laupaeeval-taehistatakse-keila-1944-aasta-lahingute-aastapaeeva - Sundmus

Laupäeval tähistatakse Keila 1944. aasta lahingute aastapäeva

20. september 2011

SI-283

Keilas on juba 20 aastat tähistatud linnas ja selle ümbruses 23. septembril 1944 toimunud lahingute aastapäeva. Seekord toimub tähistamine laupäeval, 24. septembril.

Kell 12 sõidetakse Keskväljakult Kumna teeristile ja pannakse lilli mälestuskivi juurde.

Kell 13.15 jätkub sündmus Harjumaa muuseumis temaatilise ajalookonverentsiga:
Kodu-uurija Tiit Petersoo räägib, mida ta nägi oma lapsesilmadega 22. septembril 1944. aastal Kosel.
Heikki Potteri ettekanne käsitleb Johann Pitka viimaseid päevi Kosel ja Kose ümbruses.
Laidoneri muuseumi teadusdirektor Toomas Hiio annab septembrisündmustele ajaloolase hinnangu.
Kõik huvilised on oodatud!

Ajaloolane Mati Mandel kirjutab Keila lehes:

Miks siis peaksime neid esimesel pilgul üsnagi vähetähtsaid sõjasündmusi meenutama ja tähistama? Aga sellepärast, et tegu polnud mitte enam Nõukogude ja hitlerliku Saksamaa vahelise sõja episoodiga, vaid noorte eestlaste meeleheitliku katsega taastada rinde üleminekul iseseisev Eesti riik. Jüri Uluotsa poolt 18. septembril ametisse nimetatud Otto Tiefi valitsus oli küll jõudnud selgusele olukorra lootusetusest, loobunud sõjalisest vastupanust Punaarmeele ning lahkunud 22. septembri varahommikul Tallinnast. Sama polnud sugugi aga teinud eruadmiral Johann Pitka, kes oli kogu eelnenud kuu tegelenud oma väeüksuse loomise ja Punaarmeele vastupanu organiseerimisega. Peamiselt vana sõjamehe kutsel, aga ka puht soovist üritada veel midagi Eesti heaks ära teha või lihtsalt trotsist, kogunes sadu, vaid kergete relvadega ja ülinapi laskemoonaga varustatud noori mehi Keilasse, aga ka Kanama teeristile ja Haruteele. Paraku oli tegu enamasti lahingkogemusteta noormeestega. Osa neist olid alles suvel Saksa sõjaväkke mobiliseeritud. Ka suur osa Soomest tagasi tulnud poistest (soomepoistest), kes tulid Keilasse Kloogalt, polnud rindel viibinud. Kogenud ohvitserid puudusid. Poiste vaimustus oli siiski suur. Arvati, et luuakse taas Eesti armeed. Linnavalitsuse hoonel lehvis trikoloor, keedeti sööki, otsiti ja täiendati relvastust.

23. septembri hommikul hakkas Punaarmee tankikolonn Pääskülast mööda Pärnu maanteed läände liikuma. Juba Tõdva jõe taga ootasid teda püsside, kuulipildujate ja mõne tankirusikaga varustatud noorukid. Üks tank või tankett saigi seal pihta ning rünnak mõneks ajaks takerdus. Järgmine suurem kokkupõrge oli juba õhtupoolikul Haruteel. Sealtki murdsid tankid läbi ning jõudsid hilisõhtuks Riisiperre.

Samal ajal olid veelgi dramaatilisemad sündmused toimunud Paldiski maanteel. Kumna teeristis positsioonid sisse võtnud eestlastel oli juba lõuna paiku kokkupõrge veoautotäie punaarmeelastega. Enamik ründajaid saigi surma, samas ka mõned teeristil olnud eestlased. Tund hiljem kihutas samast paigast läbi tankikolonn, mida polnud enam mingit võimalust peatada. Mõningast vastupanu osutati Punaarmeele veel vaid Keila keskväljaku piirkonnas. Sissetungijad põletasid maha kesklinna.

Neid vastupanukatseid on peetud mõttetuteks. Ometi pidurdasid nad oluliselt Punaarmee edasiliikumise kiirust, võimaldades paljudel üle mere põgeneda. Veelgi olulisem on aga fakt, et nonde päevade vastupanu, mis jätkus veel aastaid metsades, näitas selgesti, et eestlased ei pidanud Punaarmeed vabastajateks.

Allikas: Margit-Mariann Koppel
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

Lisa uus kommentaar

Kommentaar (9)

24. 09. 2011 20:28:37 | Ilmar

Ma ei tea kuidas siin teistega on, aga... olen uudishimulik. Kuidas üritus kulges, oli rahvast palju?

25. 09. 2011 10:42:14 | Ilmar

Ahmed ka kadunud,... ei tea kas läks jalgsi palverännakule?
Rahvas taas masenduspuhkusel.

26. 09. 2011 17:56:14 | Enn Oja

Ahmed pole kuskile kadund. Ta on koos Mahmuudi, Saiidi ja Aptullaahhiga lendurite kursusel. Küll nad varsti väljaLENDAVAD.

26. 09. 2011 19:33:39 | Ilmar

No siis loodame, et neile ka maandumist õpetatakse. Muidu rihivad veel mõne kõrgema WTC-kioski ära.

26. 09. 2011 23:54:00 | Ahmed Rannaküla

:) suure Allahi armulisel tahtel on mulle jätkuvalt antud nii silmanägemist kui ka interneti lairiba ja lennusertifikaadist ma puudst ei tunne. Mida aga pole, on kommenteerimislust. Loen kahaneva huviga teie kommentaare ja kahtlen kas see teie kirjutatu midagi muudab.

27. 09. 2011 10:02:44 | Enn Oja

Ära kahtle! Et me seda räpast maailma ei suuda kõnsast puhtaksrooki võid lausa kindelolla!

27. 09. 2011 17:04:07 | Ahmed Rannaküla

Austet Enn Oja, kes on need ME? Enamusel puudub nii huvi kui ka julgus oma argipäevatoimetustest enamat teha. Need aga kes põlevad soovist midagi muuta, ei küüni ülesannete kõrguseni. Sellesttulenevalt jääbki SI "meeleheitel maailmaparandajate" jututoaks, mille jälgimine meenutab kangesti ladina-ameerika seebikat.

28. 09. 2011 11:32:34 | Enn Oja

ME ongi ned 'maailmaparandajad'. Et ka ise osalen sis ei saa ma kuidagi pugeda põõsataha ega end väljaarvata. Ka 'jututuba' arendab sest võib purustada mõne kõhklused ja julgustada mõnd tegutsema uuel alusel.
Sai ju kaamliAhmeed samuti siit ää mõtte lenduriksõppi. Ainult kaamlisõnnikuga elus välja ei vea.