Sõltumatu Infokeskus

EELK Sangaste ja laatre koguduse õpetaja Ivo Pill mõistab hukka Maardu hiiemetsas toimunud raietööd ning võrdsustab hiieryvetamise Talibani hävitustööga Budistlikes pyhamutes. Maardu hiiemetsa lähedal yles kasvanud Ivo Pill kutsub yles väärtustama oma juuri ning hoidma hiisi ja teisi pyhapaikasid.

Laas seisku ikka kui lapsepõlv sul meeles

....sääl kus kord hiiepuud saatsid sinu teele. Aga nyyd on kirves hiiepuude juurte kylge pandud ja isade maa nutab pisaraid. Raskete metsamasinate rataste all saadab maa oma kaebust Looja poole ja ei mitte vaid tavaline metsamaa, vaid esivanemate muistne pyhapaik – Maardu hiiemets.

Põlispärimuse hoidjad – kaitsjad maausulised tõstsid hääle ja tegid ka avalikkusele teatavaks, millega Mammona teenrid järjekordselt hakkama saanud. Avalikkus aeglane ärkama, kutsutud ja seatud ametkonnad tavakohaselt vakka kui kult rukkis. Alles siis, kui lugu suure kella kyljes, järgnevad ka seisukohad ja sõnavõtud. Muinsuskaitsjadki, kes muidu vaid ettekirjutuste, nõudmiste ja karistamise peale mihklid on, leidsid lõpuks, et seekord asi ikka päris JOKK ei olegi, kui pahandus pysti ja hiiemetsa kyljest serv ära jyratud.

Kes syydi, kes tegi? Kass tegi, nagu alati... Metsafirma näeb hiiepuudes ainult tooret ja tihumeetreid, kusagil liiguvad paberid ja lubatähed. Vajalikud allkirjad ja kroonukullid peal või mõni puudu. Kusagil käivad käest kätte maatykid ja raharullid. Mõelda vaid, soodne raielank Tallinna kylje all, väärt puit ja head väljaveoteed. Lausa kompvek.

Tagantjärgi yks tõsine kivi hiljutise kultuuriministri kapsaaeda. Nimelt - kultuuriminister Laine Jänese poolt 2008. aastal kinnitatud looduslike pyhapaikade riiklik arengukava väidab, et Muinsuskaitseametil ei ole pädevust looduslike pyhapaikade kaitsmiseks. Selleks, et olukorda parandada moodustas Muinsuskaitseamet 2009. aastal looduslike pyhapaikade ekspertkomisjoni. Samas aga Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet nende...

Samas aga Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet nende asjatundajate arvamust kysima.

Näib, et selleks korraks oleks häda ja oht nagu möödas – terasene Põhjakonn on sedapuhku hiiemetsast välja kihutatud, pall on ametkondade vahele mängida antud ja avalikkus unest ärganud. Siinsamas aga ootab Tuhala nõiakaev oma saatust, Palukyla saaga ei taha otsa lõppeda, Virumaa fosforiidi järele ei nilpsa keelt mitte enam ajalooks saanud punaametkonnad, vaid rahamaailm, millel pole rahvust, rahvapärimust ega ilmselt ka sydametunnistust.

Virumaa ja Pandivere, sinu eest ma pandin vere...! Annaks Taevas veelkord jõudu, Virul võita surmasõudu! See oli vägev sõnum, millega me laulsime – loitsisime metsalise eemale oma looduse kallalt. Metsaline on vahepeal karva vahetanud, kuid mitte kombeid.

Hiiepuud on mindki kord teele saatnud. Teele, mis viinud igaviku kallaõite – kirikuvõlvide alla. Aga PYHADUSE mõiste jõudis minuni lapsepõlveradadel, sealsamas Maardu hiiepuude all, kihelkonnakalmistu põlispuude keskel või muistse allika vulinat kuuldes. Vanaema käekõrval, kes kordamast ei väsinud – laps, hiiemetsast ja kalmuaialt ei tohi oksakestki murda. Ohvriallikat ei tohi solkida, vähimalegi putukale liiga ei teha. Hiies nagu ka kirikus tuleb vagusi olla ja mitte koerust ega vallatust teha, hiis on vanarahva pyhapaik.

Lapsemeeles elustusid esivanemate tegemised ja võitlemised, muistsete aegade lood. Elustusid haldjad ja näkid Eiseni kogutud vanavara ridadelt ning said omale näo heinamaaudus ja vee kohal hõljuvais loorides. Teekond on toonud läbi aastate ja otsingute, Uku Masingu mõtteradade, heade teejuhtide ja õpetajate Evald Saag’i ja Eenok Haameri õpetuste tänase päevani. Ja taas kord vanarahva tarkuse juurde tagasi pöördudes – vääritu on see lind, kes suureks sirgudes oma pesa reostab. Pärimuskultuur ja kõik sellega seonduv on kui avatud raamat, kust õpime inimeseksolemise lõputut tarkust. Rahvas, kes selle kaotab, on ise e...

Rahvas, kes selle kaotab, on ise ennast hukule määranud.

Viiskymmend aastat nõukogude ateismi on nyydseks lisaks saanud kaks aastakymmet kauboikapitalismi ja sekulaarset hedonismi. Suur rahamaailma siga suure tamme all on oma kõhu tõrusid täis vohminud ja nyyd lõhub oma kärsaga tamme juuri... Aga kus tõrud kasvavad? Kas kärsakandja teab või tahab yldse teada?

Oleks viimane aeg hakata endas taastama kaotsiläinud tõdesid. Ilma milleta oleme kui veerevad kivikesed ja tuulest aetav praht. Olulisim neist – pyhaduse tähendus. Ja kui meie endid ka ristirahvaks, ateistideks, agnostikuteks või kelleks iganes nimetame – olen juba korra öelnud, kes on see, kes oma pesa halvaks peab ja ryvetab. Pärimuskultuur on meie yhine pesa ja juur, ilma selleta oleme tuulest viidud. Hiieryvetajaina oleme siis mille poolest paremad Talibani äärmuslastest, kes unikaalsed muistsed budakujud õhku lasksid?

Selleks, et inimesse taas kasvatada pyhaduse mõiste, kulub palju aega. Kiiremas korras tuleks aga mõelda pärimuskultuuri igakylgse kaitse ja arvelevõtmise peale, kus eeskätt võetaks kuulda nende inimeste arvamust, kes selle kultuuri austajate ja hoidjatena on suure ja hindamatu töö ära teinud. Hoitud ja hooldatud saagu maarahva muistsed pyhapaigad, tulevastele põlvedele säilitatud Saaremaa kirikud, kus raidkividelt meile vastu vaatavad esivanemate näod ja muistsed märgid. Jäägu meile meie imepärane loodus koos inimkäte loodud muististega, mis nii imeliselt sellesse sobituvad.

Ja alles siis julgegu me ytelda, et ELAN OMAL MAAL!

Usus ja lootuses, et homne päev meile rohkem tarkust ja hoolimist annab.

EELK Sangaste ja Laatre koguduse õpetaja Ivo Pill

Kopeerin ühe lõigu foorumist:
______________________

Huvitav ja mõtlemapanev juhtum: Maavalla koja Mokalaat, ehk foorum blokeeris kogu meie valla avaliku netipunkti ja vallavalitsuse ühise serveri kui esitasin seal fakti, et tuhala nõiakaevu vastane lobbist ja Eesti juudiusu kogukonna esimees on üks ja sama isik. Algul sain seal sõimata, süüdistati mingis "hitlerlikus" hoiakus (selle hüsteerikust itske suhtes pole mingit ideoloogilist poolehoidu, vastupidi. Küll ainult mõningane imetlus teatud isikuomaduslike nüansside suhtes.), seejärel juba kristluses ( !!!!! - kui lame ) [tegemist on paganaga - - M.L.] ja kui ütlesin, et esitan argumente ja võin saata ka neid kinnitavaid linke, siis üsna pea oli bänn peal.
Maavalla koda peaks kuuluma usuliste ühenduste ümarlauda ja kui just juudikogukonna esimees on pühapaikade(näiteks Nõiakaevu) rikkumisi planeeriv tegelane, siis võiks koda just ümarlaua kärajad kokku kutsuda ja itskelt aru pärida. Sest kui juudil on valida kas võimalik antisemitismi puhang või pühapaiga rahulejätmine, siis see argument peaks olema piisavalt kaalukas, et mõju avaldada (seega kui netis on asjakohane teema, siis sobib seda ka argumendina kasutada).
___________________________

Mõned kirjavead parandatud. M.L.

Et siis nagu – varblast vesinikpommiga??