Langenud vabadusvõitleja päeva konverentsi kava Trüki E-mail
21. märts 2011

SI-126

Pühapäeval,  27. märtsil toimub Tartu Ülikooli aulas traditsiooniline Langenud vabadusvõitleja päeva konverents, mille nagu varasematelgi aastatel korraldab Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memoriam JÜRI KUKK.

12.15    Leinaseisak Jüri Kuke ja 1949. aasta märtsiküüditamise ohvrite, samuti Tartu Ülikooli endise rektori Jüri Kärneri (1940-2010) mälestuseks.
12.15    Mart Niklus. 30 aastat Jüri Kuke hukkumisest Vologdas ja 15 konverentsi tema mälestuseks Tartus
12.45     Enn Tarto. Mälestusi Jüri Kukest ja tema perest
13.15     Margus Reemets. Kõige rohkem tuleb põlata ükskõiksust
13.35     Priit Silla. Kas oleme oma maal salaja eestlased?
13.45    Olaf Mertelsmann. Ebavõrdsus Eestis ajaloo perspektiivist
14.15    Vello Ederma (USA). Mees, kes hävitas impeeriumi
14.35     Julius Kuperjanovi Seltsi avaldus Jüri Kuke mälestuseks
14.40    Bruno Javoiš. Muljeid Läti Leegionäridepäeva üritustest 16. märtsil 2011
15.10    Ivan Lavrentjev. Eesti ajaloo õpetamine vene õppekeelega koolides

15.30     Vaheaeg, päevakohase näitusega tutvumine

16.10    Tervitused             
16.20    Ilmar Vananurm. Kodumaa eesmärkidest
16.30    Aivar Koitla. Riigikogu hiljutistest valimistest üksikkandidaadi pilgu läbi
16.55     Kalju Mätik. Taasiseseisvumise müüdid ja tegelikkus
17.15    Osvald Sasko. Taasiseseisvumise lüngad
17.20    Jekki Rjazin. Näljastreik Venemaal 1981. aastal Jüri Kuke surnukspiinamise puhul
17.35    Olev Ott. Ida-Saksamaa mõju ajaloo õpetamisele Rootsi koolides möödunud sajandil
17.50-18.00    Konverentsi lõpetamine

Konverentsi juhatajad: Mart Niklus ja Märt Kunnus

Märtervabadusvõitleja Jüri Kukk sündis Pärnus 1. mail 1940. Õppis ja töötas keemikuna Tartu Ülikoolis 1958-1979, 1975-1976 stažeeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues. Rahvusliku meelsuse ja okupatsioonivastaste väljaastumiste eest vallandati dotsent Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt Tartu Ülikoolis, millele aitasid kaasa kohalikud KGBlased, kümned tolleaegsed kolleegid ja isegi mõned üliõpilased. 13. märtsil 1980 õppejõud arreteeriti. Kohtulavastusel ENSV Ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti talle 2-aastane vabadusekaotuslik karistus.

Nagu N Liidu kohtupraktikas tavaks, polnud tolleaegsetel poliitilistel protsessidel jälgegi objektiivsusest, kohtuotsused olid kas kuskilt dikteeritud või juba ette ära otsustatud. Protestiks justiitsarveteõienduse vastu pidasid nii Jüri Kukk kui ka tema kaaskohtualune Mart-Olav Niklus kestvat näljastreiki, lugedes endale alandavaks õigusemõistmise paroodias osaleda. 1981. aasta alguses saadeti Jüri Kukk Tallinnast karistust kandma Venemaale. Surm saabus Vologda tapivanglas 27. märtsil 1981 kl 2.20. Põhjus: eluohtlikus seisundis viibinud poliitvangi ebainimlik kohtlemine, lämbumine tõenäoliselt ebaprofessionaalselt teostatud kunstliku toitmise tagajärjel.

Jüri Kuke sovetliku mõnitamise vastu protesteeris maailma avalikkus, teiste hulgas kümned Prantsusmaa keemikud. Aasta hiljem tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar Vabadusraadios ettepaneku hakata igal aastal 27. märtsi tähistama Langenud vabadusvõitleja päevana.

Allikas: Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memoriam JÜRI KUKK
Kontakt: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , 58339401
Kommentaar (4)
  • 21. 03. 2011 13:47:17 | Maali.

    Oleksin huvitatud arutelust, mida tähendab pikemas perspektiivis maikuust toimuma hakkav
    Eestimaa maapinna müümine suvalisele ilmakodanikule, eriti idanaabrile (kelle rikkurid juba sätivad ennast järjekorda).

  • 21. 03. 2011 15:53:43 | Enn Oja

    Selgituseks lihtlugejale mida tähendab see võõrakeelne väljend 'hereditas heroum - defensorum libertatis et iuris civilis hominum in memoriam Jüri Kukk'. Lähtun vanast kirjaviisist kui u asemel oli v ja j asemel i.
    1) hereditas [heer'eeditaas] - pärand
    2) herovm [heer'ooum] - kangelaste, tegemist on laenuga elleenikeest (/helleenikee)
    3) - roomaajal puudus, see on uudislooming ning sellega on vististi tahetud väljendada liitsõna, selle asemel kasutati enamasti sidesõna '-que' [kve] - ja.
    4) defensorvm [deefeens'oorum] - kaitsjate
    5) libertatis [liibert'aatis] - vabaduse
    6) et - ja
    7) ivris [j'uuris] - õiguse
    8) civilis [kiiv'iilis] - ühiskondlik/kodaniku
    9) hominvm [h'ominum] - inimeste
    10) in memoriam [mem'oriam] - mälestuseks
    11) Jüri Kukk - peaks olema küll omastavas käändes (sobivaim vaste oleks Jüri Kukkensis) ent tänapääval me teeme latiinat ise ning arimatuse varjamiseks kasutatakse nimetavat käänet, paljud siis ikka seda väljasuretatud keelt enam mõikavad.
    Kokkuvõttes seega 'inimeste kodanikuõiguse ja vabadusekaitsjate kangelaspärand Jüri Kuke mälestuseks'
    Tõsi, 'ivris civilis hominum' asemel on kasutusel lihtsamad väljendid 'ivs naturale' [juus naatuur'aale], 'ivs humanum' [juus huum'aanum] ja 'ivs hominum' [juus h'ominum]. kasutatakse ka 'ivs civilis' ent meil kipub see segi minema 'tsiviilõigusega', sellepärast ma soovitan kasutada vanemat ning tollal väga levinud väljendit 'ivs naturale'. See on looduslik õigus ning inimõigus peaks sellega ästi lõimuma (ehkki teeme sellega ülekohut teistele loomadele).
    Lõppväljend peaks olema seega: 'hereditas heroum defensorumque libertatis et ivris naturalis in memoriam Jüri Kukkensis' [heer'eeditaas heer'ooum deefeens'oorumkve libert'aatis et j'uuris naatuur'aalis in mem'oriam jüri k'ukkensis] - loomuõiguse ja vabaduskaitsjate kangelaste pärand Jüri Kuke mälestuseks.
    Tuleb ka arvestada seda et latiina kujunes siiski mitme sajandi vältel ning minu Kikero (/Cicero) ja Kääsari (/Caesar) aja latiina või...

  • 21. 03. 2011 15:54:02 | Enn Oja  - 2

    Tuleb ka arvestada seda et latiina kujunes siiski mitme sajandi vältel ning minu Kikero (/Cicero) ja Kääsari (/Caesar) aja latiina võib mõneti erineda varasemast, ilisemast ja kaasaegsest. Kes oskab, võiks õiendada.

  • 21. 03. 2011 21:35:03 | Margit-Mariann  - latiinast

    hereditas, atis (heres) tähendab pärus, pärand.
    heredium tähendab pärusvara(ndus)
    hereditarius 1) päranduslik, pärandusse puutuv
    2) pärilik, päritav; pärandusena jäetud, pärandatud

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.