Küünalde süütamine Jaan Tõnissoni vahistamise 70. aastapäeval Trüki E-mail
13. detsember 2010

SI-336

Esmaspäeval, 13. detsembril kell 18 antakse Eesti riigi ühele rajajale Jaan Tõnissonile au küünalde süütamise ja lühikeste kõnedega tema lumisel koduõuel (Anna Haava 7, Tartu). Tõnissoni kodumaja on seisnud aastaid hüljatuna.

13. detsembril 1940 vahistas NKVD Tõnissoni tema Tartu kodus.  Ettevalmistused selleks olid alanud juba oktoobris, 11. detsembril kinnitas siseasjade rahvakomissar Boris Kumm vahistamise määruse. Läbiotsimisel võeti kaasa 24 teenetemärki, kirjutusmasin, Tartu linna aukodaniku auaadress ja raadioaparaat. Üleskirjutatud vara aktis on nimetatud 151 eset.

Mitmekordne riigivanem ja valitsusliige viidi Tartu vanglasse nr 3, kus juba samal päeval algas ülekuulamine. 1941. a. jaanuaris toodi Jaan Tõnisson Tallinna Patarei vanglasse, kus ülekuulamised veebruaris jätkusid. Eriti palju oli neid aprillis. Viimane ülekuulamisprotokoll pärineb 15. maist.

Nädal pärast Saksamaa kallaletungi N. Liidule, 29. juunil 1941 allkirjastati süüdistuskokkuvõte. Viimane elumärk Jaan Tõnissonist pärineb 2. juulist, mil ta on andnud allkirja tutvumise kohta süüdistusega. Samal päeval toimus Balti Sõjaväeringkonna Tribunali istung. Jaan Tõnisson loobus viimasest sõnast.

Jäljed Eesti rahvusliku suurmehe edasise saatuse kohta on kadunud. Tõenäoliselt lasti ta maha juba järgmisel päeval, 3. juulil 1941.

Mälestuse korraldavad Eesti Üliõpilaste Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Kindral Johan Laidoneri Selts.

Allikas: Elle Lees
Kontakt: 5135652, 56619350
Kommentaar (6)
  • 13. 12. 2010 20:35:45 | Enn Oja

    101 aastat tagasi arutati Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekutel muu seas ka eesti keele seisust Narvas:
    tööstuse-keel vabrikutes on Vene keel; kauplustes ja turul ei saa igakord ilma Vene keeleta läbi; Vene koolides, kus kuni 60% Eesti lapsi õpetust saavad, ei kuule nad sõnakest Eesti keelt.
    JTõnisson oma sõnavõtus mainis: Palju on mõjunud Vene ja Saksa kool. Kes neist läbi on käinud, on oma iseloomu ja iseseisvuse kaotanud. Meil puudub selgroog. Meie oleme kui liigetega noad, teeme kumardusi igalepoole. Narva Eesti keele sünnitajaks on peaasjalikult selgroota ja küürutaja olek.

    Nagu tänagi.

  • 13. 12. 2010 21:38:42 | Ahmed Rannaküla

    Eesti rahvas kaotas kommunismi läbi 100000(?) inimest... Aga miski pärast on kannatajatena ikka vaja esile tuua poliitikuid kes suuresti olid süüdi, et Eesti anti püssipauguta vaenlase meelevalda. Kes on järgmine märter - Savisaar? Ansip? Rüütel?
    Isegi surres on poliitiku surm püham kui kõik ülejäänid

  • 13. 12. 2010 23:19:09 | Margit-Mariann

    Väino-Johannes Sõerde on sel teemal ajakirjas "Kultuur ja Elu" kirjutanud. Ta väidab, et ta nägi J. Tõnissoni surmkindlalt vangilaagris.
    Artikli pealkiri oli vist "Kas tema on teie kuningas?".

  • 13. 12. 2010 23:27:12 | Margit-Mariann

    Jaan Tõnissoni isatalust ja sünnikodu saatusest olen samuti "Kultuur ja Elu" veergudel kirjutanud. Mursi talu on Viljandimaal,Viiratsi vallas, Tänassilma lähedal ja sinna juhatab suurelt teelt teeviit. Seal peeti üks vägevamaid Vabadusristi vendade päevi, mida ma mäletan.

  • 14. 12. 2010 13:32:09 | Heino Havere

    "Kõik ülejäänud" oleksid täpselt samuti süüdi, kui neile võimalus (otsustamisõigus) oleks antud. See on inimfaktor olukorras, kus puudub võimalus teha õigeid otsuseid.

  • 14. 12. 2010 16:53:35 | Margit-Mariann

    Muide, elu viis mind hiljem kokku inimesega, kes oli Sõerdega samas laagris ja umbes samal ajal ning kes Sõerde juttu kinnitas ning lisas, et Tõnissonil hauda ei ole, sest meestel, kes pakases igikeltsa hauda raiusid oli nii jube külm, et nad põletasid sooja saamiseks "kirstu" lauad ära. Nii et kommunistidele tõestust J. Tõnissoni likvideerimise kohta esitada pole.
    Aga et Sõerde oli korporant ja Tõnisson oli toona ülimalt tuntud kuju, siis ma usun, et ta teadis, keda ta nägi.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.