Kristlased ja rahvuslased nõuavad valimiskautsjoni tühistamist Trüki E-mail
25. august 2010

SI-220

Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ja Eesti Rahvuslik Liikumine (ERL) pöördusid õiguskantsler Indrek Tederi poole ettepanekuga tühistada valimistel kandidaatidele kehtestatud kautsjon, kuna tegemist on põhiseaduslike õiguste rikkumisega, mis tekitab kandidaatide vahel ebavõrdse kohtlemise ja on sisuliselt varandustsensuse kehtestamine poliitikas osalemiseks.

EKD ja ERL leiavad, et praegune valimiskautsjon on sisuliselt võetud laest - põhiseaduses ei nähta taolist piirangut üldse ette, samuti puudub igasugune selgus, miks on kautsjon just nimelt kahe alampalga suurune ühe kandidaadi kohta. Kautsjoni suurus pole ühelgi moel seotud ka reaalsete valimiskomisjoni toimingu kuludega. Samas piirab ta otseselt isikutele põhiseaduses ette nähtud kandideerimisvabadust. Näiteks pole töötul või alampalka teenival isikul ilma kõrvalise rahastamiseta mitte kuidagi võimalik end üksikkandidaadina üles seada.

Teine põhiseaduslik riive praeguse kautsjoni süsteemi puhul on kandidaatide ebavõrdne kohtlemine. Kui Riigikogus praegu esindatud parteid on endale määranud maksumaksja rahadest toetused, mis tagavad neile nii kautsjoni maksmiseks kui kampaania tegemiseks olevad summad, siis kõik muud kandidaadid ja parteid peavad selle raha leidma ise, saamata maksumaksjalt midagi. Taoline olukord on vastuolus põhiseadusega tagatud võrdse kohtlemise printsiibiga. “Näiteks, kui praegu tuleks kokku 1000 töötut ja looks “Töötute partei”, lootes valimistel saada 150 000 töötu hääli - mis tagaks parlamendis 30 kohta - siis poleks neil võimalik kuidagi tasuda 878 700 krooni suurust kautsjoni ja pakkuda nii praegustele kartelliparteidele konkurentsi,” selgitab ERL juht Martin Helme. “Praegune kautsjoni süsteem koosmõjus parteide rahastamise süsteemiga toimib tõhusa barjäärina uute jõudude tulekuks poliitikasse.”

Kautsjoni puhul on tegemist ka põhiseaduses ette nähtud proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega. Eesti põhiseadus lubab põhiõigusi piirata, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratava õiguse olemust. Riigivõimu põhiõigusi riivav abinõu peab olema proportsionaalne võrreldes selle eesmärgiga. Kautsjon praegusel kujul moonutab (vähendab) aga otseselt ja oluliselt kandideerimisõigust. Seda ei saaks väita, kui kautsjoni summa oleks mõnisada krooni, mitte Eesti keskmisele palgale lähenev.

Kõige üldisemalt tähendab aga kautsjoni kehtestamine seda, et riigivõim on võtnud endale rolli teha valimiste eel valijate eest ära eelselektsioon kandidaatide osas, sõeludes välja isikud ja parteid, kes ei saa raha maksumaksjalt. Sellega rikutakse otseselt põhiseaduse mõtet, mille kohaselt on kõrgeima võimu kandja Eestis rahvas ja ainult rahval on õigus otsustada, kes sobib või mitte valitavatele ametikohtadele. Rahaliste ja muude administratiivsete piirangute abil enda konkurentide välja lülitamisega valimisprotsessist on praegu Riigikogus olevad jõud asunud võimu usurpeerimise teele, lülitades rahva põhiseadusega ette nähtud võimu teostamise rollist vähemalt osaliselt välja.

Kõike seda arvestades nõuavad EKD ja ERL, et õiguskantsler astuks vajalikke samme, et juba eelolevatel valimistel oleks valimiskautsjon kas tühistatud või oluliselt vähendatud ning kõigile kandidaatidele kehtiks võrdsed tingimused rahastamise küsimuses.

EKD esimehe Peeter Võsu ja ERL juhi Martin Helme allkirju kandev pöördumine on tervikuna loetav http://syndikaat.ee/news.php?uID=3984&lang=est

Allikas: Terve Mõistuse Sündikaat
Kontakt: www.syndikaat.ee
Kommentaar (6)
  • Enn Oja  - Üks märkus

    Teen vaid ühe väikese märkuse lõigu kohta mille võib tunnete tulv varjutada.
    Nt "praegune valimiskautsjon on sisuliselt võetud laest - põhiseaduses ei nähta taolist piirangut üldse ette" põhiseadusele küll midagi vastupidist ette ei kirjuta. Tuleb eristada 2 tingimust: 1) Kui PS midagi SÄTESTAB ja alam seadus seda EI JÄRGI; 2) Kui PS midagi EI SÄTESTA ja alam seadus seda SÄTESTAB (ise).
    Kui jutt on võrdelisusest siis seda nõuab PS-i §60, lg1. Seda alam seadus ehk siin Riigikogu valimise seadus ei saa enam moonutada. Et ta seda siiski seniste eesistujate ja õiguskantslerite toetusel siiski teeb, on toore jõuga valijaskonnale pealesunnitud õigusetus.
    Kui jutt on aga kautsjonist e tagatisrahast siis seda §60 oma lõigetes ei puuduta vaid jätab kõik mittesätestatu Riigikogu valimise seaduse korraldada. See on lg5.
    Järelikult, puhhtalt põhiseadusest lähtudes ei saa kautsjoni määramist vaidlustada. Seda võib kehtestada ja seda võib ka tühistada, tegemist on seadusandja tundelise otsusega. Et tegemist on kliki seisukohalt kõntsa eemalhoiuga kandideerimisest me loomulikult teame. Kuid küsin vastu: miks te siis 1992.a nii suure hurraaga ja läbi lugemata ning loomulikult ka ettesöödetut mõistmata selle tobeda põhiseaduse poolt hääletasite? Hellar Grabbi oli vist üks kes kõiki hoiatas. Kindlasti hoiatas üle ENSV ka Endel Lippmaa. Minul õnnestus enne hääletust (3-4 päeva) hoiatus avaldada vaid Vooremaas, muud rajoonilehed ja kesklehed sellest keeldusid.

  • elektritsaabtasuta.blogspot.co

    Te võite ju teha nägu,et te hoolite...aga tegelikult teil on käsi pikalt ees...
    http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/08/kuis-taastada-eesti-kul a-ehk-mida.html

  • Margit-Mariann

    Martin Helme on õigel teel. Murda tuleb süsteemi ja eelkõige jaburat valimissüsteemi, mis on täielik farss. Ehk nüüd kallid kaasmaalased tuleksite kaigaste loopimise ja mustamise asemel taha neile, kes kraaklemise ja kaklemise asemel teha tahavad?!?
    Ma ütlesin pärast manifesti vastuvõtmist, et üks ründepunkte ja võitlustandreid, millest alustada, võiks olla valimissüsteem. Seda on rääkinud ka Hando Kruuv. Lõpuks ometi võeti see teema üles! Kui keskenduks nüüd...

  • Margit-Mariann  - õigluse nimel...

    Süsteemi muutmise ja murdmise vajadusest on rääkinud ka Tiit Madisson.

  • Enn Oja  - Pearõhk panna valija alateadvuse muutmisele

    Kas tõesti arvate et riigikogulased ise nende valimisseaduse jaburustest ja põhiseadusvastasustest ei tea? Mõni potilt kätel Toompeale kantu ehk tõesti mitte, klikk teab kõike suurepäraselt. Neil on aga erinevad võimalused läbi mängitud ja kui miski hakkab nende võimutsemise vastu töötama, alles siis võetakse midagi ette. Neid pisimuutusi on juba tehtud kuid nende eesmärk pole olnud seadusi põhiseaduslikemaks või arukamaks teha. Eesmärgiks on olnud ikka ohustajatele ära panna. Nende vastu töötab vaid see et mitte alati polda kindlad kui paljud pooldavad üht või teist, 2...3% võib aga vahel otsustada 3. osaniku kaasamise võimukampa. Ja enamasti on jõuvahekorrad ja litsikombed juba niihästi välja kujunenud et see 3. ei käi mitte nööri mööda.
    Kindlasti on aga viimane rahvas ja õiglus kelle või millega arvestataks. See aga ei tähenda et piiksuma ei peaks. Kindlasti tuleb avalikult kõiki vigu klikile (ja ka sellest mitteerinevale oma võimalust ootavale vastasrindele) ette heita, nad tuleb teha vastumeelseks valijate ALAteadvuses. Just alateadvus on see mis juhib hääletaja kätt. Mida enam suudetakse näidata kliki petturlust seda suurem on lootus teda väärata. Esialgu kasvõi võimuteel. Kuid ka seda tuleb teha kindlate vahenditega, õiguslikult, mitte aga niisama tundeliselt lahmides.

  • Margit-Mariann

    Loomulikult teavad riigikogulased sellest ise kõige paremini. See süsteem töötab ju nende huvides ja tsementeerib nad sinna igaveseks. Rahvast läheb vaja vaid valimiste ajal, statistina, hääle andmiseks (mitte valimiseks).
    Henn Käärik on oma ettekandes Eesti pseudodemokraatiast ju öelnud, et pole vahet, kas valimistel osaleb tulnukas, buratino või kass Basilio, ühekaupa või kolmekesi. Tulemust see ei muuda, saadik on valitud ja valimised toimunud. Farss! Aga nii käitub kartell, kelle ainus hirm on Toompealt alla pudenemine ja varastamisevõimaluse ning privileegide kadumine. Meil on ju mängulises vormis riik.

Kirjuta kommentaar
Kommenteerija andmed: tärniga * väljad tuleb kindlasti täita:
Kommentaar:
Turvalisus
Palun sisetage pildil olev spämmivastane kood.