Sõltumatu Infokeskus

Nõuan kõigi kommunistide kuritegude väljatoomist, olgu selleks kasvõi minu lähim sugulane. Lisaks tuua välja komparteisse mittekuulunud vene okuapntide kuriteod EESTLUSE WASTU.

OLEW AIT
EESTI ISESEISWUSPARTEI

Kõigepäält tuleb täpsustada mida selle KOMMUNISMI all mõeldakse. Et see on riigiti erinev siis tuleks ka selle täpne liik välja tuua. Samuti aeg, mis aastast või sündmusest mis aasta või sündmuseni. Oletan et silmas peetakse seda kommunismi mida viljeldi SSSR-is kuid siis tuleb omakorda täpsustada et SSSR kommunismini kunagi ei jõudnudki ning süüdlaseks loetakse siis unistus sellisest ühiskonnakorraldusest kus kõik on võrdsete õigustega jne, mitte aga nii nagu meil ja teistes riikides ja vennasvabariikides täna kus mõrvar saab kohtunike ja uurijate töö kergendamiseks õiguse laip välja osta ning ise pääseda oiatusega jmt.
Kui aga tulistatakse SSSR-is valitsend "sotsjalismi" mis samuti toimima ei jõudnud akata ega vastand ka nimele siis selle läbiviinud olid kindlad inimesed kindlate nimedega ning mingi äguse ukkamõistmise asemel tuleks nõuda oopis nende KARISTAMISE eesmärgil nende vastutuselevõtmist.
Seejuures tulab aga endale aru anda et loomulikult ei võta keegi vastutusele tänaseid iljutisi "kommuniste" kes veel elus on ning kellest paljud ka võimul. Mis sest et ebasääduslikult aga toorele jõule tuleb alluda ka parima soovijatel.
Sellepärast, teades ette oma nõudmise läbikukkumist tuleks nõuda võimalikult enamat, st just nende SSSR-ist pärit võimurite VASTUTUSELEVÕTMIST. Inimsusevastaste kuritegude jaoks on ju samuti karistused olemas.
Kedagi ukka mõista võib eneserahuldamiseks aga igaüks oma keldris kus keegi seda ei kuule.

Üldse ei saa ma aru miks peab koogutamisega tegelema KUPERJANOVI selts. Julius ise ei läinud ristike kääs anastajatele võrdsust ja vendlust pakkuma, tema andis neile tina. Kas nüüd tema nime õivand rühmitis on samuti kapo toode et rahvuslust ja iseseisvuslust kuidagi alla suruda ning Juliuse nime madaldada.

Murrakuid ja kirjaviise meil niigi palju, milleks anda oma lisapanus sinna virrvarri? See tagab, et lugejate hulk kahaneb nullini - seega siis solipsismist? Kuid miks sel juhul suunata seletused teistele?

Keelt mitteoskav välismaalane kirjutab häälikujoa lindilt kõige adekvaatsemalt maha, aga Tallinna kandi vada oleks umbes selline:

ülttseisaa ma aru / mikkspeabdegema udgeelt

Iraagis just saavutati üks paljudest "liitlaste" võitusid. Maha jäi verelaga. Me peame julgesti nõudma "liitlaste" käest vastust. Miks eelistasite fasismile kommunismi, kui Eestit vabastasite natuke ,justkui. Tahan hakata valmistama veekindlaid kleeps-pilte, mida saaks kleepida WC potti või pissuaari. Piltidel oleks Nürnburgi kohtunikud, Jalta-Teherani jne. tegelastest tuntud mollid. Ka Vietnami sõja algatajatest jne. Tõde ei taheta tunnistada ,ehk aitab suurte võitude "tunnustamine" pissuaaride kaudu Euroopa lennujaamades jne.

Ei saa nõustuda Maidu pakutud ALUSEGA. Murrakud esinevad meil ilma kirjaviisita suuliselt ja kirjaviise pole sugugi mitu, vaid ÜKS. Kes sellest kliki kehtestatud kirjaviisist vähägi eristub, on kohe vigaselt kirjutaja. Nt kui keegi kirjutab 'varjant', mitte 'variant'. Mis sest et tegelikult ka need solkkirjaviisi kehtestajad ääldavad seda 'varianti' nagu 'varj''a.ntt' ('' - toon koos päärõhuga mittepäärõhulises silbis, . - peenendus, tt – toonne t). Lihtsamalt, kliki eesmärgiks on rahvalt nõuda TEHISLIKKU, mitte LOOMULIKKU kirjaviisi. Päämine on et kiri ei sarnaneks kõnega isegi siis kui see oleks võimalik ning ettekirjutatust lihtsam.
Olen toond näitä h- sunniviisilisest kirjutamisest ehkki 95% seda oma loomulikus kõnes ei äälda. Ääldatakse vaid vägisi kui tahetakse ilmtingimata vastu vaielda. Sest kliki otsuseid tuleb austada ka siis kui need on ajuvabad. Sisuliselt aga keel muutub lihtsustumise suunas ning liigne õngusäälik sõna algul langeb iseenesest ära. Mida teadis KJPeterson, seda ei tea millegipärast tänane klikikuulekas keeleteadlane. Sest ta saab klikilt palka või kulka kaudu toetust. Ta on oma inge kasu nimel mahamüünd.
Aga veel tehislikkuse näitäid. Nt suurtäht lause alguses. Milleks? Et teada et algab uus lause? Kindlasti mitte sest seda näitab juba eelmise lause lõpusolev punkt. Kindlalt 95% ei tea aga sedagi et 300-400 aastat tagasi nõudsid tojtsid meilt ka nimisõnade alguses suurt tähte. Suurtähe ülesanne on aga oopis teine – eristamine. Suurtähti pole aga üldse kirjaviisides mida kasutab valdav enamik maailma elanikkonnast. Kui meie armetut kirjaviisi aga see aitab siis miks mitte seda kasutada.
Veel on sõditud e muutumisega ä-ks 2. silbis kui esmasilbis on ä, nt välä, järäl, lähädal, äärdä, äälätab. Või esisilbi ü muutumine ö-ks kui järgnäb öhend he, nt öhe, löhem. Lihtinimene ei pea tõesti teadma et seda põhjustab äälikumoodustuskoht, teadlane aga PEAB seda teadma. Ja on ka teand, nt PAriste. Aga temagi tõstis käpad üles kui jutt läks kirj...

Aga temagi tõstis käpad üles kui jutt läks kirjas lubamisele. Ent seda ei saa keegi keelata teisitimõtlejaile.
Mööda ei saa minna toonist, meie tavamõistes nn “ülipikast” vältest. Juba JOrnung teadis et maakeeles on 2 pikkust ning lisaks terav toon (temal küll rõhu nime all ent kindlasti kuulis ta matse rääkivat ikkagi samamoodi nagu meie üksteist). Aga MVeskest alates on aukirjadega koormatud teadlased püüd kaela määrida 3 väldet (lühikest, pikka ja ülipikka). Ka meie lapsi lollitatakse endiselt 3 vältega ning iga teisitimõtleja kas saab avaldamiskeelu või lükatakse ta kliki teerulli alla. Ometi on iga 3. sõna meil ääldusele mittevastav. Kas aga eesmärgiks peab olema mööduda prittidest et taas räägiks meist maailm kui kõige totrama kirjaviisiga rahvast?
Või tuntud kesksõna lõpp -nud/-nd. Kõnes löhendab enamik seda lõppu, kirjas püüab nagu klikk ette kirjutand. Taas on teisitimõtlemine keelatud ning Mait klikile ustava keelekoerana kohe kõri kallal. Muidu võib iriseda küll Andruse, küll Edgari kallal aga kui nende kui kliki ühe toote kallal mitte.
Ise kirjutan küllaltki tagasioidlikult, teen teadlikult palju loomuvastaseid vigu sest tean et teised on arjund pigem pimesi klikile kuuletuma kui ise mõtlema ning vastu akkama. Sellepärast järgingi vaid väga vähäseid äälduspäraseid vasteid.

ülttseisaa ma aru / mikkspeabdegema udgeelt

korrdabmait / klikilöusstav keelegoer

meenuskä ükksromaani "obused"girjagohht

(1992)

Tüdruk tõmbus veidi kõrvale, jäädes üleni poisi jaki varju, kostsid üksnes närvilised lausekatked. "Matään sinnküll, äänd keeruta, läki, missa passid! Otsapeale ikka isaa, põtrasi siin iliigu; misma, kurt, seletn, nagusa ise itiaks." – "Missa sseletad; masulle ianna nagunii, raisk." – "Ah iannavõi."

Poiss pöördus ning seekord oli ta pilk vilav ja ebakindel; ähmis silmad otsisid paaniliselt, mille külge klammerduda, ent mitte kuidagi ei suutnud, muudkui libisesid ja libisesid. Alles tükk aega hiljem silmad peatusid. Klaasistusid. Poiss hüüdis: "Ott; missee tiblaseal luusib!"

"Olepai, iluusiju keegi," ütles tüdruk irvitades.

"Nagusa inääks," sisistas poiss kurjalt, "taab kestapeale saada; mannantall üle tahi, passisa, kurt, et võmmi i..." Surus rinna õieli ning kaapis jalaga maad; hakkas aeglaselt lähenema; ninasõõrmed puhisesid, käed tõmbusid rusikasse, nagu oleks ta härg.

Nüüd viimaks muutus tüdruk tõsiseks, kuigi vaatepilt oli lõbus; klammerdus peaaegu heitunult poisi külge ja rebis teda jakist, karjudes: "Kuuledsa! Äjända!"

kuuletsa
äj''ännda
nagusajn''ääkks
jne

sai
sain
saju
sajju

siin on i-j 4 eri häälikut

sai ja sain on omavahel lähemad kui kumbki saju-ga

vähendades seega siis ikka sain, mitte sajn

variant ka, kui tahta väga eristada, saiin

kui arvata, et inimene taipab paljut õhust (nagu konsonantkirjutiste puhul), on võimalik ladina algkirjaviis, kus i ja j sama tähega

aga minu (ja ilmselt ka meie kirjakeele loojate) tajus i pole j

sellest mulle isiklikult (3xi) piisab (ii), et mitte (i) nõustuda muutmisega, sest see toimuks keeletaju-vastases, ebaloomulikus suunas (aga ka muidu poleks osa i ülelibistamine j-perre efektiivne, kuna see on vaid reegli muutmine teise normatiivi kasuks, mitte mingi kvalitatiivne efekt)

s'ajj (sai) - 'sai' nimetav ja 'saama' lihtmineviku ainsuse 3.
s'ajjn (sain) - 'saama' lihtmineviku ainsuse 1.
saju (saju) - 'sadu' omastav
s'ajju (saiu) - 'sai' mitmuse osastav
lisaks:
sajja (saia) - 'sai' ainsuse omastav
sajj + (sai) - 'saama' lihtmineviku toonita vorm öhendis, nt 'sajj_'ikka'
Nii on kenasti näha kuidas meie kirjaviis sunnib vorme pähä tuupima ning siis kõrvalsõnade abil selgeks tegema milline vorm sõnal tegelikult on.

Saan aru su vastikustunnet maakeele äälduse vastu aga tegelikult sa nii muidugi ei äälda (saiin, sain). Katsu olla kordki ERAPOOLETU ning ääldada A ja I eraldi nagu sõnades kAla ja sIga ning pane siis need väljalõigatud A ja I kokku. Ei tule kokku AI sest ülimalt raske on seda puhtalt ääldada, ikka kipub I muutuma madalamaks ehk J-ks.
Maakeeles lihtsalt pole i-ga lõppevaid paaristäisäälikuid.

Saan aru su vastikustundest...