Laupäeval toimub Tartus Hiie väe tunnustamissündmus Trüki E-mail
19. november 2010

SI-311

Laupäeval, 20. novembril kell 13 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise tn 42) Hiie väe tunnustamissündmus, kuhu oodatakse hiite ning teiste looduslike pühapaikadega uurijad, kaitsjad, tutvustajad, kasutajad ning huvilised.

Ajaloolised looduslikud pühapaigad on inimkonna vanimad looduskaitsealad, mis hoiavad looduslikku ja vaimset mitmekesisust, väidab rahvusvaheline looduskaitseliit IUCN. Soome-ugri rahvaste jaoks on looduslikud pühapaigad ja nendega seotud tavad oluline osa ühisest identiteedist.

Hiite aastasündmust korraldab Maavalla koda tänavu kolmandat korda. Tavapäraselt on sündmuse kõige pidulikum osa aasta Hiie sõbra väljakuulutamine. Kavas on veel pühapaikade fotovõistluse võitjate autasustamine ning tublimate kaastööliste tunnustamine.

Autasustamisel vöötatakse Hiie sõber rahvariide vööga ning talle antakse sepistatud kirves. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, kindlameelsust ja oskuslikust. Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pühapaikade kaitsmiseks.

Hiie sõber on aunimi, mis antakse välja isikule või asutusele, kelle tegevuse läbi on üks või mitu looduslikku pühapaika säilinud või nende seisukord paranenud. Eelmisel aastal valiti Hiie sõbraks perekond Sepp, kes on kümnekonna aasta jooksul kaitsnud laastamise eest Rapla kihelkonnas asuvat Paluküla Hiiemäge. Esimeseks Hiie sõbraks sai üle-eelmisel aastal Muhumaa pühapaikade hoidja Martin Kivisoo. Hiie sõbra lehekülg asub http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4014&op=lugu

Ka hiite fotovõistlus toimus kolmandat korda. Tänavu saadeti pilte võistlusele 41 küla pühapaikadest ja neid näeb http://www2.maavald.ee/pildid/ Võidupildid valis välja hindamiskogu koosseisus: kunstnik Epp Margna, loodusfotograaf Arne Ader, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.

Tervituste ja sõnavõttudega esinevad Seto sootska ja lauluimä Õie Sarv, Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik, fotovõistluse hindamiskogu esindaja Sulev Oll jt. Sündmuse teadustaja on Rein Pakk. Rahvamuusikat esitab Lauri Õunapuu. Müügil on järgmise aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on vaba ning kõik hiie sõbrad ja huvilised on teretulnud.

Allikas: Maavalla koda
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

Kommentaar (3)
  • 22. 11. 2010 13:35:30 | Margit-Mariann  - Hiie sõber on Mari-Ann Remmel!

    20.11. Tartus Eestis Kirjandusmuuseumis toimunud Maavalla koja tunnustamissyndmusel kuulutati tänavuseks Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel, kellel on olulisi teeneid Eesti hiiepaikade kaitsmisel ja uurimisel. 1990. aastate teisel poolel lõpetas tema julge tegutsemine raietööd Rae vallas asuvas Lehmja hiietammikus. Samuti on ta teadlasena andnud suure panuse Kunda, Kautjala Taaritammemäe ning Palukyla Hiiemäe kaitsmisse. Hiie sõber on ka tänuväärselt tegutsenud hiiepärimuse tutvustamisel. Eesti Rahvaluule Arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa yksnes hiiepaikadele pyhendatud raamatu Hiie ase.

    Hiie sõber ytles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. "Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paikade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks" ytles Mari-Ann Remmel.

    Syndmusele kogunenud sadakond inimest tõusis pysti, et Setomaa lauluema ja sootska Õie Sarve eestlaulmisel Hiie sõpra tänada. Pidulikul väljakuulutamisel vöötati Hiie sõber rahvariidevööga ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik andis yle sepistatud kirve. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, kindlameelsust ja oskuslikkust. Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pyhapaikade kaitsmiseks.

    Tunnustamissyndmusel tänati lisaks mitmeid asutusi, väljaandeid ning inimesi, kes on looduslike pyhapaikade uurimisele, tutvustamisele ja hoidmisele oluliselt kaasa aidanud. Põlva linn on pärimuskultuuri aasta raames aidanud korraldada mitmeid pyhapaiku tutvustavaid syndmusi. Siseministeerium on viimastel aastatel aidanud koostada ja rakendada looduslike pyhapaikade riiklikku arengukava. Eesti Maaülikool on avanud esimese kõrgkoolina Eestis looduslike pyhapaikade valikained. Erakonna Eestimaa Rohelised algatusel leiti riigieelarvest vahendid käesoleval aastal pyhapaikade arengukava rakendamiseks. Ajakirjad Maakodu ning...

  • 22. 11. 2010 13:36:25 | Margit-Mariann

    Ajakirjad Maakodu ning Loodusesõber on tutvustanud pyhapaikasid ja nendega seotud pärimust nii sarjade kui eraldi lugudena. Rohelise teabe värav Greengate on pysivalt tutvustanud nii pyhapaikadega seotud muresid kui ka häid tavasid. Võro Instituut osales võrokeelse laulupeo Uma Pido tule syytamisel ja hoidmisel Taevaskoja pyhapaigas. Aivar Jürisalu on kohaliku elanikuna aastate jooksul osalenud Palukyla Hiiemäe kaitsmises ning järelevalves. Kanadas elav Margus Tae on aastakymnete jooksul tutvustanud sealsele eestlaskonnale hiietavasid ning on hooldanud Eesti kogukonna hiiepaika Kotkajärvel.

    Hiie väe syndmusel kuulutati välja ka kuvavõistluse Maavalla hiied 10223 võidutööd. Peaauhinna võitis Hendrik Relve pilt Tõrenurme hiiepärnast. Laste esikoha sai kolmandat aastat järjest Toomas Koitme kuvaga Ristivälja ohvrikivist. Kokku anti välja 12 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võrumaa, Põlvamaa ning saarte eriauhinnad.

    Võidupildid valis välja hindamiskogu koosseisus: kunstnik Epp Margna, loodusfotograaf Arne Ader, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.

    Syndmusel võis osta käsitsi punutud rahvariidepaelu ning sepistatud hõberahakesi, mida soovi korral hiljem keskkonnasõbraliku ja väärika annina pyhapaika jätta. Andide myygist saadud tulu kasutab Maavalla koda hiiesõbralikeks ettevõtmisteks.

    Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on ajaloolised looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad, mis hoiavad nii looduslikku kui ka vaimset mitmekesisust. Soome-ugri rahvaste jaoks on looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud tavad oluline osa yhisest identiteedist. Eesti kultuuriministeerium kinnitas 2008. a looduslike pyhapaikade päästetöödeks riikliku arengukava.

    Hiie väe syndmust toetasid: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, ERKF, Kehrwieder, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Põlva linn, Maakodu, Tihuse tur...

  • 22. 11. 2010 13:37:48 | Margit-Mariann

    Hiie väe syndmust toetasid: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, ERKF, Kehrwieder, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Põlva linn, Maakodu, Tihuse turismitalu, Võro Instituut, Võro Selts VKKF.

    Läte: www.maavald.ee

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.