kätte enne, kui nad ei mõista, et nad olid - riigi, rahvana, kogu oma kommunistliku ideoloogiaga VIIMASE SUURE SÕJA ALGATAJAD, KURJATEGIJAD! Kuidas nüüd hea inimene, seda tunnistada suudab, julgeb?

Võib süüdistada ilma, vaesust, naabrit, naist, valitsust, maailmakorda, bossi ja kõike muud. Mina tahan alustada, taas, iseendast. Mina süüdistan ennast. Ja siis vaatan, mida teha annab. Võttes kanda oma süü ja vastutuse - saan lõpuks muuta muutumatut.

Hitler... Hitler... Hitler... ?
Egas kiitusega tast aru saa, ikka teda ja tema tegusid kriitiliselt hinnates... jõuad temani. Vastu su oma tahtmist.

nigu koolis taga kiusatud poiss - ikka on teised süüdi.

Kalju Mätik ja Mart Niklus on väärt eesti mehed, müts maha nende ees!

Võttes vaatluse alla urmas paeti (väikese algustähega, küll tahaks perekonnanime kohale kirjutada "päti"), siis tema poliitiline "karjäär" algas kurikuulsa putin-paeti paktiga, nagu ka isandad Mätik ja Niklus oma pöördumises märgivad. urmas paet oli 2007. a. sugisel nord streami gaasitoru poolt, on takka kiitnud vene-Prantsuse Mistrali-tehingule, on olnud innukas europõhiseaduse, eurorubla ja nn. Euroopa finatsstabiilsuse pakti (eesti maksumaksja rahaga Kreeka võlgade lunastamise) toetaja. Viimati võttis seltsimehike sõna seaduseelnõu vastu, millega tunnustatakse eesti vabadusvõitlejaid. Selline supinahk ministritoolil on häbiks eesti rahvale ja Eesti riigile!

Hästi! Venelased väidavad, et meie astusime 1940a. NLiitu vabatahtlikult. Meie, aga väidame vastu, et meid okupeeriti. Venelastel, on oma väite kinnitamiseks esitada dokument. Millel põhineb meie väide?

Seda oli arvata - neid pole. Järeldus - Moskva ei valeta. Valitsuse ja välisministri süüdistamisel pole alust.
Milles siis asi? Lihtne vastata - tegeletakse näiliste ja ohutute probleemidega. Kogu riik ja rahvas on kriisis!... ja te nämmutata mingit tühja! Turvalisus eelkõige! Millest teema oli?

Teema oli sellest, et vägistajamurjan väidab maailma kõige õiglasemas kohtus, et Ilmar astus tema autosse vabatahtlikult. Või see siiski pole Ilmar; ta on mees, kellele vägistamine teise mehe poolt ei meeldinud. See enda arvates ohver toob argumendiks, et teda peteti, meelitati autosse lubadusega koju viia, ning et kurjategijad sõlmisid koguni eelneva kokkuleppe, kuidas täpselt mees ära vägistada; mis kõik on tagantjärele avalikuks saanud. Kuid maailma õiglane kohus otsustab seepeale, et vägistaja süüdistamisel pole alust. Ta tugineb sellele, et vägistajal on oma väite kinnitamiseks esitada tõend: vägistatu sõrmejäljed autos, jah, ta tuli autosse ja sõitis metsa. Sellest piisab, ta on kõiges ja kõigiti süüdi.

Tiigril on õigus murda, hirvel, aga on õigus ennast mitte murda lasta!
Viitasin ka eelnevalt - oli ju teada, et istud vägistaja autosse! Milles küss on? Kas vahepeal hakkas vägistaja heaks inimeseks? Ei hakkanud ju - tema olemus jäi samaks. Vägistajamurjan saab seda kohtus tõepoolest ju väita - vastupanu ma ei osutanud, istusin ise tema autosse. Paljugi, mis ta lubas! Istusin ju ise. Vägistaja lehvitab kohtus ka papriga, kus minu kirjalik nõusolek mustvalgel kirjas!
Küsimus ei ole ju vägistamises, küsimus on autosse istumises.
Teine isik ei istunud vägistaja autosse, hakkas vastu! On nüüd puhas poiss!

Mis mind häirib? Häirib nimelt see, et 39-40a. oli vaikus! Kõik püüdsid puhta nahaga pääseda! Kui rahvas vaikib, siis on kuri karjas. Täna - on täpselt see sama vaikimine! Kõik ootavad..., et läheb ise üle. Oleme taas istumas/istunud vägistaja autosse, kes lubas meile seda ja teist! Ammuli sui jäime taas uskuma tühja juttu. Tõsi - seekordne vägistaja on natsa inimnäolisem, softim. Fakt jääb faktiks - ta tegi vana vägistajaga, vägagi tihedat, koostööd!
Sellepärast meid ei mõistetagi läänes, kui räägime, kirjeldame neile, neid kuritegusid, mis meie rahva ja riigiga toime pandi. Nad ei saa aru, ei mõista.

Tasuks lugeda ka veel Viktor Suvorovi "Jäämurdja", "Viimane Vabariik", "Enesetapp" jne. Seal on kirjas, loogiliselt ja selgelt, mis toimus enne Teist maailmasõda, millised poliitilised mängud käisid telgitagustes...! Need raamatud on kõik saadaval, müügis... lugege neid kriitiliselt ja tehke omad järeldused ise!

Ja väidan endiselt - Eesti astus vabatahtlikult NSVL`i! Võimalik, et ähvardati. Aga riik ja rahvas peavad ennast kaitsma! Kui ei viitsi, ei taha ennast kaitsta, siis pole mõtet kurjategijat süüdistada. Või ma saan valesti aru?

23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa salakokkuleppe, millele kõik ülejäänu järgnes vastavalt kurjategijate plaanile (sh 2. ms ühe väikese episoodina ka Eesti anastamine alates septembrist 1939). Ent kui kurjategijat armastada, siis on muidugi täiesti teine vaatenurk. Viitasingi ennist stockholmi sündroomile.

Kurjategijate plaanile... ? Palju neid on? Mina tean ainult ühte - NSVL! Saksamaa ei olnud kurjategija. Tundke ajalugu. Või te lähtute kommunistlikkust ajalookäsitlusest?

Ma ei armasta kurjategijat. Stockholmi sündroomi all ei kannata. Ütlen lihtsat tõde. Ja tõde seisneb selles, et astusime vabatahtlikult NSVL`i. Lihne, selge ja jääb hästi meelde.

Putin-Paeti pakt, 18 mai 2005a. - Eesti valitsus ütles VABATAHLIKULT ja LÕPLIKULT lahti 1920a. Tartu rahulepinguga fikseeritud aladest...
See on siin üleval kirjas, must valgel... lugege! Vaadake - täpselt see sama oli 39-40`al. Täpsustav küsimus ka - egas Paet kinni istu? Äkki istub Putin kinni? Mitte keegi ei istu kinni!
Siis - vabatahlikult liitusime NL`ga ning sama vabatahtlikult loobusime ka osast riigi territooriumist.
Millest me veel vabatahtlikult loobume? Ehk aitaks loobumistest?

Punalipuline heategija ja punalipuline kurjategija sõlmisid salajase kokkuleppe.

Et heategija saab need ja need maad-rahvad ja kurjategija saab need ja need maad-rahvad.

Ja jumal soosis kokkulepet ja juhtus ime.

Ilmus üks maa-rahvas, kes asus lausa ise lehvitama kurjategijale punalipuga.

Ja keeras urruaugu ette, eestlased.

"Punalipuline heategija" sai kokkuleppe põhjal just selle, kes talle kallale kippus - Poolamaa. See teine, kurjem, sai palju rohkem - Soome, Eesti, Läti, Leedu, lääne Valgevene (Poola) ja lääne Ukraina (Poola). Tehing oli selgelt ebaõiglane! Kurjategijad/võrdsed partnerid oleksid saagi ilusti pooleks jaganud, siin aga... dikteeris NSVL. Sakslastel jäi ainult üle vihast huulde hammustada. Ei jäetud neile rohkem ruumi, kauplemiseks.

Eestlased jah - pöörasid urruaugu ette ja suunasid selle valele poolele. Teisalt, pakuti ka paremat varjanti - ilma uuruaugu näitamiseta osaleda õigel poolel! Miks selline valik tehti? Eks seda tuleb nüüd teilt, demokraatia-usku rahvuslastelt, küsida?

Moskva seltsimehed, siis süüdistavad meid ajaloo ümberkirjutamises? Paraku vastab see tõele!
Moskva seltsimehed süüdistavad meid ka katses võrdsustada natsismi ja kommunismi kuritegusid. Puhas tõde! Nii see tõesti on.
Milles siis point on? Esiteks, ärge muutke ametlikku ajalugu... ja teiseks, oli/on ainult üks hea ja selleks oleme - meie! Raudne loogika, ei saa vastu vaielda! No kuidagi ei saa.
Ja siit samast kasvabki välja, see igipõline konflikt ise - meie kannatusrohke IIMS-eelne/aegne kogemus ei sobitu mitte kuidagi ametliku võitjate ajalooga!
Üks neist peab vale olema. Küsimus on - milline?

Vabandan, oma ülimalt primitiivse lähenemise pärast!

Artikkel 5

Käesoleva pakti elluviimine ei tohi mingil viisil riivata lepinguosalise suveräänseid õigusi, eriti nende majanduslikku süsteemi ja riiklikku struktuuri.

Sektorid, mis on määratud baaside ja lennuväljade (artikkel 3) alla, jäävad Eesti Vabariigi territooriumiks.

Kõik õige, midagi ju ei riivatud!
Eesti "töörahval" ja "edumeelsel intelligentsil" sai EW`st siiber ja täitsa villand. Kodanlikus riigis, käis ennekuulmatu rahva kurnamine ning töörahva vere imemine! Nad ühinesid oma nördimuses, et nõuda endale kaitset vereimejate-kapitalistide vastu, "töörahva võimu" ja lõpuks liitumist "Suure Vennaliku Nõukogude Rahvaga". Puhtalt rahva oma tahe, mida soojendas võitmatu ja võimsa Punaarmee vahetu kohalviibimine.
Ahh, et lavastatud riigipööre ning poliitiline vene draamateater! Oli küll! Kui meie valitsus, rahva vaikival toetusel, sõlmis Nõukogude Liiduga selle neetud lepingu, siis meie kallid riigiisad juba teadsid ette, millega see lõppeb. Ei, lollikesed-naiivsed nad ei olnud. Nad teadsid väga hästi, mida teevad ja kuhu oma allkirja panevad.
Tavalised sotsiaaldemokraadid ju, mulgi mantlid üll, viisud jalas.
Leping peab siis, kui see on sõlmitud võrdsetel alustel, inimeste vahel. Valemängija-kurjategijaga sõlmitud leping... on juba ettemääratult petukaup. See on juba oma loomult õigustühine.

... ja siis hakati küüditama ENSV kodanikke. Vastavalt vajadusele, otstarbele ja nende endi huvides. Sest Euroopas käis sõda ja ENSV oli sõjapiirkonnale... liiga lähedal.
Sm. Stalin oli eelkõige ka paadunud bürokraat, teadis, mis on paber-dokumendi väärtus-hind, miks ja milleks.
Kas te pole kunagi mõelnud, miks hr.Roosevelt sm. Stalinit armastas? Ei, mitte onu Joe vurrude pärast, ka mitte nende Venemaa üüratute rikkuste pärast.
Ta armastas onu Joed, viimase eekujuliku paberimajanduse pärast, mis kindlalt, Moskva Riigiarhiivis, riivide-lukkude taga rahus on! Tervelt 200 ajaloolast-akadeemikut valvad seda püha rahu. Hr. Roosevelt oli õnnelik.
... mingi, kellegi ametikett ka seal.

Tsiteerin siin ühte, teada-tuntud, lauset - "kas teile ei tundu, et siin riigis on midagi mäda...?" See ei pruugi olla täpne, üks-ühele, lause..., aga annab olulise mõtte suurepäraselt edasi.
Kuidas nüüd kirjutada...? Jaa, lähete välja jalutama... ja kogu aeg on kuidagi ebamugav tunne. Kõik on nagu õige, korras ja poest ostetud ning viimase moe järgi sätitud,... ometi on ebamugav. Teised, kaaskodanikud, näivad ka kannatavat selle üleüldise ebamugavustunde käes. Kui kohtutakse, siis ei saa kuidagi rahulikult juttu aetud vaid hakkab üks tüütu nihelemine ja see lõputu, mugava suhtlemispoosi, pidev otsimine. See ei lase kuidagi keskenduda ning mõistagi, kogu jutt jookseb mujale ning mõlemad osapooled hakkavad otsima palehigis ettekäänet, et lõpetada lobisemist. Siis, mis meid vaevab?
Lihtne vastata - riietuge sobivalt ja ärge kandke vale suurusega riideid ja veel... tagurpidi. Jalatsid olgu õiges jalas! Ja veel - pole kena kanda vastasoo aluspesu! Uskuge - poliitilised ideed on nagu riided - sobivad, ei sobi. Neid tuleb hoolega valida, endale passida... peegli eest lahkumata.

Juudi loba.

Juudi loba? Täpsusta palun?

Vaegsuhtlemin.

Parandan - vaegsuhtlemine.
Vabandan!