Sõltumatu Infokeskus

SI-81

Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvaheline Assotsiatsioon (INTER-ASSO) võttis oma VIII kongressil Mostaris (Bosnia & Hertsegoviina) 2008. aastal vastu otsuse kuulutada 17. juuni rahvusvaheliseks kommunismi vastu võitlemise päevaks. Kuna INTER-ASSO nimetatud resolutsioon on tänaseni jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes, pöördume Teie poole taas avaldusega kuulutada Eesti Vabariigis riiklikuks tähtpäevaks 27. märts. 27. märtsil 1981 hukkus Vologda repressiivasutuses Tartu Ülikooli keemiadotsent Jüri Kukk.

Lisaks öeldule soovime just 27. märtsil esile tõsta, väärtustada ja jäädvustada kõigi Eesti Vabariigi riikluse ja iseseisvuse, kuid ka inimõiguste ja inimväärikuse eest võidelnud kangelaste ja märtrite mälestust. Nimetatud kuupäev hõlmaks otseselt tuhandete Nõukogude kommunistlikule okupatsioonirežiimile vastupanu osutanute mälestust, puudutades just neid, kes võideldes võõrvõimu vastu kaotasid oma elu, osa sellest või ka tervise. Riikliku tähtpäevana peab 27. märts jääma mälestuspäevana kestma ka siis, kui eesti rahva praegune põlvkond on lahkunud ning Eesti riigi praegune valitsus ajalukku läinud.

Meenutagem siinjuures uuesti, et 17. juunil 1953 tõusid oma kommunistlike rõhujate vastu üles idasakslased ning et 17. juunil 1940 algas Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine stalinliku idanaabri poolt. Läti Vabariigis tähistatakse Riia Vabadussamba juures igal aastal 16. märtsil Leegionäride Päeva. Leedu Vabariik austab oma vabadusvõitluses hukkunute mälestust sellega, et on kuulutanud 13. jaanuari riiklikuks tähtpäevaks nimetusega Vabaduse Kaitsjate Päev.

Langenud Vabadusvõitleja Päeva tähistamise mõtte Eestis algatas 27. märtsil 1982 Vabadusraadios teenekas publitsist ja filmirežissöör Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar. Avalikult, kuid ikkagi mitteametlikult on seda päeva Eesti Vabariigis aastast aastasse tähistatud pärast sovetirežiimi kokkuvarisemist. HEREDITASega ühinenud kodanikud on Langenud Vabadusvõitleja Päeval korraldanud mälestuskonverentse Tartu Ülikooli aulas. Tänavune aulakonverents on arvult juba neljateistkümnes.

Tartu Ülikooli õppejõu, teadlase ja märtri hukkumisest Venemaal Vologda vanglas möödus käesoleva aasta 27. märtsil 29 aastat. Tänavu 1. mail oleks Jüri Kukk saanud 70 aastaseks. Tema töölt vallandamise, poliitilistel motiividel jälitamise, arreteerimise, süüdimõistmise, tappisaatmise ja võõrsil hukkumise asjaolusid pole Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid, hoolitamata meie varasematest sellekohastest pöördumistest, ikka veel vajalikuks pidanud uurida. Ekslik oleks arvata, et Jüri Kuke formaalne postuumne rehabiliteerimine 1989. aastal selles kommunistlikus justiitsmõrvas süüdlaste vastutust kergendaks või isegi välistaks.

• Lisa uus kommentaar

Kommentaar (0)

Kirjuta kommentaar

Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:

* Nimi:

* E-mail: Ära teavitaTeavita uutest

Koduleht:

Kommentaar:

Pealkiri:

Sõnum:

Turvalisus

Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.

Joomla components by Compojoom